“Trooja väljadel”
Trooja väljadel on ebatavaline teos eesti kirjanduses, ulatudes ajaliselt kaugemale minevikku, kui Karl Ristikivi ja Ain Kalmuse looming ajaloolistel teemadel. Oma raamatu kohta on autor öelnud ühes intervjuus: “Mind kehutas tahe, edasi anda mingit pilti kreeka pronksaja maailmast. Pidin muidugi paar korda Kreekas käima ja need sõidud kujunesid suurteks elamusteks. Jällegi haaras mind too müstiline […]
“Trooni tarkuse raamat. Metafüüsilisi tõdemusi”
Iraani filosoofias tänapäevani ülimalt mõjuka nn. Isfahani koolkonna asutajaks oli Ṣadr ud-Dīn Šīrāzī (1572–1640), keda üldiselt tuntakse Mullā Ṣadrā nime all (lihtsustatult Mulla Sadra). Mulla Sadra tegevuse mõjul sai Širazist oluline teaduskeskus. Thomas Herbert, inglise rändur 17. sajandist märgib, et “Širazis on kõrgkool, kus õpetatakse filosoofiat, astronoomiat, füüsikat, keemiat ja matemaatikat, ning see on kõige […]
“Troonide mäng. Jää ja tule laul”
Esimene ja teine raamat (ühes raamatus). “Jää ja tule laul” on George R. R. Martini mahukas romaanisari. Sari koosneb seitsmest raamatust, millest seni on avaldatud viis. George R. R. Martini eepiline raamatusari „Jää ja tule laul“ räägib eri suguvõsade konfliktidest ja heitlustest karmis ja kõledas fantaasiamaailmas, mis on juba üle 8000 aasta lahingutes ja katastroofides […]
“Troonilt tapalavale”
Kroonitud peade verine lõpp Mary Stuartist Nikolai II-ni Nad salviti ja krooniti hiilgavate pidustuste saatel oma rahva igavesteks valitsejateks Jumala armust – ning nad surid oma alamate põlguses timuka käe läbi. Šotlaste kuninganna Mary Stuart, Inglise kuningas Charles I, Prantsuse kuningas Louis XVI, Mehhiko keiser Maximilian ja Vene tsaar Nikolai II elasid erinevatel aegadel ja […]
“Trotsija. Katse mõista Uku Masingut”
Uku Masingu suunas minna tähendab kaarega minna: oli ta ju teoloog, see tähendab vaimutüübi esindaja, kelle eestikeelne nimi juba, usu-teadlane, kõlab Teaduse Ajastul anakronistlikult, et mitte rohkem ütelda. Endisaegse usu asemel ilmuvad uusajal mitmed uued vaimunähtused, teiste hulgas keelefilosoofia. Iseenesest polnud selleni jõudmine muud kui järjekordne samm maailmapildi inimlikustamisel; teati juba, et käekirja ja väljendusviisi […]
“Trotski”
Värvika ja vastuolulise isiksusena etendas Lev Trotski (1879-1940) Venemaal Oktoobrirevolutsiooni juhtimisel, kodusõjas punaste väejuhina ja NSV Liidu rajamisel üht kõige olulisemat osa, aga sellegipoolest on ta võrreldes Lenini ja Staliniga rohkem varju jäänud. Pärast Lenin surma 1924. aastal kommunistide ladvikus alanud võimuvõitluses suure juhi järeltulija koha pärast jäi Trotski Stalinile alla ning kaotas ajapikku kõik […]
“Trükisõna ja selle saladuste ümber”
Kirjandusteadlase August Palm (1902-1972) artiklite kogu koondab ühe osa tema uurijatööst: kirjutised eesti raamatu ja ajakirjanduse ajaloost, E. Vildest ja eesti satiiriajakirjandusest, pseudonüümika ja anonüümika vallast.
“Trükitähed”
Tallinna 7. Keskkooli õpilasalmanahh Tallinna 7. Keskkool on inglise keele kallakuga erikool. Võõrkeele õppimine hõlmab suurema osa õpilaste ajast. Aga meie õpilased on kirjanduslembelised, armastavad muusikat, võtavad osa paljude ringide tööst. Õpilased on agarad kirjutama ja luuletama oma kaasajast. Palju auhinnalisi kohti on kooli toonud osavõtt eesti keele ka kirjanduse konkurssidest. 1986/87. õ.-a. vabariiklikul kirjanduse […]
“Trummilööja”
…Omapärane on Sundmani ainekäsitlus, mis oma uudse, kiretult registreeriva ühiskonnakriitilise tendentsiga on autori kodumaal laialdast tähelepanu äratanud. Sundman ei kirjelda oma kangelaste sisemaailma, vaid piirdub rangelt asjalike, vaatlejale vahetult täheldatavate faktidega, lastes psühholoogilisel taustal kujuneda lugeja teadvuses. Seetõttu on ka stiil äärmiselt asjalik, epiteetidevaene, kuid detailiderohke. Mõned kriitikud on näinud selles biheiviorismi mõjutusi, teised autori […]
“Truu alam”
Romaan “Truu alam”, esimene osa triloogiast “Impeerium”, valmis Heinrich Mannil juba 1914. aatal, Esimese maailmasõja eelõhtul, kuid tsensuuriolude tõttu sai selle ilmumine võimalikuks alles pärast 1918. aasta revolutsiooni Saksamaal. Romaanis on kujutatud Wilhelm II impeeriumi XIX sajandi viimasel aastakümnel. Tegevuse keskseks kujuks on Diedrich Hessling, “truu alam”, ühelt poolt orjameelne ja teiselt poolt türanniseeriv. Terav […]
“Truu alam”
Romaan “Truu alam”, esimene osa triloogiast “Impeerium”, valmis Heinrich Mannil juba 1914. aatal, Esimese maailmasõja eelõhtul, kuid tsensuuriolude tõttu sai selle ilmumine võimalikuks alles pärast 1918. aasta revolutsiooni Saksamaal. Romaanis on kujutatud Wilhelm II impeeriumi XIX sajandi viimasel aastakümnel. Tegevuse keskseks kujuks on Diedrich Hessling, “truu alam”, ühelt poolt orjameelne ja teiselt poolt türanniseeriv. Terav […]
“Truud sõbrad”
Raske on leida meie planeedil maanurka, kus inimese elamu juures ei hauguks koer, ei kaagutaks kana, ei soojendaks end kass. Igal pool, kus elavad inimesed, elavad ka nende asendamatud kaaslased – koduloomad. Aga millal ja kuidas ilmusid need loomad inimese juurde? Mis ajast valvab koer meie kodu, muneb kana meile mune, toidab lehm meid oma […]
“Truudus”
“Ma olen juba aasta otsa kaksikelu elanud. Nädala sees olen Alixiga koos Pariisis ja nädalavahetused veedan naise ja tütrega Marseille´s. Ilma vabandusi otsimata on mul õnnestunud selle tõega elada. Mida ma ootan? Et keegi otsustaks minu asemel? Draamat?” Jõukas ärimees, viiskümmend neli aastat vana, armastab oma naist, armastab oma armukest, aga armastab ka ausust ja […]
“Truudusetu kuninganna”
Romaan Henry VIII viiendast naisest Väljapaistva ameerika kirjaniku Carolly Ericksoni ajalooline romaan keskendub Henry VIII (1491-1547) viiendale abikaasale Catherine Howardile. Inglise kuninga seaduslikeks kaasadeks on olnud Aragoni Katariina, Anne Boleyn, Jane Seymour, Anne Cleves, Catherine Howard ning kuuendana Catherine Parr. Catherine Howard on oma perekonna ambitsioonide ja õukonna ohver, mitte aga liiderlik naine, nagu teda […]
“Tsaarikullist kolme leopardini”
Mälestustegondliga kauge mineviku sadamais ja Vaba Eesti õnnistuses … Unelmatemajake strelnas “Käesoleva sajandi algul siirduvad Liivi kubermangust Venemaale kaks noort inimest. Nagu romantilised lendputukad, kelle õnnelend hästi korda läinud, kellele saatus kõigiti soodus on – laskuvad nad suure ning salapärase maa kultuuri, kunstide ja võimaluste õitekobarasse: üks Peterburi linna, teine Saraatovi, Nižni Novgorodi ja Volga […]
“Tšakraraamat. Tasakaalustage oma keha eluenergiat”
Tšakrad on keha energiakeskused, mille ülesanne on hoida ja muundada praanat ehk elujõudu. Iga tšakra on seotud teatud elundite ja elundkonnaga. Kui keha loomulik energia liikumine on takistatud või tasakaalust väljas, tunneme end kurnatuna ja rivist väljas. Käesolevas raamatus kirjeldatakse ja selgitatakse võimalusi ja võtteid, kuidas ise aktiivselt tööd teha keha seitsme tšakraga, et oma […]
“Tšapajev”
Jaamas on tunglemine. Rahvast musttuhat. Punaarmeelaste ahelik perroonil suudab kihavat, sumisevat rahvamurdu vaevalt tagasi hoida. Täna keskööl sõidab Koltšaki vastu Frunze formeeritud töölis-väesalk. Kõigist Ivanovo-Voznessenski vabrikutest ja tehastest on töölised kogunenud saatma seltsimehi, vendi, isasid, poegi… Need vastsed “soldatid” on oma kohmakuse ja naiivsusega kuidagi naljakad. Paljudel on sõdurisinel alles esimest korda seljas; see ei […]
“Tsemendivabrik”
“Tsemendivabriku” kuueteistkümnes pooleluloolises novellis jutustab seitsme-kaheksa-aastane Jaan Pari oma lapsepõlvest 20. sajandi alguse külakeskkonnas, maalides siira pildi laste toonastest töödest ja mängudest ning muredest ja rõõmudest. Ühelt poolt mõjuvad selleaegse eluolu lapselikud kirjeldused millegi kauge ja uskumatunagi, teisalt panevad oma üldinimlikkusega ära tundma ja kaasa elama. “Tsemendivabrik”, 1926. aasta esitrükis “Semendivabrik”, on üks Jüri Parijõe […]
“Tšingis-khaan. Elu, surm ja ülestõusmine”
Tšingis-khaan on üks ajaloo suuri surematuid, kes püsib rahva mälus elavana kui jumala vits, kangelane, sõjaline geenius ja pooljumal. Moslemitele, venelastele ja lääneeurooplastele on ta miljonite mõrtsukas ja julm anastaja; kodumaal Mongoolias austatakse teda rahva isana; hiinlased peavad teda dünastia loojaks ning tema mausoleumis Sise-Mongoolias otsivad usklikud tema vaimult õnnistust. Paradoksaalselt on maailma jõhkraimast vallutajast […]
“Tšingis-khaan”
“… Minu läbikulunud kalamus kirjutas lõpuni jutustuse viimased read halastamatute mongolite röövretkest meie kodumaa õitsvatesse orgudesse… Usinuse saepurust tolmusena tahaks selle raamatu koostaja ütelda veel palju nende argade Horezmi inimeste kohta, kes ei julgenud ennastohverdavalt võitlusesse astuda rahulikkude hõimude julma hävitaja, metsiku Tšingis-khaani vastu… …Kui kõik horezmlased oleksid kindlalt ning üksmeelselt viha mõõga üles tõstnud […]
