“Soome lühiajalugu”
Soome poliitika, majanduse ja kultuuri lühike kujunemislugu. Pisut üksikasjalikumalt on käsitletud perioodi, mis algas 1809. aastaga, ja eriti Soome iseseisvuse aega. Raamat on tõlgitud prantsuse, saksa, hispaania, jaapani, islandi, vene ja veel mitmesse teise keelde. (Taskuformaat)
“Soome marssal C. G. Mannerheim”
Mannerheim oli Soome Vabariigi kuues president, teine riighoidja, sõjaväe ainukene marssal, kolme sõja aegne ülemjuhataja, Punase Risti esimees, maadeuurija, kes kaks aastat kaardistas ja uuris Kesk Aasiat. Ta võttis osa ka Vene-Jaapani sõjast ja juhtis Esimeses maailmasõjas Vene korpust, kuhu kuulus 40000 ratsaväelast. Ta oli esmaklassiline ratsutaja ja jahimees, kommete ja moe looja, kirjanik, oma […]
“Soome mees. Urho Kekkose elu”
Urho Kekkonen on kõige pikaajalisem Soome president. Ta on tänaseni müütiline tegelane, kelle otsuste ja nende langetamise motiivide üle tuliselt vaieldakse. Kas Urho Kekkonen oli auahne, brutaalne, edev, humoorikas, lugupeetud, manipuleeriv, omakasupüüdlik, osav, reeturlik, sõjakas või upsakas? Või olid tal kõik need omadused? Kas Kekkonen, kes sai kommunistidelt raha, oli kõigest Nõukogude Liidu kannupoiss või […]
“Soome Talvesõjas ja Jätkusõjas 1939-1945”
Ajal, mil viie aasta jooksul toimus kaks NSV Liidu vägede sissetungi Soome, äratas kogu maailmas imestust selle väikese riigi sõjaväe visa ja tõhus vastupanu. Talvesõja (1939-1940) ja Jätkusõja (1941-1944) lõpuks andis marssal Mannerheimi juhitud ning patriootiliselt meelestatud sõdurite vastuhakk võrreldamatult tugevamale Nõukogude armeele Soomele tolle aja kohta unikaalse tulemuse: kuigi olid sunnitud vastu võtma rängad […]
“Soome väljendeid eesti vastetega/Suomen sanontoja virolaisine vastineineen”
Sõnaraamatu tüüpi teos sisaldab rikkaliku valiku soome keeles levinumaist fraseologismidest, idiomaatilistest väljenditest, rahvapärastest võrdlustest, vanasõnadest ning muudest piltlikest ütlustest, millest kõik ei ole eesti keelde sõna-sõnalt tõlgitavad. Käsiraamat nii soome keelt õppijale kui ka keelt suhteliselt hästi tundvale kasutajale.
“Soome vallutamine 1808-1809”
Rein Helme (1954-2003) jõudis olla nii kooliõpetaja, õppejõud, arhiivitöötaja, ajalooinstituudi direktor, poliitik kui ka sõjaväelane. Oma hingelt oli ta aga ajaloolane ja eeskätt sõjaajaloolane. Pühendunud napoleonistina keskendus ta huvi 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse ajaloole. Rein Helme on kirjutanud ühest meie kaasmaalasest, Napoleoni vastasleeri väejuhist mahuka teose “Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly” (2006) ning […]
“Soome-eesti sõnaraamat”
– 33 000 märksõna – 1072 lk – tänapäevane üldkeele sõnaraamat – lihtne ja kasutajasõbralik ülesehitus – esitab märksõna käänamise ja pööramise – rohkesti kasutusnäiteid – palju kõnekeelseid ja piltlikke väljendeid – selgitab märksõnade ja vastete kasutussfääri – annab tähtsamad ja sagedamini kasutatavad terminid paljudelt aladelt – valminud koostöös Soome kirjastusega Gummerus
“Soome-ugri saladused”
Kuidas muudab soome-ugri toit inimeste meeleseisundit? Kas soome-ugri hing on nagu vaikselt voolav oja? Millised on soome-ugri naiste, meeste ja jumalate omavahelised suhted? Kuidas taluvad soomeugrilased põhjatuult? Miks ei suuda meie hõimlased nõidumisest hoiduda? Soomeugrilastel on igale mõistatusele olemas konksuga vastus. Nad hulguvad unenäolistel lumeväljadel, mõistavad kalade mõtteviisi, kuulevad viljade tärkamist, põimivad vaimude jäljed oma […]
“Soome: Ida ja Lääne vahel”
Kuidas soomlane teenib? Kui rikkad on rikkad ja kui vaesed on vaesed? Kuidas tuleb toime talunik? Mida otsustab Eduskund ja mida määrab Soome Pank? Kust hangib Soome kõrgtehnoloogiat? Milline on kultuuriimport? Seda ja palju muudki näitab majandusteadlasest publitsisti röntgenpilt Soome riigist ja ühiskonnast. Ühelt poolt on autori teravapilgulise, irooniaga vürtsitatud analüüsi objektiks Soome ajalugu, millest […]
“Soomepoisid. Eesti mehed Soome Jätkusõjas”
“Soomepoisid. Eesti mehed Soome Jätkusõjas” on jutustus Raul Kuutmast, Richard Oidekivist, Nordon Õunapuust, Ants Lahist ja veel väga paljudest teistest noortest eesti meestest. See on lugu nende dramaatilisest minekust Soome ja seejärel Eesti asetleidnud sündmustest aastatel 1943-1944. Tormisel Soome lahel patrullisid Saksa ja Vene sõjalaevad, kui noored mehed läksid sakslaste poolt okupeeritud Eestist ohtlikule teekonnale […]
“Soomepoisid”
Endiste soomepoiste, välismaale siirdunud autorite koostöös valminud faktirohke uurimus Soome armees väljaõppe saanud eesti poiste saatusest. Raamat on huviga loetav, sest selles on lisaks faktidele palju huvitavaid seiku sõjaväelaagritest ja rindelt, sellest, kuidas soomepoisid 1944. aasta sügisel tõttasid kodumaale Eesti iseseisvust taastama ja millega see katse lõppes. Raamatu lisas on langenute ja teadmata kadunud sõdurite […]
“Soomepoisid”
Ülevaade eesti vabatahtlike liikumisest ja sõjateest Soomes ja kodumaal Teise maailmasõja ajal Eessõna Käesoleva teose eesmärgiks on valgustada Teise maailmasõja aegset eesti vabatahtlike liikumist Soome sõjajõudude teenistuses ning nende võitlusteekonda nii Soomes kui ka pärast kodumaa pinnale tagasisaabumist. Kuigi on taotletud tasakaalustatud ülevaate saamist kõike teadaolevat arvestades, on niihästi olukordi kui ka sündmusi vaadeldud eeskätt […]
“Soomepoiss meenutab I&II. 2 raamatut”
“Tartu piirkonna soomepoiste jutustusi” Soomepoisteks kutsutakse tavaliselt neid Eesti mehi, kes Teise maailmasõja päevil võitlesid relv käes Soome armee ridades Punaarmee vastu. Hiljem tulid soomepoisid tagasi kodumaale, jätkamaks võitlust siin juba Eesti vabaduse eest. Neid kaugeid aegu on jäänud meenutama neis lahinguis langenute hauad ja mälestusmärgid. Soomepoisid peavad seda mälestust kalliks ja teevad kõik selle […]
“Soomepoiss meenutab. II raamat”
Sisukord – Evald Mäepalu / Saateks – Leonhard Kangro / Soomepoiss Valter Arro jutustus – Leonhard Kangro / Keila-Joa luurekool – Villem Ahas, Ain Kaalep ja Harri Kask / Soomepoisid H. Treffneri ja Tartu Poeglaste Gümnaasiumidest – Harri Kask / Metsavenna mälestusi ja kogemusi – Margus Hergauk / Eesti Vabastamise Komitee – Hans Karro / […]
“Soometsa tüpoloogia küsimusi”
29. ja 30. septembril 1960 peeti Eesti NSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudi metsasektori juures üleliiduline koordineerimisalane nõupidamine metsandusliku sooteaduse ja metsa hüdromelioratsiooni alal. Koordineerimisalane nõupidamine oli pühendatud peamiselt soometsa tüpoloogia küsimustele. Nõupidamisest võttis osa ligi 50 esindajat Eesti, Läti, Leedu, Valgevene NSV-st ja Vene NFSV-st, sealhulgas ka Karjala ANSV-st. …
“Söömine-joomine keskaegses Tallinnas”
Söömine ja joomine on inimelu kõige loomulikum ning lahutamatum koostisosa, kuid ajaloolane näeb selles väärtuslikku ja tänuväärset uurimisobjekti. Just argielu ja -kultuuri uurimise ning avamise kaudu on ajalooteadus viimase sajandi jooksul oma piire märgatavalt laiendanud, kujundanud arusaama ajaloost kui inimeste ajaloost. Tallinna Linnaarhiivis säilitatavatele dokumentidele tuginev raamat keskaja tallinlase toitumiskultuurist viib lugeja tähtsate poliitiliste sündmuste […]
“Soomusautoga Eesti Vabadussõjas”
Einar Paul Albert Muni Lundborg (1896 Kolkata – 1931 Linköpingi lähedal) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Eesti Vabadussõjas soomusauto “Kalevipoeg” ülemana ning kellele omistati sõjas ilmutatud vahvuse eest II liigi 3. järgu Vabadusrist. E. Lundborg pani oma sõjatee kirja päevikusse, mis hiljem juhuslikult avastati ja 1968. aastal Jüri Remmelgase tõlgituna Rootsis Eesti Kirjanike Kooperatiivi poolt […]
“Soomusautoga Eesti Vabadussõjas”
Einar Paul Albert Muni Lundborg Minu rindeelamusi 1919 – 1920. E. Lundborg (1896 Kolkata – 1931 Linköpingi lähedal) oli Rootsi sõjaväelane, kes osales Eesti Vabadussõjas soomusauto “Kalevipoeg” ülemana ning kellele omistati sõjas ilmutatud vahvuse eest II liigi 3. järgu Vabadusrist. E. Lundborg pani oma sõjatee kirja päevikusse, mis hiljem juhuslikult avastati ja 1968. aastal Jüri […]
“Soomusrongil. Episoode Vabadussõjast”
Elmar Õun (1906-1977) on lugejale tuttav ehk eelkõige oma Hiiumaa-romaanidega “Unustatud naised” ning “Meri ja maa”. 1936. aastal ilmunud Soomusrongil” on lugu vabatahtlikest, kes astusid Vabadussõtta soomusrongivõitlejatena. Õun kirjeldab nende igapäevaelu, lahinguid, dessandiskäimist, seiklusi naistega, sekeldusi supirongiga. Soomusrongist sai neile meestele kodu.
