“Teile on võimatu võõrkeelt selgeks õpetada”
Ärge laske ennast kohutavast pealkirjast heidutada. See traktaat peletab minema teis pesitseva salaveendumuse, et kõik võõrkeelte õppimisest pajatavad raamatud on ilmtingimata igavad ja ajavad haigutama. See raamat on kirjutatud kõigile ja igaühele – siit leiavad kõik midagi põnevat! Ka keeleliste kelmustükkide korraldajad, tulihingelised “salajaste signaalidega” äritsejad ja muidu agarad “edukate” raamatute kirjutajad, kes süümepiinadeta lubavad […]
“Teine Asum”
Lootes säästa Galaktikat kolmekümne tuhande aasta pikkusest viletsusest ja anarhia ajajärgust, rajas Hari Seldon kaks teadlaste kolooniat, mida nimetas asumiteks. Sihiteadlikult suunas ta need Galaktika vastasäärtesse. Esimene Asum rajati täiesti avalikult. Teise olemasolu, mida nimetati Teiseks Asumiks, vaikiti maha. Kui Muul on alistanud Esimese Asumi, on jäänud vaid salapärane Teine Asum, kõigi otsingute sihtmärk. Muul […]
“Teine elu”
Kas õigus puhtalt lehelt alustada on igaühe põhiõigus või saavad teise võimaluse ainult väljavalitud? Noorteromaan jutustab kahe õe, Mai-Liisi ja Mari-Anni esimesest armumistest näiliselt täiesti erinevatesse inimestesse: üks on tõeline härrasmees, kes toob kingitusi ja viib restorani, teine elab raju elu ja varjab suurt saladust. Peadpööritavad sündmused ei lase lugejal kuni lõpuni aimata, kes on […]
“Teine elu”
Kultuuriväärtuste restaureerimisest J. Kahk – eessõna asemel V. Raam – Pirita kloostri varemete minevikust ja tulevikust H. Üprus – ühe kvartali miljööpilt ja selle ajaloolised põhjused (Tallinna vanalinna regenereerimise teemadel) T. Böckler – Tallinna raekoja restaureerimine F. Tomps – Eesti talurahva arhitektuurimälestised J. Kaljundi – Narva – kindlustusarhitektuuri muuseum A. Lääne, J. Selirand – kolm […]
“Teine katse”
Naiste Mõrvaklubi on tagasi! Saatanlik tapja mõrvab igas vanuses inimesi. Näib, et need kuritööd ei ole omavahel seotud, kuid politsei mõrvaüksuse inspektor Lindsay Boxer tunnetab siiski seost ning leiab koos kohtupatoloogi Claire´i, ringkonnakohtu abiprokuröri Jilli ja ajalehe Chronicle reporteri Cindyga lüli, mis juhatab nad kurjategija jälgedele. Mõrvari motiivid on esialgu seletamatud. On siin tegemist rassilist […]
“Teine tera”
Arvo Mägi (1913) ulatusliku ja mitmekesise loomingu kandvamaks osaks on romaanid ja aastail 1956-96 ilmunud kümme lühiproosakogumikku. Ajaloohuviline autor leiab teemasid ja tegelaskujusid ka minevikust, ta tunneb hästi olustikku ja oma tegelasi ning kasutab meisterlikult novellivormi võimalusi. Valimiku süzheedes on kesksel kohal mehe ja naise suhe – igavene armastusteema oma õnnehetkede ja luhtumistega.
“Teine võimalus”
Veel üks võimalus … palun! Jane Lofton võis ju üles kasvada eikellegina, aga ta ei jäänud kauaks eikellekski. Mitte enam siis, kui ta oli avastanud, et tubli töö, visadus ja ambitsioonikus on tütarlapse parimad sõbrad. Muidugi, ega õige abikaasa leidminegi kahjuks tule. Ent olla rikas ja edukas pole sugugi nii hõlbus, nagu seda on ülistatud. […]
“Teisal”
Eino Tubin, helilooja Eduard Tubina noorem poeg, sündis 1942. aastal Tartus. Sügisel 1944 jõudis ta koos oma vanemate ja vennaga pagulasena Rootsi, õppis ajakirjanikuks ja töötas aastakümneid Rootsi üldkaitseinfo alal. Pärast vanemate ja venna surma asus ta koos abikaasa Beyhaniga elama Türgi lõuna-rannikule, väikesesse Kasi linna. Mälestusteraamat “Teisal” räägib elust Rootsis ja Türgis, nähtuna tundliku […]
“Teise maailmasõja salakangelased. Luurajate ja vastupanuliikujate julgustükid”
Paljud Teise maailmasõja kangelased on sõjaväljal kuulsust kogunud. Selles raamatus tehakse aga kummardus vähemtuntud, kuid samaväärselt imelistele inimestele, kes andsid sõjategevusse niisama olulise panuse – ühed töötasid salaja tagatubades kodurindel, teised vaenlase tagalas. Siit leiab uut teavet üle viiekümne tunnustamata kangelase ja kangelanna tegevuse kohta maailma kõige enam hävingut toonud sõjas. “Teise maailmasõja salakangelastes” on […]
“Teisel pool”
Austerlane Alfred Kubin (1877-1959) oli ennekõike nimekas graafik ja illustraator, kes kuulus Müncheni kunstnikerühmitusse Sinine Ratsanik ja kelle loomingu põhiosa on ligi saja maailmakirjandusliku teose – kaasa arvatud tema enda romaani – illustratsioonid. 1909. aastal avaldas ta oma ainsa kirjandusteose, fantastilise romaani “Teisel pool” (Die andere Seite). See “suurepärane arveteõiendamine 19. sajandiga” (Franz Marc) võeti […]
“Teisele rannale”
Põlised tammed, kalatiigid, jasmiini- ja sirelipõõsad mõne üksiku pargipingi ümber, see oli meie kunagine mängumaa. Teisel pool laia raudvõrestikuga väravat asus meile vaenulik maailm. Linna piirid avardusid üha, laialipillatud majade kujul ulatusid ta katsesarved pargi tagamaale ning veelgi pisut linnasüdame suunas oli kerkinud juba agul. Mere pool ei olnud veel tänavaid rajatud, avardusid ainult heinamaad, […]
“Teisele rannale”
1960. aastal ilmunud romaani „Uuele rannale” tegevus toimub XX sajandi alguses, kesksel kohal on peategelaste iseseisvuspüüded. See psühholoogiline romaan jäi Aino Thoeni viimaseks teoseks. Aino Thoeni neljast romaanist lisavad vähemalt kaks eesti romaanivaramusse teemasid ja käsitlusi, milleta eesti romaan oleks vaesem.
“Teisikud ja armukesed”
Oli see tõepoolest tema ise? See võluv noormees, kelle põskedele küünlakuma mänglevaid varje heitis… Jõuga sundis Ireen end välja hingama. Oleks see päriseltki võimalik, mõtles ta – luua, kujundada ise enda armastatu, just selline ja niisuguses suhtumisega sinusse, nagu vaid tahta oskad. Kelle puhul teaks, mida näiteks mõni sõna tema jaoks tegelikult tähendab, mis seoseid […]
“Teisiti ei ole võimalik”
See on minu lühike lugu. Või õigemini minu pihtimus. Ma soovin, et kõik, kes seda raamatut loevad, mõistaksid üht – kõrgusi vallutab ja eesmärgini jõuab vaid see, kes USUB. Teisiti ei ole võimalik. DAVE
“Teispool merd”
Elmar Lang, endine matemaatikaõpetaja, nüüd matemaatik ühes Stokholmi elukindlustusseltsis, pigistas simad kinni ja toetas pea vastu vaguniseina. Ta oli teel, et mõnisada kilomeetrit oma elukohast lõuna pool veeta ühes pansionaadis oma suvepuhkust koos naise ja kahe tütrega. Ilma et ta oma pead oleks liigutanud, praotas ta silmad ja vaatas laugude vahelt. Jah, kõik oli korras. […]
“Teispool sinist taevast”
Lugejana olen lapsest saadik pidanud eriti lugu populaarteadusest. Oma lastelegi olen vist rohkem rääkinud loodusest ja teadusest kui ilukirjandusest. Ise aga olen kirjutanud seni luuletusi ja jutte. Populaarteaduseni jõuan alles nüüd, vanas põlves. Võib küsida, miks kirjutan just taevast ja tähtedest. Võiks vastata, et millest siis veel. Taevas on ju meie kodu, me oleme taevaelanikud. […]