“Septembrifuuga”
Luuletusi 1976-1979 Luuleraamatus käsitleb autor eetilisi küsimusi, ennekõike inimese vastutust isamaa ees. Põhiosa luuletustest käsitleb külaelu selle tõsiduse ja sirgjoonelisusega, mis on tuttav juba Traadi esikkogust. Taskuformaat
“Seraglio”
A Novel Transporting readers to the menacing yet majestic world of eighteenth-century Turkey, biographer and Middle East expert Janet Wallach brilliantly re-imagines the life of Aimee Dubucq, cousin of Empress Josephine, in her first novel Seraglio. At the age of thirteen, when en route from France to her home in Martinique, Aimee Dubucq is kidnapped […]
“Sergei Prokofjev 1891-1953. Lühike ülevaade elust ja loomingust”
“… Kas kunstnik võib seista elust eemal? Võib ta sulguda “efemeersesse” torni, piirata oma loomingusfääri vaid subjektiivsete emotsioonidega? Või peab ta olema seal, kus teda vajatakse, kus tema sõna, tema muusika tema peitel aitaksid inimestel elada paremini ja kaunimalt? Meenutagem Beethoveni ja Shakespeare´i, Mozarti ja Tolstoi, Tšaikovski ja Dickensi – nende inimhinge ja inimmõtte titaanide […]
“Sest ümmargusest maailmast. Laiemasse maailma”
Eesti rahvateaduse klassik ja meie väljapaistvamaid humanitaarteadlasi GUSTAV RÄNK sündis 18. veebruaril 1902 Saaremaal Pärsamaa vallas Nõmme külas taluniku pojana. /—/ Gustav Ränk on avaldanud arvukalt teadustöid eri rahvaste rahvakultuuri ja uskumuste kohta. Rahvateadlase pilguga on kirja pandud ka Rootsis avaldatud mälestusteraamat “Sest ümmargusest maailmast” (1979, 2. tr 1995 Eestis) ja “Laiemasse maailma” (1988), mis […]
“Sest ümmargusest maailmast”
Läbielatu, nähtu ja kuuldu põhjal kirja pannud Gustav Ränk. Mälestusteraamat, nagu käesolev teos tahab olla, ei vajaks õieti mingit saatesõna, sest oodatakse ju, et seal esitatud seigad ja sündmused peaksid rääkima iseenda eest. Kuid siin seisangi nüüd küsimuse ees, kas see, mis järgnevail lehekülgedel lugeda, on niiväga endastmõistetav. Memuaarkirjandus on juba kord väga ebamääraste piiridega, […]
“Sestertsist sendini. 2000 aastat raha Eestis”
Teos toob esimest korda lugejani Eesti mündiajaloo kogu selle kirevuses, alates Rooma keisrite nimel löödud rahadest kuni Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks emiteeritud meene- ja mälestusmüntideni. Sinna vahele mahuvad viikingiaegsed aarded, keskaegne rahalöömine Vana-Liivimaa keskustes, Rootsi ja Poola võimu all toimunud kohalik müntimine, rahaolud tsaariajal ja sõjaeelses Eesti Vabariigis, okupatsiooniaastate võõrad väärtmärgid ning taasiseseisvunud Eesti kroonid. […]
“SETI. Maa-välise elu otsingud”
Maa-välise intellekti otsimine on inimkonna üks fantastilisemaid ja tähelepanuväärsemaid ettevõtmisi. Selles raamatus kirjutatakse millest koosneb universum millised olid elu tekkele eelnenud tingimused maakeral milline on inimese roll universumis ja mida on õnnestunud Maa-välisest elust teada saada kas tähtedevahelised lennud on võimalikud kas ufod on meil külas käinud milliseid ufovaatlusi on astronaudid Maa-välise intellekti otsinguil teinud
“Seto valgõ”
“Heegeldatud pits kuulub uuemate pitside liiki. Heegeldis, s.o. konksudega kootud ahelad ja tulbakesed, mille vaheldus loob kirja, sai moeks 19. saj., esialgu Iirimaal keerulise nõelpitsi jäljendamiseks, kust ta levis üle Euroopa. Heegeldis ei ole saanud koduneda, st. pole saanud rahvapäraseks seal, kus meie rahvariie 19. saj. lõpul oli juba kadumas. Rahvariide osana on heegelpits asendatud […]
“Setu netu”
Lori-, Lusti- ja lõõplaule aastaist 1983-1993 ajaliselt järgnevas ja muidu segases olekus. (taskuformaat)
“Setumaa kogumik 2”
Uurimusi Setumaa arheoloogiast, geograafiast, rahvakultuurist ja ajaloost Sisukord Mare Piho – setu kultuuri uurja tutvustaja (Aivar Jürgenson) Kadri Semm, Helen Sooväli Võimuideoloogiate peegeldused Setumaa kultuurimaastikes Aivar Jürgenson Need teed. Mare Piho dokumentaalsed filmid setudest Madis Arukask 20. sajand setu regilaulukultuuris ning Anne Vabarna pöördumislaulud kui muutuste tähistajad üldises žanrisüsteemis Vaike Sarv Jutustavate laulude hääled Anne […]
“Setumaa kogumik 3”
Uurimusi Setumaa loodusest, ajaloost ja folkloristikast Sisukord Saateks Tanel Moora, Kersti Kihno, Sirje Hiie Lisandeid Peipsimaa arengu- ja asustusloole Arvis Kiristaja Setumaa rauaaja linnamäed ja pelgupaigad Mare Aun Pikk-kääbaste ehitusest Raili Allmäe, Linna Maldre Rõsna-Saare I kääbaskalmistu – esialgseid osteoloogilisi andmeid Mauri Kiudsoo Eesti kagunurga aardeleiud (Vastseliina-Aluksne keskaegne ühendustee) Anti Selart Vastseliina mesilased Setumaal Жанна […]
“Setumaa kogumik 4”
Uurimusi Setumaa loodusest, ajaloost ja rahvakultuurist Sisukord Liidia Sillaots – setu kultuuri hoidja ja arendja (Sigre Andreson, Ingrid Ivanov, Aare Hõrn) Elga Mark-Kurik Kalmetumäe müür – olulisemaid devoniaegsete kalade leiukohti Eestis Arvis Kiristaja Asustuse kujunemisest ja arengust Lääne-Setumaal kiviajast uusajani Liidia Sillaots Om üts Mokornulk Heiki Valk Kiiev setu pärimuses: koopad, käsikivid ja ristikäigud Ahto […]
“Seven Troop”
His explosive true story. From the SAS soldier who invented the modern military memoir comes another storming battering ram of Thrill-packed, unforgettable drama. Never-before-revealed covert operations and heartbreaking human stories combine to create a new classic and a book that takes us back to where it all began … This is Andy McNab’s gripping account […]
“Sfinks – ajaloo saladused”
Mõistatuslikke isikusi ja lahendamata saladusi kolmest aastatuhandest. Kuningas Minose riik – Kas see muinasjutuline valitseja oli tõepoolest olemas? Hannibal, Rooma hirm – Kas Euroopa saatus oli tema kätes? Kleopatra – vaaraode viimane naeratus. – Kas ta tahtis Rooma riiki kukutada? Hunnide tormijooks Euroopale – Kust nad tulid? Kuhu nad kadusid? Jaht Merevaigutoale – Kes varjab […]
“Sfinks sinilillega”
Aga kõige kohal mõttespäi seisab Lenin, sest et Lenin jäi, Taskuformaat
“Shakespeare ja stsenograafia. XX sajandi lavastuste ajalugu”
Professor Dennis Kennedy (Samuel Beckett Professor of Drama, Trinity College, Dublin) kirjutatud raamatute loetelu sisaldab ülevaateid Granville Barkerist ja tema näidenditest (Granville Barker and the Dream of Theatre, Plays by Harley Granville Barker) ning artiklite kogumikku Shakespeare´i lavastustest Euroopas, Aasias ja Ameerikas (Foreign Shakespeare). Ta on muuuhulgas toimetanud Oxfordi teatrientsüklopeedia (The Oxford Encyclopedia of Theatre […]
“Shakespeare kinolinal”
Shakespeare´i dramaturgia on filmikunsti algusest peale toonud ekraanile suurimaid teatrinäitlejaid, õpetanud filmikunstile mõtte avarust. Shakespeare´i teoste ekraniseeringutes peegelduvad aktuaalsed poliitilised ja filosoofilised probleemid, kunstnike arusaamad maailmast, inimestest, elumõttest, ajaloost. Kõigest sellest jutustabki raamat “Shakespeare kinolinal”.
“Shakespeare’i kood”
Oskus ridade vahele peita ei ole pärit nõukogude ajast. On oktoobrikuu aastal 1623. Inglise renessansi võtmefiguur Francis Bacon kirjeldab oma raamatus uut ja leidlikku kodeerimisssüsteemi. Kuu aega hiljem avaldatakse Shakespeare´i näidendid. On nende teoste vahel seos? Ometi kulus üle kahesaja viiekümne aasta, enne kui taibati, et Baconi kirjutised koodide kohta polegi üksnes teoreetilised, vaid kirjeldavad […]
“Shakespeare”
Mitte keegi Shakespeare’i kaasaegsetest ei hoolitsenud tema biograafia koostamise eest. Neil aegadel sai niisugune au osaks vaid kuningatele ja ristiusumärtritele, mitte aga kultuuri- ja kunsti-, liiati veel teatritegelastele. Niisiis juhtuski, et kui Shakespeare XVIII sajandil klassikuks tunnistati, ilmnes, et tema elust pole peaaegu midagi teada. Biograafiline sari
“Shakespearen salaisuus”
Tässä kirjassa kysytään – kuten monessa muussakin yhteydessä – kuka oli kirjailija “William Shakespeare”. Oliko näyttelijä William Shakespeare vain olkimies, jonka selän takana piileksi kokonainen veljeskunta? Petter Amundsen on löytänyt Shakespearen näytelmien ensimäisestä laitoksesta mutkikkaan, erittäin hienostuneen koodijärjestelmän, jonka suunittelija vaikuttaisi olleen Francis Bacon mahdollisine tovereineen. Tarkemmat tutkimukset johtavat yleiseuroppalaisen sivistysprojektin jäljille, jonka taustalta löytyvät […]
