“Teadmatusest rasvumiseni”
Rasvumisepideemia on vallutanud maailma. Rasvumine on ohuks inimesele endale, kuid rasvunute suur arv koormab kogu riigi majandust. Kas rasvumist põhjustavad suure suhkru-, rasva- ja soolasisaldusega toidud, mis tekitavad lausa sõltuvust, või liiga suure energiasisaldusega toidud väljas söömisel? Kas valitsus peaks kehtestama “rasvumivastaseid” makse? Missuguste toiduainete liigsöömisel tõuseb kehakaal kiiresti ja kas on toiduaineid, mis aitavad […]
“Teadus diktatuuri kütkeis”
Teaduse ajalugu tunneb bolševistlik-sovetlikku teaduskorraldust, kus diktaatori otsene sekkumine põhjustas teadusele tihtipeale suurt kahju ja veriseid repressioone. Teaduse ajalugu tunneb ka natsionaalsotsialistlikku teaduskorraldust, kus diktaatori käsul toimus juudisoost teadlaste ja “juuditeaduste” väljarookimine ning “aarialiku” teaduse kehtestamine. Totalitaarriikide teadussüsteemid ja teaduspoliitika on pikka aega mõjutanud meie teadust ja kõrgharidust. Eesti teadus- ja kõrgharidussüsteemi käekäik okupatsioonide tingimustes […]
“Teadus ja ajalugu”
Avastuste entsüklopeedia Elavas vormis entsüklopeediline teatmeteos 640 lehekülge põnevaid teemasid üle 1500 värvilise üksikasjaliku illustratsiooni ja foto lihtne ja nauditav võimalus õppida tundma meie tpredat maailma! Sisukord: Teadus: Kuidas asjad toimivad; Lend; Suured leiutised; Suured ehitised; Sport ja mängud. Ajalugu: Muinas-Egiptus; Vana-Hiina; Vana-Kreeka; Vana-Rooma; Põlisameeriklased; Maadeuurijad ja kaupmehe Taskuformaat.
“Teadus ja tehnika. A ja O taskuteatmik”
Inimesed, aastad, sündmused. Rikkalikult illustreeritud kornoloogia sisaldab tuhandeid sündmusi teaduse ja tehnika ajaloost, alates 10 000. aastast eKr kuni tänapäevani. Kosmoloogia, bioloogia, meditsiini, keemia, füüsika, kommunikatsiooni, transpordi, tehnoloogia ja inseneriteaduse, toitumise ja põllumajanduse arengut kujundanud inimesed ja sündmused on estitatud võrdleva ajatabeli kujul. – Enam kui 200 lehekülge ajatabeleid, mis annavad suurepärase ülevaate kogu teaduse […]
“Teadus maagia taga. Pühast Graalist armujookide ja üliinimesteni”
Kas lindude rände põhjal on võimalik ennustada tulevikku? Kuidas valmistada tõhusat armujooki? Kas Kuu faasid mõjutavad inimeste elu? Kas pühad allikad suudavad tõbiseid ravida? Kas taimedel on võime üksteist ohtude eest hoiatada? Mil moel luua mutantinimesi, kelle keha taastuks nagu Wolverine´il? Teadusajakirjanik Matt Kaplan kaevub maagiliste esemete, paikade ja rituaalide värvikasse, põnevasse ja üllatavasse ajalukku […]
“Teadustöö alused”
Käesolev õppevahend on koostatud sihiga edastada elementaarset ettekujutust teadusest ja algteadmisi teadustööst.
“Tearlingi kuninganna”
Tema troon ootab… kui ta elab piisavalt kaua, et sellele istuda… Noorel printsessil tuleb võita tagasi surnud ema troon, õppida valitsema riiki ning saada jagu Punasest kuningannast, võimsast ja õelast nõiast, kes on otsustanud ta hävitada. “Tearlingi kuninganna” sündmustik hargneb lahti Uues Maailmas, paigas, mis on kerkinud Jumala ookeanist ajal, kui seni tuntud mandrid ja […]
“Teater”
Julia Lambert on elanud rikast ja edukat lavaelu. Ta on hiilgav, küpses keskeas näitlejatar, kelle kangelannad on tõelisemad kui elu ise. Toeks kõigutamatu meel ja eksimatu vaist kehastada siirast ja “õiget” tunnet, mängib ta läbi elu. Publik on tal peos. Suure näitemängu tõelisusse lööb kiilu proosalise elu ootamatus, mis viib Julia kokku poisiohtu arveametnikuga.
“Teatri vang. Leo Kalmeti kirjutamata elulugu”
Leo Kalmet juhtis Eesti Draamateatrit vaheajaga aastatel 1927 kuni 1944, tõstes selle tollase esindusteatri Estonia tugevaks konkurendiks. Sõja- ja sõjaeelsesse aega jäid eesti teatri tippu kuuluvad lavastused, samuti andis ta tohutu panuse teatripedagoogina. Nõukogude ajal kirjutas Kalmet ise oma autobiograafia “Pool sajandit teatriteed”, kus ta paraku ei saanud kirja panna paljut oma elus toimunut. Seal […]
“Teatriaeg liigub kiirelt”
Valik teatriartikleid. Kogumik sisaldab tuntud teatrikriitiku, kunstiteaduste doktori, professor Karin Kase ajakirjanduses ilmunud artikleid. Autor analüüsib eesti teatri arenguloolist protsessi läbi silmapaistvamate lavastuste rohkem mängitud autorite ja lavastajate/näitlejate otsingute. Käsitlemist leiab ka teatri ja vaataja vahekord teatrisotsioloogilisest aspektist nähtuna.
“Teatrielu `98”
Sisukord Lilian Vellerand. Ma jutustan teile oma loo. Märkmeid aastast 1985 Margot Visnap. Lavatagused segadused ja lavapealne ilu Gerda Kodemets. Jätab jälje. Torgny Lindgreni ja Priit Pedajase maagiline legendarism Eesti Draamateatris Ilona Kolberg. Nähtamatu nähtavaks saamine Valle-Sten Maiste. Minu Kõivu-nägemus Anneli Saro. Hiilgav läbikukkumine Luule Epner. Mati Undi lavailmad Pille-Riin Purje. Minu kodu on mu […]
“Teatrielu 2000”
Sisukord Luule Epner. Sügis Eesti Draamateatris: kolm väikelavastust Lilian Vellerand. Näitleja. Ikka veel ajastu kroonika Piret Kruuspere. Eestlane olla on uhke ja hää!? Mardi Valgemäe. Kas raha on paha? Jaak Rähesoo. Intertekstuaalsed “Aristokraadid” Tiit Tuumalu. Uue tantsu force majeure. Katse muuta paradigmat Kirstel Pappel. Muusikateatrist, kolmes vaatuses Valle-Sten Maiste. Poolteist mõtet teooriast Mati Unt. Teatrist […]
“Teatrielu 2001”
Sisukord Ivar Põllu. Märkmeid teatri olemisunustusest Liina Unt. Kui ruumid räägivad Andres Noormets. eesti draama 2001. festival paberil Jaak Allik. Eesti teater ja teatriliit – eile, täna, homme. Anneli Saro. Noort režissuuri otsimas Pille-Riin Purje. Elutants kivisel väljal Gerda Kordemets. Elujõuline eelajalooline elukas eesti maastikul Luule Epner. Mäng. Mati Undi lavastused Vanemuises 2000-2001 Valle-Sten Maiste. […]
“Teatrielu 2008”
Sisukord Madis Kolk. Miks Eesti teater ei riski? Liina Unt. Mängud sõjatandril Luule Epner. Näitleja ja roll Eesti nüüdisteatris Pille-Riin Purje. Teel taevatundmise poole. Neli rolli teatriaastast 2008 Arvo Pesti, Madli Pesti. Gustav Naan ja Sigma Tau Heidi aadma. Fantaasiamängud aja ja looga Ireene Viktor. Uued tuuled Tartus Hedi-Liis Toome. Kogukonnateater Eestis 2008. aasta näitel […]
“Teatrimälu”
Tahan uskuda, et kaduvikuline teatrikunst ikkagi päriselt ei kao. Kuni on mäletajaid ja kas või abitutesse sõnastustesse talletajaid. Oma kaduvusele ja muutlikkusele vaatamata – või just selletõttu – on teater oluline osa ühe rahva kultuurimälust. Olen igiteisenevast ja igipüsivast lavakunstist poole sajandi vältel ikka ja jälle kirjutada üritanud. Tundes, et ega päriselt oskagi edasi anda […]
“Teatrist”
Olen aeg-ajalt oma vanu kirjutisi sirvinud. Mitte kõiki, kõik ei huvitagi enam. Tekste, mis jäävad väljaspool oma aja konteksti kaugeks, mille olulisust vaid läinud aastate meenutusena – esietenduste ja uute hooaegade eelsed kirjutised, juubeliõnnitlused, päevakajalised sõnavõtud, mitmed ka elust või poliitikast – ma siia ei kogunud. Algul mõtlesin, et täiendab mõnda artiklit – kirjutan juurde […]
“Teatriteed. Ants Lauter”
Samm ja samm. Raudjas astub. Samm ja samm. Rattad krigisevad, veerevad, veavad raskelt koormat. Samm ja samm. Maantee on pikk. Kõrgel, otse pea kohal on kuu. Mustavate kuuskede varjud kukuvad teele. Samm ja samm. Poisike pole veel kümmet täis. Kuklasse torgatud mütsi alt valendab juusteriba. Temast eespool on kaks ja selja taga kolm hobust. Hommikuks […]
“Teatritegu”
Karl Menning (1874–1941) rammis oma nime kui mitte mujale, siis vähemalt Vanemuise teatri ajalukku. Nõnda heljub ta nimi ikka elavana meie minevikumüüdis. Tema tegelikke kirjatöid ja kontseptsioone tuntakse vähem. Menningu avalikkusele suunatud tutvustused, arvustused, kirjutised ja uurimused mahuvad enamasti kahte aastakümnesse (1897–1917). 1918 pööras Menning teatrile jäädavalt selja. Ta kuulus meie esimese väikesearvulise välisdelegatsiooni koosseisu, […]
“Tee isa juurde”
“Ma kavatsen lähemal ajal abielluda, Jürgen.” Viimaks ometi! pidin juba rõõmsalt hüüatama, aga teades, et Sten ei hinda tundepuhanguid kuigi kõrgelt, talitsesin ennast ja vastasin: “Jääb üle ainult õnne soovida.” “Aitäh.” Paistis, et jätkamine valmistab talle millegipärast raskusi, vaatasin teda üllatunult. Mis tal veel hinge taga on? Ta ei murra ju ometi pead selle üle, […]
