“Sõnast sõnasse”
Käesolevasse raamatusse on valitud pikema aja jooksul peamiselt ajakirjades (“Akadeemia”, “Keel ja Kirjandus”, “Looming”) avaldatud artikleid ja retsensioone kirjandusest ja rahvaluulest. Põhiosa neist kajastab rahvaluule ja kirjanduse suhteid, eriti regilauluelementide esinemist luules. Õieti saigi mainitud teema käsitlemine alguse huvist luule vastu. Kuid analüüsides luulet ei võinud märkamata jääda selle taga terenduv rahvaluule. Anonüümse rahvaluule ja […]
“Sonetid”
William Shakespeare’i sonetid ilmusid esimest korda 1609. aastal. Selleks ajaks oli ta juba kirjutanud enamiku oma suurtest näidenditest, mis on teda maailmakuulsaks teinud. Samas on Shakespeare’i sonetid oma pineva dramaatilise intriigi ja süžee keerukuse poolest vähemalt samaväärsed tema suurimate näidenditega. Need käsitlevad selliseid igavikulisi teemasid nagu armastus, ustavus, truudus, kunst ja surelikkus, aja tekitatud häving. […]
“Sonetiraamat”
Valikkogu sisaldab ligi poolteistsada sonetti peamiselt ajavahemikust 1974-1984. Sonettide ainevald on lai, ulatudes mütoloogiast ja kultuuriloolisest eksistentsimõtiskluste ning sõnaliste vaikeludeni. Kogumikku iseloomustab viimistletus, üldtoon on jahedavõitu ja kergelt nostalgiline. (taskuformaat)
“Sõnnidega võidu. Minu aastad Hemingwaydega.”
Iirlanna Valerie Hemingway läks kaheksateistkümneaastasena Hispaaniasse. Ajakirjanikuna Madridis töötades tutvus ta 1959. aastal Ernest Hemingwayga. Kahe kuu pärast palkas Hemingway ta sekretäriks. See amet viis Valereie´d Hispaaniasse, Prantsusmaale ja Kuubale. Hemingway surres oli ta New Yorgi väljaande Newsweek taustauurija. Mary Hemingway kutsus Valerie´d Kuubale oma kadunud abikaasa dokumente läbi vaatama ja Ameerika Ühendriikidesse toimetama. Järgmise […]
“Sons of God”
An intensely personal story that ends on the heights of awakened experience. Annalee Skarin is said to have written this under a pen name. (Published in 1954).
“Sõnumid Montrealist 1999-2001”
Elagem lootuses Oh, et sa ometi käristaksid taevad lõhki ja tuleksid alla … ! Oh, et sa tuleksid vastu sellele, kes rõõmsasti teeb õigust, neile, kes mõtlevad sinu teedele! Jes 64:1a ja 4a Täna on taas esimene advent, ehk esimene Kristuse tulemise püha. Ja sellega algab uus kirikuaasta. – Algab jõulude ootus ja kristlik kirik, […]
“Söögiseened ja seenesöögid kukeseenest suure sirmikuni”
Eesti parimad söögiseened koos retseptidega Meie kõige tavalisemad ja enamsöödavad seened on kokku sobitatud just neile kõige paremini sobivate retseptidega – puravikele puravikuretseptid, riisikatele riisikaretseptid jne. Juttu on ka seente kasvukohtadest ja –ajast ning sarnastest ohtlikest liikidest.
“Sool, suhkur, rasv”
Michael Moss pälvis 2010. aastal Pulitzeri auhinna uuriva ajakirjanduse eest ning oli nominentide hulgas ka aastatel 2006 ja 1999. Samuti on autorile omistatud Loebi preemia ja Overseas Press Clubi auhind. Enne The New York Timesi tööle asumist töötas ta reporterina väljaannetes Wall Street Journal, Newsday ning Atlanta Journal-Constitution. Autor elab koos abikaasa ja kahe pojaga […]
“Soolasambad”
Alice´i maailm variseb kokku, kui tema mees saab neljakümne aastaselt teise naise voodis südamerabanduse. Alice oli pidanud Robertit täiuslikuks inimeseks ja täiuslikuks abikaasaks. Nüüd tuleb tal hakkama saada kolme teisemelise lapsega, kes püüavad ema kahanevat eneseusku taastada ning leiavad, et võib-olla aitaks uus armastus. Alice aga teab, et tal tuleb endas selgusele jõuda, enne kui […]
“Soomaa loomajutud”
Siin raamatus on tõestisündinud humoorikad lood Soomaa elust, kus inimene seisab silmitsi eheda loodusega. Püsielanikke on Soomaal vaid sadakond. Loomadel ja lindudel on seal hea põli, segajaid ja häirijaid on vähe. Samasugust omaette olemise tunnet naudivad ka kohalikud elanikud. Loomade arvukus kasvab suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks loodud Soomaa Rahvuspargis kiiresti ja nad satuvad […]
“Soome – eesti ärisõnastik”
Käesolev soome-eesti ärisõnastik on äri- ja majandusalane tõlkesõnaraamat, mis on mõeldud nii eestlasest kui soomlasest kasutajale. Silmas on peetud kõik äri- ja majandusalal tegutsevaid inimesi, kes oma töös soome-eesti sõnaraamatut vajavad. Eesti-soome poolset kasutust soodustab fakt, et kõigi põhiliste äriterminite alla on tähestikulises järjestuses koondatud liitsõnade kaudu praktiliselt enamus esitava põhisõna tähendusi.
“Soome – eesti sõnaraamat. Sanakirja”
Käesolev sõnaraamat on peaasjalikult eestlastele soome keele õppimise abinõuks määratud ja niisuguses sistemis kokku seatud, mille järel ka vähese keeleteaduslise haridusega õppijad õpitavates sõnades õigeid vormisi trehvavad, ja mis selle kõrvas võimaluse annab vähese ruumi peale võrdlevasti suurt sõnad hulka ära mahutada. …
“Soome – eesti sõnaraamat”
Taskuformaadis sõnaraamat, millel kaaned juba päris kulunud, aga sisu täitsa korralik.
“Soome keele õpetuse reeglid”
… Õpperaamatu koostamisel on autor lähtunud soome ja eesti keele kõrvutamisest, mistõttu tähelepanu on peamiselt pööratud vennasrahva keele erinevuste esiletoomisele. Vastavalt püstitatud eesmärgile ei taotleta selles piiratud mahuga töös soome keeleõpetuse reeglite ammendavat esitamist, vaid selgitatakse eelkõige selliseid nähtusi, millega tutvumine nii hääliku-, vormi-, lause- ja sõnavaraõpetuse kui ka õigekirjutuse osas võiks eestlasest soome keele […]
“Soome keele õpik”
Lugemik, grammatika, sõnastik Eesti NSV kõrgemais koolides, kus õpetatakse eesti filoloogiat, vajatakse soome keele õpperaamatut, sest endisi vastavaid õpikuid pole enam saada. Käesolev teos ongi kavatsetud niisuguseks õpperaamatuks, mille ülesandeks on pakkuda abi soome keele omandamisel, eeskätt küll õpetaja juhendamisel. Raamat koosneb kolmest osast: lugemikust, grammatikast ja sõnastikust. /—/ Lugemikus leidub mitmesuguseid palasid eri autoritelt, […]
“Soome kirjanduse ajalugu”
Käesolev raamat on sündinud Ungarist lähtunud initsiatiivil. Teose esialgseks algustekstiks oli Kai Laitise “Soome kirjandus 1917-1967”, mida hakati tagasihaaravalt laiendama kogu Soome kirjanduse ajalooks, teda täiendades, täpsustades ja viimistledes. Ungari versioon (“A finn irodalom történeté”, 1981), mis on käesolevast mõnevõrra ahtam, ilmus Béla Javorszky tõlkes enam-vähem ühel ajal teose soomekeelse esmatrükiga. Kerstin Lindqvisti ja Th. […]
“Soome lahe kahel kaldal”
Eesti Mälu Hõimuliikumise tegelane ja Eesti Raadio esimene naisdirektor Erika Nivanga sündis 28. jaanuaril 1909 Rakveres raudteeametniku tütrena. Ta õppis Rakvere algkoolis ja gümnaasiumis, jätkas õpinguid Tallinnas I tütarlaste gümnaasiumi klassikaharus ja Tartu ülikoolis filoloogia erialal ning liitus üliõpilaskorporatsiooniga India. Neiupõlvenimega Erika Weidenbaum (eestitatuna Viirsalu) oli aktiivne üliõpilaskonnategelane ja Üliõpilaslehe toimetaja, 1934-1935 Riigi Ringhäälingu diktor, […]
