“Surma ratsanikud”
Kroonikate triloogia (Põlev lipp, Viimne linn, Surma ratsanikud) viimane raamat viib meid 14. sajandi algusesse. Meie silmade ees elustuvad Kataloonia palgasõdurite lahingud franki rüütlitega, nende surmakülvav võitlus türklaste vastu, selle muutmine lõpuks mõttetuks tapmiseks. Kõige sellega käib kaasas moraalne kaos ja inimisiksuse laostumine. Õigupoolest võiksin oma jutustuse nüüd lõpetada. Ateena saabumine oli Kataloonia Suure Kompanii […]
“Surmad ja sisenemised”
Kes on Dylan Thomas, Dylan Marlais Thomas? Paistab, et tema identifitseerimisega on järjest olnud raskusi, kuigi ta ei elanud just kauges minevikus (sünd. 1914, surn. 1953) ning paljud neist, kes teda sõnadega tabada püüavad, on teda ka silmaga näinud, käega katsunud, juttu ajanud. Tuttav olukord igale, kes keda võid mida tahes on püüdnud tabada ja […]
“Surmakultuuri arhitektid”
Paljud rooma paganlikud tavad – ja just need, mille esimesed ristiusku pöördunud inimesed pidid kõrvale heitma kui surmateele juhtijad – on saanud jälle kaasaegse kultuuri osaks. Mis seletus on sellisel võimsal tagasipöördumisel tumeda paganliku kõlbluspraktika juurde pärast nii paljusid sajandeid kristlikku kultuuri? Vastus on, et esile on kerkinud uus ettekujutus inimeseks olemisest, uut tüüpi paganlus, […]
“Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel”
Minult on väga sageli küsitud, miks ma tegelen nii sünge teemaga, nagu seda on surm ja matused. Võimalik, et selle küsimuse põhjuseks on inimeste üha suurem võõrandumine vanadusest kui erilisest staatusest, inimeksistentsi põhimõistetest surm, suretamine, surelikkus ja suremine. Et olen sündinud ja kasvanud Võrumaal, on sealsed tavad ja kombed – sealhulgas ka matustega seotu – […]
“Surmameri. Läänemeri 1945”
Kui väike mootorlaev Goya 16. aprillil 1945 Läänemerel uppus, hukkus üle kuue tuhande inimese. Tema, nagu ka laevade Wilhelm Gustloff, General von Steuben ja Cap Arcona uputamise lood jäid erilise tähelepanuta. Kõik need 1945. a. katastroofid Läänemerel, ajaloo rängeimad mereõnnetused, vajusid soovimatuse sunnil unustusse ning kadusid Reichi varingu varju. Surmameri on esimene ammendav kirjeldus neist […]
“Surmatõbi”
Järgneva “mõttearenduse” vormi peavad paljud võib-olla kummaliseks. See võib paista neile meeleülenduseks liiga range ning teaduslikkuse kohta liiga meeltülendav olevat. Mis viimatimainitusse puutub, siis ei arva ma sellest midagi. Mis seevastu esimesse väitesse puutub, siis pole see minu arvamus; ja see, et vorm olevat meeleülenduseks liiga range, on minu käsituse järgi vale. Üks asi on, […]
“Surmatrummid ja pajupill”
Ülestähendusi Tartust Issanda aastal 1704. H. Salu käesolev ajalooline romaan käsitleb Tartu traagilist hävingut Põhjasõja ajal, vaadatuna ühe tolleaegse tuntud kirjamehe, Käsu Hansu silma läbi. Oma päevikus jutustab ta enda isikliku armastusromaani kõrval kõigest, mida ta põgenikuna tol ajal Tartus läbi elas. Sel ajal kui ümberringi põrisevad surmatrummid, heliseb ta allasurutud armastus õrna, lüürilise pajupillina. […]
“Surmatrummid ja pajupill”
Herbert Salu (15.XI 1911 Viru-Jaagupi – 1.X 1988 Lund) on eesti viljakamaid kirjandusloolasi, kes oma uurimustest on käsitlenud nii eesti varasemat kui ka XIX ja XX sajandi kirjandust. 1943. aastal lõpetas Salu Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna, doktorikraadi omandas aga 1964. aastal Turu Ülikoolis. Õpetas eesti kirjandust Tampere Ülikoolis. Paguluses on Salu avaldunud tosinkond kultuuri- ja kirjandusloolisi […]
“Surnud ei saa rahu”
Enam kui kakskümmend New York Timesi menuautorit löövad kampa, et luua esmaklassiline ühisromaan. Selles koostöös põimuvad Ameerika parimate jutuvestjate oskused ja tulemuseks on haaravalt lummav kriminaallugu. Kui San Francisco McFall kunstimuuseumi halastamatu kuraator Christopher Thomas mõrvatakse ja tema lagunev laip leitakse ühes Berliini muuseumis raudseks neitsiks kutsutava piinariista seest, on mehe abikaasa Rosemary peamine kahtlusalune […]
“Surnud Hinged”
Gogoli “Surnud hinged” on pöördepunktiks vene kirjandusloos; ta järelmõju (kogu kirjandusprotsessile, eriti Dostojevskile ja Saltõkov-Štšedrinile) on tohutu suur, aga Gogoli mõju ulatub ka maailmakirjandusse ning kestab tänapäevani. Suur taani kirjanduskriitik Georg Brandes kirjutas esimese Gogoli juubeli puhul: “Tänu Gogolile, reaalse, tõepärase kirjanduskoolkonna loojale teie poeetilises loomingus jõudsite muust Euroopast ette.” Gogoli kaasaegne Aleksander Herzen tunnistas, […]
“Surnud moosekant”
Järgmised kuus juttu pärinevad 1978. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaadilt Isaac Bashevis Singerilt. Kirjaniku lühiproosa toodangust moodustavad need tillukese osa. Inglise keeles on temalt ilmunud vähemalt kaheksa valikkogu, seega siis ühtekokku tublisti üle poolteisesaja lühema-pikema jutustuse. Singer liigub ajas ja ruumis üllatavalt laia haardega. Ainet korduvateks kirjanduslikeks ekskurssideks ei leia ta mitte ainult kaasajast ning lähiminevikust, […]
“Surnud tüdrukute klubi”
Värise, armas lugeja – uksed avab surnud tüdrukute klubi! Tere tulemast õnnetu lõpuga muinasjuttude maailma! Varu taskurätte, et pühkida hirmuhigi! Jajah, varu taskurätte, sest viha-, naeru- ja nukrusepisarad pääsevad lahinal voolama … Neil plikadel juba on, millest rääkida. Nad teevad seda ühtaegu tundeküllase helluse ja julma otsekohesusega. Nende lugudes kohtuvad lennukas fantaasia ja verd tarretav […]
“Surnud tulevad tagasi. Raamat Vorkutast”
Sunnitööle Siberisse ja külmale maale asumisele saatmine on eestlastele juba ammust ajast üks süngemaid mõisteid, ehkki sinna meie inimesi sattus aasta kohta võib-olla vaid üks-kaks. Millist masendust omal ajal sisaldas meie inimestele sõna Siber, võime meenutada Ed. Vilde romaanist “Külmale maale”, milles küll ei näidata sunnitööd ennast ega asumist metsikuis oludes, vaid mis sisaldab ainult […]
“Surnud vesi”
“Shetlandi” sarja viies romaan Ann Cleevesi viiendas Shetlandi-ainelises raamatus peab noor uurija Willow Reewes lahendama kaks mõistatuslikku mõrva. Taustaks saare karge loodus, naftasadam ja laiuv vesi. Kohati tundub Willow Reewesile, et ta sumpab vaid piimjas udus, suutmata tabada asja olemust. Oma pruuti leinav inspektor Jimmy Perez, kes kohalike oludega kursis, kuid depressioonis, tuleb vastutahtsi talle […]
“Surnute laul”
Kaksteist aastat tagasi kaob Šotimaalt Eestisse puhkusereisile tulnud John Baden ühel ööl hotellinumbris kaaslanna kõrvalt voodist. Mõne aja pärast leitakse Peipsi kaldalt tema surnukeha. Ja nüüd ilmub Tartus politseisse mees, kes väidab, et temagi on John Baden ja et teda hoiti kõik need aasta vangis soode ja metsade taga ühes talus. Juhtumiga hakkab tegelema endisest […]
“Surnute lühiajalugu”
Mõistatuslikus Linnas elavad surnud, kes on elust lahkunud, kuid keda maapealsed veel mäletavad. Nad elavad selles kahe maailma vahelises paigas täpselt nii kaua, kuni leidub kasvõi üks inimene elavate maailmas, kes neid meeles peab ja meenutab. Kuid seletamatul põhjusel hakkab surnute Linn ootamatult kahanema ja selle elanikud haihtuvad. Alles jäävad vaid vähesed. Mõned üksikutest allesjäänutest, […]
“Surnute maa”
Kriminaalpolitsei uurija Stephane Corso peab lahendama jõhkra mõrva, mille jälgi ajades paljastuvad Pariisi kunstimaailma ja põrandaaluse pornotööstuse aina uued räpased saladused. Uurimisrühm seisab vastamisi kurjategijaga, kes on oma elajalikkuses geniaalne. Kas politseinikud suudavad tema fantaasiaga sammu pidada ja tapatöö lõpetada? Uurimist hakkavad takistama ka Corso enda tume minevik ja sassis perekonnaprobleemid. Prantsuse nüüdiskirjanik Jean-Christophe Grange […]
“Surnute tõeline arv”
Luuletaja ja lastekirjaniku Lotta Olssoni romaani peategelane kaalub oma elu tehtud ja veel tegemata valikuid. Miks me üht või teist asja just nii teeme, kas sellepärast, et tahame, või sellepärast, et peab – sest nii ju tehakse, olgu küsimus siis suhtemustrites või kergkäru kaubamärgis. Veel on see raamat keelest, sellest, kuidas me maailma ja inimesi […]
“Surra tohib vaid äärmisel juhul”
Tuntud bulgaaria kirjaniku kriminaalromaan. Meie lugejale raamatust “Pole midagi paremat halvast ilmast” tuttaval Bulgaaria luurajal Emil Boevil tuleb seekord Londonis, lõbujanulises Sohos, allilma tumedate tegelaste ja LKA-meestega rinda pista. Sari: Mirabilia
