“Saage tuttavaks… Läti”
Läti on üks Balti riikidest. Läti loodus on imekaunis: kaguosas laiuvad suured metsad ja leidub sadu järvi, Läänemere rannikut palistavad aga kilomeetripikkused valge liivaga supelrannad. Läänemerest on pärit ka merevaik, millest valmistatakse põnevaid ehteid. Lätlased on oma kultuuri ja ajaloo üle uhked. Aasta emotsionaalseim pidupäev on jaanilaupäev. Siis on kogu Lätimaa täis suuri ja väikeseid […]
“Šaakali päev”
Inglise kirjaniku esikromaan tõstis autori üleöö põnevusžanri viljelejate esiritta. 1963. a. palkab OAS (Alžeeria iseseisvumise vastu võitlev põrandaalune organisatsioon Prantsusmaal) Šaakali varjunime all tegutseva kogenud palgamõrvari kõrvaldama president de Gaulle´i, kelles vandenõulased näevad oma kavade peamist takistust. Ülipõnevalt kirjutatud romaan jälgib samm-sammult Šaakali teravmeelseid ettevalmistusi presidendi tapmiseks ja prantsuse politsei parimate meest jõupingutusi mõrvaplaani nurjamiseks.
“Saaks veel Eestissegi. Päevik 1939-1947”
Toimetanud: Toomas Hiio Ado Kisand (12. märts 1929 – 22. märts 2013) oli ehitusinsener, kes harrastas luule- ja maalikunsti. Autori varasele kunstiharrastusele osutavad ka siinse päeviku illustratsioonid, esemete joonised ja asukohaskeemid. Ado Kisand oli üks umbes kümnest tuhandest Eesti inimesest, kes 1941. aastal Siberisse küüditati. 1939. aasta sügisel alustatud päevikut jätkas ta sundasumisel olles. Päeviku […]
“Saaksin ma saksa sundijaks”
Uurimusi Eesti regivärsi ja rahvajutu alalt. I osa XIII sajandil katkes eestlaste normaalne elu. Vallutanud maa, rakendasid Skandinaavia ja Saksa anastajad rahva oma adra ette, tõkestades koos ihulise orjusega ka vaimse arenemise. Uus olukord tekitas uusi kajastusi ka vaimses elus. On oletatud, et suulises kunstilises loomingus lakkasid kõlamast kangelaslaulud, nagu vähenes lüroeepika osa üldse, sest […]
“Saalomon. Laulude laul”
Loomingu raamatukogu, 2006 nr. 34. Laulude laul – üks neljast Saalomonile kui “kõige targemale inimesele” omistatud raamatust Piiblis – on armastuse väge surma omaga võrdsena ülistav luulepõimik 3. sajandist eKr. Selle uustõlget tutvustab Vello Salo kommentaar, tuues võrdluseks eestindused aastatest 1739 ja 1939.
“Saamelaisten kaksi kääntymystä. Uskonnon muuttuminen Utsjoen ja Enontekiön lapinmailla 1602-1905”
Kuinka saamelaisten maailmankuva muuttui, kun he 1600-luvulla kääntyivät kristinuskoon? Miksi he lähtivät mukaan lestadiolaiseen herätysliikkeeseen? Tutkimus kartoittaa saamelaisten uskonnollisuutta historiallisten lähteiden pohjalta. Kääntymys vanhasta luonnonuskosta kristinuskoon pakotti saamelaiset luopumaan noitarummuistaan ja vanhoista jumalistaan. Esikristillinen usko kuitenkin väritti maailmankatsomusta aina 1900-luvulle saakka. 1800-luvulla mielenmaisema joutui uuteen murrokseen hurmoshenkisen lestadiolaisuuden myötä. Lars Levi Laestadius tunsi saamelaisen kulttuurin […]
“Saar merede ristmikul”
Reisid mööda Madagaskarit. Afrikanistist kirjanik, ajakirjanik, teadlane ja rännumees Sergei Kulik (sündinud 1939.a.) töötas Mustal Mandril ligi kümme aastat ja ta on käinud peaaegu neljakümnes selle maailmajao riigis. Tema rohketest reisidest Aafrikasse ja India ookeani piirkonda on sündinud hulk raamatuid. Reisikirjelduste sari: Maailm ja Mõnda
“Säärane mulk”
Lydia Koidula „SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA“ on Eesti esimene algupärane näidend. See kolmevaatuseline naljamäng nägi esimest korda trükivalgust 1872. aastal, kuid pole kaotanud raasugi oma headusest ka nüüd, pea 150 aastat hiljem. Toonase külaelu rõõmud ja mured jõuavad meieni ajastule iseloomulike talupojatüüpide kaudu. Tempokas ja muhedas loos pakuvad kaasaelamislusti eesti lugejale juba armsaks […]
“Saare puiestee”
Sisukord: Esimene osa Kasvatus. Teine osa Isade maa. Kolmas osa Pärijad. Järellugu. Autorist.
“Saare võimalikkus”
Romaani peategelane on 21. sajandi algupoolel elav prantslane Daniel, kes on populaarne koomik. Elukunstnikuna ta paraku sama edukas ei ole. Moodsas Lääne ühiskonnas, kus individualism ja egoism on saavutanud haripunkti, on inimesed minetanud oskuse armastada. Romaan koosneb Danieli päeviku sissekannetest ja tema kloonide kommentaaridest nendele sissekannetele kahe tuhande aasta kaugusest tulevikust. Nimelt on geenitehnoloogia areng […]
“Saared ajaloos”
ajalugu/sotsiaalteadused Marshall Sahlins (sünd. 1930), Chicago Ülikooli emeriitprofessor, on 20. sajandi teise poole üks mõjukamaid ja originaalsemaid antropolooge. Tema rikkaliku loomingu huvikeskmeks on olnud erinevad Polüneesia kultuurid, mida ta on nii põhjalikult kirjeldanud kui ka süvitsi analüüsinud. Sahlinsi töid iseloomustab eeskujulik ainesetundmine, lai interdistsiplinaarne haare ja algupärane teoreetiline mõtlemine. Tema üheks teaduslikuks peaeesmärgiks on olnud […]
“Saaremaa eleegia”
Selles raamatus jutustatakse isa ja kolme poja lugu, kes on pärit Saikla külast Orissaare kandis Saaremaal. Raamat räägib nende saarlaste keerulistest saatustest enne, keset ja pärast Teist maailmasõda nii kodusaarel kui Pagari tänaval, Patareis ja Siberis. Võtmesõnadeks on Kaitseliit, NKVD, MGB, metsavennad, Omakaitse, luurajad Rootsist, äraandjad, agendid, nõukogude valed, venelased, elu ja surm. Romaan on […]
“Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud 1569-1571. Allikapublikatsioon.”
Sissejuhatuseks. Liivimaa vanale poliitilisele olukorrale kujunes saatuslikuks 1558. aasta algul puhkenud Vene-Liivi sõda. Viljandi vana komtuur Wilhelm von Fürstemberg valiti 30. 05. 1557 ordumeistriks, kuid juba 20.09.1559 sunniti ta intriigidega oma koha loovutama Gotthard Kettlerile, kes 1561. aasta novembris sõlmis alistumislepingu Poolaga, mis tähendas Liivimaa orduriigi lõppu. Ainult Maasilinna foogtkond oma saarelise asendi tõttu jäi […]
“Saaremaa Stonehenge”
On öeldud nii, et megaliitkultuur on üks eeldusi, mille põhjal määratleda kultuurrahvast. Hoolimata sellest, et kuulume jääajajärgsesse ühtsesse Põhjala kultuuriruumi, ei peeta tõsisemate jälgede otsimist megaliitkultuurist, rääkimata millestki nii eksklusiivsest kui muinasobservatooriumid, Eestis siiski kuigi mõttekaks tegevuseks. Ja seda vaatamata asjaolule, et megaliitkultuur ulatus meie lähialadele Skandinaavias ja meist möödagi ning et jäljed sellest on […]
“Saaremaa tütarlaps leidis koha”
Eesti NSV rahvakirjaniku Aadu Hindi uus proosakogu sisaldab neli Saaremaa-ainelist juttu ja näidendi “Libahundi ema”. (taskuformaat)
“Saaremaa ülestõus 1919”
Raamat on valminud Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehitustöö Riiklikus Keskarhiivis (ENSV ORKA) ning Saaremaa Koduloomuuseumis leiduvate dokumentide ja materjalide põhjal. Need materjalid kujutavad endast mitmesuguseid dokumente, resolutsioone, ettekandeid, aruandeid, kirjavahetust, järelepärimisi, süüdistusakte, kohtuotsuseid, ülestõusust osavõtjate nimekirju jne. Illustreeritud ajalooliste fotodega. Mõeldud laiale lugejaskonnale, kõigile – keda huvitab meie rahva ajalugu. Endine raamatukoguraamat!
“Saaremaalt Leningradi”
Tööpataljonlase päevik 1944-1945 (Raamatus on endise omaniku nimi)
“Saaremaalt suurele maale”
Nagu Vargamäe oli suur käskija, nii oli seda ka Sassi, kuigi mul seal muid huvisid polnud, kui et sain oma tööga talvise toidu ja talupoeglikud rõivad. Tähtis oli see iseloomu karastus, töömentaliteedi omandamine, vastutustunde kasvatus, kokkuhoidlikkuse, ettenägelikkuse, enese ülespidamise vaimsuse juurutamine, mis on kõik kokku minust teinud selle, kes ma järgnevad aastad olen olnud ning […]
“Saaretüdrukud”
New York Timesi bestsellerite autor Romaan Sarmikas naistemees Rory Randall sureb, kuid tal on varuks veel viimane trikk. Tema testamendis on kirjas kalkuleeriv klausel, mis nõuab, et tema erinevatest abieludest saadud tütred peavad veetma kogu suve koos, kui tahavad pärida tema uhket Nantucketi maja. Kolme õe suhted on pikaleveninud armukadeduse, põlguse ja arusaamatuste tõttu halvad. […]
“Saarte elu murdlainetes”
Saaremaa ja väikesaared üleminekuühiskonnas Raamatus on uurijad keskendunud Saaremaa (ja väikesaarte) maaelu eri külgedele – talunduse, kalanduse, turismi, väikesaarte elukvaliteedi – uurimisele. Mõneti erinev ainevald on tingitud ka erisuguste sotsioloogiliste ja sotsiaalantropoloogiliste uurimismeetodite – ankeetküsitluste, vabavormiliste intervjuude, süvaintervjuude, vaatluste, kirjalike allikate – kasutamise. Sisukord: Eessõna Laura Assmuth. Saaremaa, Eesti murranguaegne perifeeria Aili Kelam. Talude taasloomine […]
