“Põhjala Lõvi. Gustav II Adolf 1611-1632”
“Põhjala Lõvi” kõneleb peamiselt sellest, kuidas Gustav II Adolf, noor karismaatiline kuningas, tugevdas oma haaret kuningriigi idaosas. Selle raamatu keskmes ei ole müütidele rohkesti ainest andnud 30-aastane sõda, vaid pigem vähem käsitletud sõjad Venemaa ja Poola vastu, mis olid Rootsi kuningriigi idaosadele, sealhulgas Baltikumile ja Soomele, märksa olulisemad. Raamat annab ka hea ülevaate 17. sajandi […]
“Põhjala tähistel Nr 15/1981”
Sisukord: – Kiri langenud relvavennale / Gunnar Neeme – Läbi langenud Tallinna / Heino Susi – Leitud lehmad / – – “Eesti auks, tuleviku pandiks” / Karl Aun – “Eesti auks, tuleviku pandiks” / Eero Omri – Eesti auks – tuleviku pandiks / Arved Viirlaid – Eesti vabadusnõude lipp / K. A. Kadak – Tolle […]
“Põhjala tähistel Nr 20/1993”
Sisukord: – Hilja Rüütli, Sotamies Jaani mälestusi – Hannes Oja, Hilja Rüütli – Ao Vaks, Võideldes Soome vabaduse ja Eesti au eest – Heino Turu, Pilte Rajajoe raudteejaamast – Ylo-Mark Saar, Tulekahi ja plahvatus Jalkalas – Leo Seim, Sidekursus Järvenpää väljaõppelaagris – Heino Toome, Kolme elulooga mees – Erich Rämmeld, Pikk Jüri – Endel Härm, […]
“Põhjalaste lood. EÜS Põhjala 120”
Hoiad enda käes EÜS Põhjala 120. aastapäevale pühendatud kogumikku nimega “Põhjalaste lood”. Viimati ilmus Põhjala koguteos 17 aastat tagasi. Põhjala selleaastane juubel on piisavalt hea põhjus, et välja anda kogumik põhjalaste lugudest. Nii teeme kummarduse meie Seltsile ning saame samas põhjalasi paremini tundma õppida. Koguteose eesmärgiks on jäädvustada Põhjala kulgu läbi põhjalaste elulugude. Kes muu […]
“Põhjamaa-Tartumaa talud 1582-1858 I-IV. 4 raamatut”
Teatmik Käesoleva teatmiku abil on võimalik saada teavet Põhja-Tartumaa talude ja külade kohta kolme sajandi vältel. Selles kajastub talude tekkimine, jagunemine ja kadumine, talunimede muutumine, nende lõplik valjakujunemine ja levik, samuti ka külade suuruse ja koosseisu areng. Teatmik on mõeldud kasutamiseks ajaloolastele, arheoloogidele, keeleteadlastele, aga ka kodu-uurijatele. Ühe piirkonna talude ja külade detailne ja süstematiseeritud […]
“Põhjamaad. Ühe regiooni portree”
„Kaks suurt, kaks väikest ja üks hoopis kaugel eemal. Nii võiks lühidalt iseloomustada Põhjalas sajandeid kehtinud võimusuhteid. Kui Taani ja Rootsi kuulusid Euroopa võimumängudes pikka aega suurtegijate hulka, oli Norra – ja veelgi enam Soome – 20. sajandi alguseni oma võimsa naabri ripatsiks. Island asub aga nii kaugel eemal, et teda puudutasid Põhjala sündmused vaid […]
“Põhjamaade jumalad ja kangelased”
Populaarteaduslik ülevaade Põhjala mütoloogiast ning muistsete kangelaste elust ja võitlustest. Sissejuhatuses tutvustab ajaloolasest autor jumalamüütide ja kangelasmuistendite tausta ja allikaid, lähemalt võtab ta vaatluse alla ka eesti lugejale tuntud lood Odinist, Torist, Lokest, Friggist jpt. Viimases osas toob autor lugejani muistsete Põhjala sangarite õilsa kuid verise elu. Autor ei piirdu ainult müütide ja muistendite ümberjutustamisega, […]
“Põhjamaine vaarao”
Käesolev trükis vihjab üllatavatele paralleelidele, mis seostuvad Saaremaa meteoriidikatastroofiga. Kui kaugele võib ajas ja ruumis ühe konkreetse esiajaloolise sündmused kaja õieti kanduda? Kaali katastroof on otsekui lakmuspaber, mis võimaldab jälgida muutusi kohalike rahvaste müütilistes ettekujutustes. Päikese hukkumine ja taassünd tuli ju kuidagimoodi sobitada kehtivasse maailmapilti. Siinkirjutaja kujutluspilti mahub võib-olla üht-teist niisugust, mis teistele vastuvõtmatu. Kuid […]
“Pohjanmaa”
“Ja jessas ma löön neil mõlemal näo üles,” karjus Veikko kusagil sees, toauks käis kõmakaga kinni ja mees tuli õue, nii et veranda klaasid klirisesid. Toa akendest paistsid naiste ehmunud näod, kardinad liikusid. Veikko naine Helena jooksis trepile ja jäi sinna seisma. Nutuse häälega kutsus ta Veikkot tuppa tagasi. Veikko jooksis üle õue, sealt, kust […]
“Põhjas”
Kooli kirjavara Koopataoline keldrikorrus. Lagi on raske, tahmunud, purunenud krohviga kivivõlvistik. Valgus langeb vaatajate poolt, ülevalt alla – parempoolsest ruudukujulisest aknast. Parempoolse nurga võtab enda alla õhukeste vaheseintega eraldatud Pepeli kamber; sellesse kambrisse viiva ukse kõrval on Bubnovi nari. Vasakus nurgas on suur vene ahi, vasakus kiviseinas on uks kööki, kus elavad Kvašnja, Parun ja […]
“Põhjasõja sündmuste jälgedel”
1960. aastal möödus Põhjasõja võitluste lõppemisest Eesti territooriumil 250 aastat. Et neid ammumöödunud sündmusi käsitlev eestikeelne kirjandus on üpris kasin ja bibliograafiliseks harulduseks muutunud, siis on Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloomuuseum koostanud selle murrangulise ajastu tutvustamiseks käesoleva albumi, mis püüab anda ajaloohuviliste laiemale ringkonnale kokkuvõtliku ülevaate ajajärgu põhiprobleemidest ja tähtsamatest sündmustest ning illustreerida seda rohke […]
“Põhjasõjad. Sõda, riik ja ühiskond Kirde-Euroopas 1558-1721”
Aastail 1558-1721 käis Balti mere kallastel ligi kolm sajandit peaaegu lakkamatult sõda. Siin võideti ja kaotati, otsiti liitlasi, sõlmiti ja murti rahulepinguid. Taani, Rootsi, Venemaa (Moskoovia), Poola-Leedu, Saksimaa ja Preisimaa olid paljuski erinevad ühiskonnad, mis arenesid ja teisenesid just nende, seni vähe käsitlemist leidnud sõdade keerises. Kui perioodi algul domineerisid Läänemere kallastel Rootsi ja Poola, […]
“Põhjatähe pojad”
Arved Viirlaid on kirja pannud oma mälestused Teise maailmasõja lõpuaastatest, mil ta viibis vabatahtlikuna Soome armees. Sündmused saavad alguse 1943. aastal, mil ta põgenes üle lahe Soome. Jalaväerügemendi JR 200 koosseisus tulid eestlased 1944. a. augustis kodumaale tagasi, et Saksa armee poolel anda viimsed lahingud Eesti pinnal. Sama aasta sügisel lahkus Viirlaid Soome suunal teistkordselt, […]
“Põhjavalgus”
“Põhjavalguses” saavad kokku teadus- ja elulugu ning arktiliste avastusretkede kirjeldus. Inglise dokumentalist Lucy Jago jutustab norra teadlasest Kristian Birkelandist, kirglikust geniaalsest vaimust, kes lahendas ühe silmatorkavamaist loodusmüsteeriumeist. Kütkestatud vehklevatest virmalistest, mida inimkond oli aastasadu pidanud teise maailma saadikuiks, otsustas Birkeland uurida selle valgusmängulise nähtuse tegelikku päritolu. Selleks reisis ta kahte üsna äärmuslike oludega piirkonda: Põhja-Norra […]
“Pohjoinen suurvalta – Ruotsin ja Suomi 1521-1809”
Suomen ja Ruotsin yhteinen historia 1520-luvulta vuoteen 1809 on merkittävä eurooppalainen menestystarina. Ajanjakson suurten Eurooppaa horjuttaneiden muutosten myllerryksessä Ruotsi onnistui yhtenä harvoista suurista valtioista säilyttämään itsenäisyytensä ja kukoistamaan. Pohjoinen suurvalta tarkastelee Ruotsin ja Suomen yhteistä valtiota valtakunnallisena, Pohjanlahden ylittävänä kokonaisuutena. Keskeisiksi käsitteiksi nousevat tällöin valtio, politiikka, kirkko, maailmankuva, talous ja paikallisyhteisö. Petri Karonen on Jyväskylän […]
“Põhjuslikkus, tõlgendus ja teadmine”
Artiklikogumik koondab Donald Davidsoni (1917-2003), ühe mõjukaima 20. sajandi analüütilise filosoofi, olulisemaid artikleid keele- ja vaimufilosoofia, epistemoloogia ning metafüüsika valdkondadest. Vaatluse all on analüütilise filosoofia kesksed teemad nagu tõde, tähendus, tõlgendus, põhjuslikkus, ratsionaalsus ja teadmine ning nende omavahelised seosed. Kogumikul on Ernest Lepore´i ja Kirk Ludwigi, tänapäeva peamiste Davidsoni tõlgendajate spetsiaalselt eestikeelsele väljaandele kohandatud järelsõna.
“Poirot Oriendis. Kolm lugu.”
Järjekordne Agatha Christie loomingu kogumik hõlmab seekord kolme lugu, kus Hercule Poirot tegutseb idamaades. “Mõrv Mesopotaamias” viib kuulsa detektiivi Iraaki arheoloogilistele kaevamistele, “Surm Niilusel” rikub Poirot puhkuse, sest turistimõnude nautimise asemel tuleb tal uurida kiremõrva, ning viimaks on tal “Kokkusaamine surmaga”, kus pühadustteotav mõrv heidab oma inetu varju Pühale Maale. (Raamatus on endise omaniku nimi)
“Poisid tänavalt”
Kaevu tänavasse Vaglaraua õuemajja kolis õhtu eel uus majahoidja. See oli pikk ja tugevakondiline keskealine naine heleda pea ja kärmete liigutustega. “Niki, vaata, et sa mul hulkuma ei lähe. Aita kraam sisse kanda,” ütles ta oma pojale, kes kraamikoorma kõrvale uudishimulikult õuel ringi vahtis. Niki oli umbes kümne-üheteistkümneaastane poisiklutt, niisamasuguse heleda peaga nagu ta emagi. […]
“Poisid, koerad ja teised toredad”
Sisukord: – Raks Reem teotseb – Värvimeistrid – Nõiarohi – Neli matsi – Trebongi surm – Kurr-Kiiss – Saarmas Rik-Räk – Rootsi rants Seki – KAH (Hando Runnel)
“Poisike rukkis”
„Poisike rukkis” on autobiograafiliste sugemetega raamat, milles Eet Tuule vaatab tagasi aastate 1944‒1956 eluolule, tehes seda läbi 3–15aastase poisi silmade. Autor jutustab lapsepõlvest Pääskülas ning kooliaastaist Saaremaal ja Harjumaal. Paljud raamatus kirjeldatud sündmused on reaalselt aset leidnud, kuid sekka on põimitud ka väljamõeldut, sealjuures toonast olustikku võimalikult täpselt edastades. Eet Tuule parijõgilikus kirjutamislaadis on inimlikku […]
