“Sõjaväetõlgi märkmed”
Erinevalt Saksa sõjaväelastest ei lubatud punaarmeelastel Teise maailmasõja ajal päevikut pidada. Mõned, nende hulgas ka sõjaväetõlk Jelena Rževskaja (s 1919), siiski söandasid seda vargsi teha. Toonaseid märkmeid on ta kasutanud oma dokumentaal- ja ilukirjanduslikes teostes, paljud aga jäid kinni tsensuuri (ja enesetsensuuri) kitsasse väravasse. Käesolev raamat koosneb enamasti just neist mälestus- ja muljekildudest ning mõtisklustest. […]
“Sokrates”
Nimekate tšehhi kirjanike romaan antiikaja suure filosoofi Sokratese elust.
“Solaris. Eeden”
Poola kirjaniku Stanislaw Lemi (sünd. 1921) kaks ulmeromaani. Romaan “Solaris” on pühendatud inimeste kohtumisele Maast erineva mõistusliku eluvormiga. Romaani “Eeden” tegelased satuvad tähelaeva avarii järel Eedeni-nimelisele planeedile, kus nad kohtuvad mõistatuslike olevustega. Inimestele on nende olevuste elu mõistetamatu. See viib kokkupõrkeni…
“Solaris”
“Äkitselt kuuldus sammude kaja. Keegi tuli mööda koridori. Olin kahe vaikse sammuga ukse juures. Sammud aeglustusid ja vakatasid. Tulija seisis ukse taga. Käepide vajutati tasahilju alla; pikemalt mõtlemata haarasin vaistlikult käepidemest ja hoidsin seda kinni. Surve ei tugevnenud, kuid ei nõrgenenud ka. Too seal teisel pool ust püüdis samuti käratult tegutseda. Tükk aega hoidsime mõlemad […]
“Soldier. A Visual History of the Fighting Man”
“We lived, slept, ate, worked, and played together. We would share our lives until death or the war´s end.” – WW2 bomber navigator Relive the dramatic experiences of the men who have fought the battles, endured the suffering and paid the price of warfare. From the Samurai of Japan to the Zulu warrior, the Mongol […]
“Solea”
Fabio Montale on taas sunnitud rivvi astuma, et aidata ajakirjanikust sõbrannat, kes on pikka aega uurinud maffia võimutsemist Lõuna-Prantsusmaal ning keda jälitavad mõrvarid. Ajades sõbranna jälgi, saab Fabio teadlikuks organiseeritud kuritegevuse võrgustiku ulatusest ning selle sidemetest äri- ja poliitikaringkondadega. Ring tema ümber tõmbub üha enam koomale … “Solea” on Miles Davise flamencost inspireeritud loo pealkiri. […]
“Sõltuvussõltumatus”
Gea on ärinaine, kelle maailmas on pealtnäha kõik paigas. Ootamatult antakse talle kolm naise elu põhivalikut: Armastus, Emadus ja Surm. Kõik kolm ühe suve jooksul. Raamatus on pühendus.
“Sõna 9”
Lähimineviku luulele mõtlev mõte jääb vist paraku ikka põlvkondlikuks ja kümnendiliseks. “Sõnagi” on teataval määral olnud põlvkondlik nähtus: tema autorite põhiring on sündinud aastate 1959-1964 paiku. Küllap on “Sõna” pakkunud võimaluste piires esinduslikku avaldamiskohta. Vähemalt on enamik viimaseil aastail raamatuni jõudnuist kas või korra siit läbi käinud. Aga: usume, et eesti luule julgeb vaadata näkku […]
“Sõna romantikast”
Ja millestki sosistab lainetepild. Ja miski on kuristik, miski on sild … Ja vastata enam ma, enam ei saa – kus armastus algab, kus Eestimaa. Taskuformaat
“Sõna sai teoks”
– Kuis igatsen uppuda su tumedate silmade sügavusse… Raamat langeb lõdvast peost liiva. Inari pilk libiseb liivaluite servast üle, värskesse suvehommikusse. Mõte luuletaja sõnadega lennus, otsimas, ons kellelgi ta sõpradest selliseid silmi, lööb Inari naeratades käega. Oh lihtsameelsust! Kuidas saaksin luulet ühendada tegelikkusega! – Ema, Ninno tahab juua. Päikeses pudedaks tahenenud düüni seravle ilmub hele […]
“Sonaadid”
Markii de Bradomin on vastuvõtliku hingega ilukummardaja, kelle elu võib pidada sentimentaalseks teekonnaks ilu ja kodumaa kaotatud hiilguse otsinguil. Oma teel peatub ta muuhulgas Itaalias, käib ära Mehhikos, naaseb kodusesse Galiciasse ja jõuab lõpuks Navarrasse. Tema elupäevi soojendab armastuse õilis lõke, millest suudavad eemale hoida vaid vähesed naised. Kõrges eas paneb markii kirja oma “armsad […]
“Sõnad. Ma läksin põrgusse. Viis klassikalist jutlust”
Usuklassika Kenneth E. Hagin teenis veel peaaegu 70 aastat pärast seda, kui Jumal ta 17-aastaselt imepäraselt deformeerunud südamest ja ravimatust veretõvest tervendas. Kuigi vend Hagin läks 2003. aastal koju Isanda juurde, õnnistab see teenistus, mille ta rajas, jätkuvalt paljusid inimesi üle terve maailma. Käesolev valimik koondab viis vend Hagini juba klassikaliseks saanud ja varem eesti […]
“Sõnad”
Jean-Paul Sartre (sünd. 1905) ütleb käesoleva teose olevat kirjutanud sellepärast, et ta “vihkab täiskasvanute loodud müüti lapsepõlvest”. Küpse kirjaniku teostest võiks nimetada autorile laiema kuulsuse toonud novellikogu “Sein” (“Le Mur”, 1939); romaaniseeriat “Vabaduse teed” (“Les Chemins de la Liberte”, 1945-1949), mille neljandat, Vastupanuliikusime aastaisse jõudvat osa “Viimne võimalus” (“La derniere Chance”) Sartre praegu kirjutab; näidendeid […]
“Sõnade asjatu flirt”
Tanikawa Shuntarõ on viimase poole sajandi isikupärasemaid ja armastatumaid jaapani luuletajaid. Tema looming on nii heaks sissejuhatuseks uuemasse jaapani luulesse kui ka teejuhiks luulekeele kui sellise kõige põnevamate ja äärmuslikemate võimaluste poole. Tanikawa sündis 1931. aastal tuntud õpetlase perekonnas ning koolitee pooleli jätnud, otsustas ta juba varakult kirjaniku elukutse kasuks. Nüüdseks on temast saanud aastakümneid […]
“Sõnade imelisest elust. Kolm loengut keelest ja kirjandusest”
Loomingu Raamatukogu LXIV aastakäik 2020 nr 36 Oma aja silmapaistvaim ungari kirjanik Peter Esterhazy on öelnud, et kirjandus on keeles mõtlemine. Loenguvalimikus “Sõnade imelisest elust” räägib Esterhazy nii kirjandusest, keelest kui ka mõtlemisest; muidugi ka sõnadest, millel on oma elukaar, nii et kirjanik peab teadma, kuidas need vananevad, tundma nende tujusid ja taipama sedagi, mis […]
“Sõnadest tähtsam”
Kuna me ei ela üksi vaakumis, tuleb paratamatult suhelda. Isegi mitte midagi rääkides saadame sõnumeid, kõneleme tegelikult endast. Me tõlgime ja suhtleme pidevalt ka sõnu kasutamata. Meie pilgud, kehad, iseloomujooned ja teod räägivad. Paraku on meie suhtlemisstiilis palju harjumuspärast ning see viib sageli ka sarnaste suhete ja olukordadeni. Aga kui pingutame natuke selle nimel, et […]
“Sõnajalg jaaniööl”
Mall Hiiemäe (Proodel) sündis 9. jaanuaril 1937 Iisaku kihelkonnas Roostoja külas metsavahi peres. Ta lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonna kaugõppes 1962. aastal, töötades õpingute ajal metsavahina Iisaku metskonnas ja õpetajana Iisaku keskkoolis. Aastatel 1964-1965 oli Mall Hiiemäe teadur Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnas; 1965-1969 täiendas ta end aspirantuuris. Alates 1969. aastast […]
“Sõnamerel seilates”
Raamat sisaldab valdava osa teeneka ajakirjandustöötaja ja keelehooldaja H. Meriste keeleainelistest kirjutistest, mis on ilmunud ajavahemikul 1958-1977. Nende najal saame pildi küsimustest, millega ajakirjanduskeel viimasel kahel aastakümnel on kokku puutunud, ühtlasi ka H. Meriste juhitava Ajakirjanike Liidu keele- ja tõlkesektsiooni tegevusest. Sekka on lükitud kergemaid vahepalasid. Raamatu korduvat kasutamist hõlbustab autori koostatud sisujuht. Raamat kõigile […]
“Sõnasse püütud minevik. In honorem Enn Tarvel”
Sisukord Marten Seppel / Enn Tarveli sammust ja rammust Nils Blomkvist / Early agents of Europeanization: Nicholas and Fulco on the bumpy road to twelfth-century Estonia Kersti Markus / Mentaliteedimuutused Saaremaal muinasaja lõpul Anti Selart / Friedrich von Haseldorf, Bischof von Karelien Tiina Kala / Dokumendid ja inimesed 13. sajandi Liivimaal Edvardas Gudavicius / Wann […]
