“Tark mees taskus. Eesti ennemuistseid jutte kirjanike sõnastuses”
„Tahan teile vanade päevade pärandusest ühe kena jutu vesta, mis sel ajal sündinud, kui veel murud muistsel kombel neljajalgsete ja suliliste keeletarkust kuulsid.“ Nii algab Eesti muinasjutuklassikasse kuuluv raamat, kus jutte tuntud jutuvestjatelt Fr. R. Kreutzwaldilt, Ernst Peterson-Särgavalt, August Jakobsonilt, Juhan Kunderilt, Matthias Johann Eisenilt jt. Need on kokku võtnud tuntud lastekirjanik Eno Raud. See […]
“Tark vastuseraamat lastele (ja vanematele)”
Lapsed küsivad kõige veidramaid asju… Ja siin on vastused – kõik ühes kasulikus raamatus! Kõik, kes on kunagi lapsed olnud, lapsi kasvatanud või laste seltskonnas viibinud, teavad, et küsimuste esitamine on kasvamise ja arengu oluline osa. Lapsed on uudishimulikud ning nad leiutavad väga huvitavaid küsimusi. Täiskasvanud aga ei oska alati vastata. “Tark vastuseraamat lastele (ja […]
“Tarkus ja saatus”
Suure belgia dramaatiku ja filosoofi Maurice Maeterlincki teos on selle praegusaja vaimuelu ühe silmahakkavama esindaja usutunnistus. See on ülemlaul vaimsele vaprusele, õhutus võitlusele inimese elu määrava saatusega ja selle saatuse võitmine hingelise vabaduse ning siirusega. Siin leiab väljendust vaimustatud panteism, mille allikaid tuleb otsida keskaegsete müstikute, vanade hindude ja nende uusaegsete järglaste, nagu Novalise ja […]
“Tarkus ja saatus”
Maurice Maeterlinck (1862-1949) kuulub sellesse kirjanduspõlve, mis läinud sajandi lõpul teostas nn. uusromantilise või uusidealistliku revolutsiooni naturalistliku ja materialistliku elukäsituse vastu, mis näitasid inimelu liiga hallina ja liiga suletuna paratamatute loodus- ja ühiskonnaseaduste ringi. See uus põlv tahtis näidata elu olulisemaid väärtusi uuesti inimese hingevõimeis, tunnete maailmas, mis võis materialistide asjalikule maailmale heita hoopis uue […]
“Tartarin Tarasconist”
Möödunud sajandi prantsuse klassiku Alphonse Daudet´ kuulsad Tartarini-lood kuuluvad maailmakirjanduse loetavamate teoste hulka. Nad ilmusid ligi kahekümneaastasel ajavahemikul algul kirjanduslike joonealustena ajalehtedes, hiljem iseseisvate raamatutena, esimene osa – “Tartarin Tarasconist” – 1872. a., teine osa – “Tartarin Alpides” – 1885.a. ja kolmas osa – “Uus-Tarascon” – 1890.a. A. Daudet loomingus on Tartarini seiklustel eriline koht. […]
“Tartu ajaloolistel linnaplaanidel 1600-2010”
Vene kroonikat järgi vallutasid ja põletasid Kiievi vürsti Jaroslav Targa väed Tartu (Tarbatu/Dorpat/Derpt/Jurjew) linnuse 1030. aastal, sellest ajast alustatakse Tartu linna kirjalikku ajalugu. Linnana kujunes Tartu kahe olulise liiklustee ristumiskohta, arvatav muistne Eesti-sisene põhja-lunasuunaline maismaatee ületas siin Emajõe veetee. Rsitisõda paganlike eestlaste vastu algas 1208 ja 16 aastat hiljem jäi Tartu lõplikult sakslaste kätte. Samal […]
“Tartu ajalugu”
Tartu on teada-tuntud linn nii Nõukogude Liidus kui ka välismaal. Ja seda mitte ainult seetõttu, et ta on Eesti vanimaid linnu, mida juba aastal 1030 mainiti ajalooallikas, vaid eeskätt oma sündmusterohke 950-aastase ajaloo tõttu. Tartu on alati olnud mitmetahuline linn, tähtis majanduse, kultuuri- ja teaduskeskus. 1632. aastal asutati Tartus ülikool – Academia Gustaviana, Tööpunalipu ordeniga […]
“Tartu planeerimisest ja arhitektuurist. Artikleid ja mälestusi”
Arhitekt R.-L. Kivi 85. juubeli puhul ilmunud trükis sisaldab valiku artikleid 1950. aastatest kuni 1980. aastateni, Jaan Malini intervjuu juubilariga tema elust ja Tartu kolleegidest ning Kivi tööde nimekirja ja artiklite bibliograafia. R.-L. Kivi pole kunagi töötanud Tartu peaarhitekti ametikohal, kuid paljude jaoks on just tema Tartu peamine arhitekt, legendaarse Arnold Matteuse töö jätkaja. Raul […]
“Tartu rahu”
Professor Edgar Mattisen on rikkaliku dokumentaalse materjali põhjal andnud esmakordselt nii ulatusliku ja tervikliku käsitluse Vene SFNV ja kodanliku Eesti Vabariigi Tartu rahust 2. veebruaril 1920.
“Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafianimestik 1944-1980”
Käesolev teatmeteos sisaldab biobibliograafilisi andmeid õppejõududest ja teadustöötajaist kes on Tartu Riiklikus Ülikoolis tegutsenud aastail 1944-1980. Artiklid on esitatud teaduskondade kaupa tähestikulises järjestuses. Personaaliale eelneb lühike ülevaade vastava teaduskonna ajaloost. Raamat nii ajalooteadlastele kui ka kõigile kultuuriloost huvitatud lugejaile.
“Tartu Ülikooli ajalugu” I-III osa. 3 raamatut”
Kolmeköitelise teadusliku väljaande esimene köide käsitleb perioodi Tartu ülikooli asutamisest aastal 1632 kuni 1798. aastani, s.o ülikooli tegevust Rootsi võimu perioodil. Teine osa käsitleb Läänemere kubermangude ülikooli taasavamise eellugu aastail 1802-1917 ja selle materiaalse baasi loomist ning õppeasutuse tegevust Tsaari-Venemaa ühe juhtiva kõrgkoolina, samuti sündmusi Veebruari- ja Oktoobrirevolutsiooni päevil. Kolmas köide käsitleb ülikooli tegevust kodanlikus […]
“Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi 100”
Sport ühendab. 100-aastane Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi on andnud märkimisväärse panuse 90-aastase rahvusülikooli ja sellest aasta vanema Eesti riigi kollektiivse identideedi ja mälu kujunemisse. Sport seob erinevaid rahvakihte. Ta tegi seda juba siis, kui ülikooliharidus oli väheste privileeg. Spordiajalugu liidab Eesti eripalgelised ja sageli vastandlikud saatuseaastad ühtseks tervikuks, milles jääb kõlama positiivne noort. Ülikoolisport seob […]
“Tartu Ülikooli usuteaduskond 1623-1940”
Tartu Ülikool on oma loomispäevist saadik seisnud hea kõigi teaduste edendamise eest, millel kindel koht universitase mõistes. Euroopalike kultuuri-, haridus- ja taedustraditsioonide kohaselt avas nende loendi ka Academia Gustavianas 1632. aastal usuteadus. Kuningas Gustav II Adolfi ja tema õpetaja ning nõustaja Johan Skytte tahtel sai usuteaduskonnast siin juhtiv teaduskond. Sajandeis kujunes sellest reegel, millest juhinduti […]
“Tartumaa mõisad ja mõisnikud”
Rikkalikult illustreeritud ülevaade kõikide teadaolevate Tartumaa territooriumil asunud rüütlimõisate ajaloost ja tänapäevast alates nende esmamainimisest. Raamatus räägitakse ka käsitletava piirkonna mõisatega seotud tuntumatest baltisaksa aadlikest. Lisaks rüütlimõisate register kihelkonniti ja isikunimede register.
“Tarzan 1”
Selle loo kuulsin ma mehelt, kellel polnud mingit õigust seda mulle või kellelegi teisele rääkida. Alguse pani võib-olla vana veini ahvatlev mõju jutustajale ja kummalise loo ülejäänud osa meelitas välja minu skeptiline uskumatus järgmistel päevadel. Kui mu peotujuline võõrustaja avastas, et ta oli mulle juba nii palju rääkinud ja et ma kaldusin tema jutus kahtlema, […]
“Tarzan ja kadunud impeerium”
Tarzani-lugude üheteistkümnes raamat. “Tarzan ja kadunud impeerium” järkab E.R. Burroughsi loomingu nimekaima kangelase seiklusliku elu kirjeldamist mõnevõrra realistlikumas laadis kui eelmised, eriti aga üle-eelmises osas. Lugejate jäägitu poolehoiu tegelasena saab ta ikka jagu neist, kes ahistavad endast nõrgemaid, püüavad kõigi lubamatute võtetega endale kahmata seda, mis neile ei peaks kuuluma.
“Tarzan ja Opari kalliskivid”
Tarzani-lugude viies raamat Leitnant Albert Werperi päästis degradeerimisest üksnes tema esivanemate aus nimi, mille ta ise oli igaveseks häbisse saatnud. Kellelgi õnnestus saavutada, et ta määrati ühte kaugel Kongos paiknevasse sõjaväeüksusesse ja niiviisi vabanes ta rängast paratamatusest sõjakohtu ette astuda. Albert Weper teadis, et sõjakohus oleks ta ilmtingimata mõistnud surma mahalaskmise läbi, ja oli seetõttu […]
“Tarzan ja sipelginimesed”
Tarzani-lugude üheksas raamat. “Tarzan ja sipelginimesed” näitab autori fantaasia ulatust. Ärgu lugeja jäägu siiski ebareaalsuse kammitsaisse, vaid mõelgu kirjanikku erutanud probleemidele – inimloomuse püsivusele ebasoodsates loodus-, tehno- ja ühiskonnaoludes. Tarzan ei kaota midagi oma vägevusest ja ülevusest ei selles raamatus ega loodetavasti ka järgmistes osades.
“Tarzan Pellucidaris”
Tarzani-lugude kaheteistkümnes raamat. “Tarzan Pellucidaris” on taaskordne näide, kuidas kirjanik saab tõmmata lugeja tähelepanu teadusringkondades vaieldavatele seisukohtadele. E.R. Burroughs saadab oma tuntuima tegelase Tarzani Maa sisemuses asuvasse Pellucidari ehk sisemaailma, kus pole silmapiiri ega ööd, sest keskpunktis asetsev päike annab igavest valgust. Selles eriskummalises maailmas, mida asustavad ürgaja suguharud, tärkas omaette impeerium, mille etteotsa asub […]
