“Pähklipüha”
Nad pidasid mesinädalaid, õigemini ainult mesipäevi ja mesitunde, sest rohkemaks puudus aeg. Mees teenis kusagil ametiasutuses ja tegi peale lõunat mingisugust lisatööd: naine oli algkoolis õpetajaks, parandas õhtuti kodus vihke või andis eratunde palgalisaks. Vähimagi vaba silmapilgu püüdsid nad kasutada enesearendamiseks olgu lugedes või kusagil loengul käies. Isegi teatrisse ja kontsertidele mindi mitte lõbutsemiseks, vaid […]
“Pähkliraamat”
Sellesse nostalgiahõngulisse retseptiraamatusse kogutud 60 retsepti on pärit vanadest naisteajakirjadest. Igas retseptis on kasutatud mingit pähklisorti. Omaaegsed retseptid ja soovitused on läbiproovimise käigus kohati päris tublisti kaasaajastatud. Kuna kalori- ja süsivesikute rohke pähkel on see, mida täna me ehk pisut ettevaatlikumalt pruugime, siis lisaks pähklihõrgutistele leiab siit ka kasutatud pähklisortide tutvustuse ja koostised. Need lõhnad, […]
“Pahupidikooli isemoodi lood”
Pahupidikool pidi olema ühekorruseline hoone, kus oleks kõrvuti kolmkümmend klassiruumi. Kuid selle asemel ehitati kolmekümnekorruseline hoone, igale korrusel üks klassiruum. See on kindlasti üks põhjus, miks selles koolis juhtub kummalisi ja koomilisi asju, eriti kolmekümnendal korrusel. Seal kohtate proua Mürki, kooli kõige kurjemat õpetajat, kes vihkab lapsi, kuid armastab õunu, ja proua Pärlit, kelle puhul […]
“Paide spordialmanahh 1964”
Sisukord – Lehekülgi spordiühingute tegevusest – Ringi ümber kodurajooni – Spordialad – Vilja mitmest salvest (Raamatus on pühendus)
“Paiga hing”
Romaan Henri Bromsi romaani lugu on lihtne. Kaks soome härrasmeest, Asko ja Fred, kes ajavad ühe Soome ettevõtte ja Nõukogude Liidu vahelisi ehitusäri asju, saabuvad Tallinna, kus nad tutvuvad kahe kohaliku parteilise daamiga. Hiljem viivad tegelaste teed neid Milanosse. Toimuvad teineteise otsimised, kohtumised kohvikutes ja jalutuskäigud ning lõpuks lähenemised. Kolmandana võtab kõikidest kohtumistest osa Milano […]
“Paigallend”
Ullo Paeranna romaan Niisiis lood mu vanast sõbrast, kaastunde-, kahtlustuste- ja imetlusealusest, tähendab Ullo Paerannast. Olen ju temast kuskil juba põgusalt jutustanud. Aga ta vajab rohkemat. Ta vajab käsitlust, milles tema ise domineerib. Kõigepealt tema ise tema enese pärast. Aga ka oma osa pärast oma historiograafi varases kujunemisloos. Ja lõpuks oma, kui mitte kujundava, siis […]
“Päike ja jõgi”
Mälestusi noorusmaalt. “… Termiitide teravad lõuad ähvardavad läbi süüa kõik läänemaise kultuuri kandepuud. Et ehitagem siis kandealused roostevabast vaimurauast!” Järelsõna Siin katkevad Henrik Visnapuu mälestusteraamatu ülestähendused. Kavatsetud kaheköitelisest teosest jõudis valmida ainult esimene osa, seegi kohati lõplikku viimistlust saamata. Suur Peremees, kellele Visnapuu mitmelgi korral oma mõtteid on suunanud, võttis mälestuste kirjutaja sule käest. Kuldsele […]
“Päike juhtmetes”
Tšehhidel on muinasjutt aednikupoisist Jaromilist. Ta elas kümme aastat võluritest päkapikkude juures, kes õpetasid talle kõike, mida tõeline aednik peab teadma. Nad andsid poisile lahkumisel kaasa kolm kingitust, üks neist oli päikesesädet hoidev kristallpudel. Mis arvad: kas see saab juhtuda ainult muinasjutus võib saab päikesesädet ka tegelikult pudelisse peita? Kas saab teha palju-palju selliseid pudeleid? […]
“Päike Pilvede taga”
Näis, et nägus, rikas ja üliedukas pealinna advokaat Nicholas Reynolds ei sobi paariliseks tagasihoidlikule provintsiraamatukoguhoidjale Ly Taylorile. Ent nende vahe sugenevad armusuhted, kuigi kaugeltki kõik ei lähe neil ladusalt. Nicholase tunnetesse seguneb kahtlustusi ning Ly sõltumatu ja uhke loomus ei lase teda minna kompromissidele. (Taskuformaat)
“Päikese kutsel”
Matkakirju Euroopa katuselt. Kui Hannibalil veelgi seisku nii kõrged Alpid silma ees. Ja jälle üle nende harja Itaaliasse ihkab mees. *** Me läheme mäestiku rada, kus Alpi roosid õilmetes, meil rinnus elu tulililled, üksteise ligi pilvedes. – Gustav Suits: Elu tuli *** Pühal maal Saalomoni seedrid Juba Saalomon oma lauludes ülistas Liibanoni ja kasutas oma […]
“Päikese ring”
Alles tukkus varemete kivikünkail malts ja rohi. Nüüd ta meie tööde ette enam kasvada ei tohi. Koguneme varavalges, komsomolimärgilised: tütarlapsed-punapalged, poisid helesärgilised. /—/ Taskuformaat
“Päikesekonservid”
Pierre Gamarra sündis 1919. aastal ja veetis oma lapsepõlve Toulouse´is. Sõja ajal võttis ta osa antifašistlikust vastupanuliikumisest, pärast sõda on kaasa löönud Prantsuse Kommunistliku Partei võitluses deomkraatia ja rahu eest. Ta kuulub tänapäeva prantsuse kirjanduse progressiivse suuna järjekindlamate esindajate hulka ning tema loomingu laadis võib täheldada väga tugevat kallakut sotsialistliku realismi poole. Esikteos “Tule maja” […]
“Päikesele vastu”
Luuletusi. Sisukord: Kutse – kutse, mälestus, ärkamine, kohtumine, üks õhtu, suudlus, kuule!, lahkumine, hiline, igatsuslaul, lahus; Päikesele vastu – päikesele vastu, kojutulek, rännumees 1-3, lind, rikas päev, laantelaul, aasta, lootus, suvi, koidu eel; Kujur – kujur, paluja, kahevahel, vastandid, järelkõlad, öine, uni, põrgu väravas, hingepõhjast, lohutus koerale, skeptik, noorur; Hädaaeg – hädaaeg, sõduri ema, jõuluime, […]
“Päikeselinn”
LR kuldsari kuue kümnendi lemmikud 3 Filosoof, teoloog ja luuletaja Tommaso Campanella (1568-1639) oli kahtlemata üks silmapaistvamaid renessansiaja utopiste. Ketserluses ja võimudevastasele mässule õhutamises süüdistatud vaimulikku karistati korduvalt nii vabadusekaotuse kui ka piinamisega. Vanglas teeskles ta hullumeelset ning tänu veenvale esitusele pääses hukkamisest, vangistuses olles sündis 1602. aastal ka “Päikeselinna” käsikiri, mis suure saladusekatte all […]
“Päikesepaiste”
F. Kotta esimesed luuletused ilmusid 1926.a. Siberis eesti ajalehe veergudel. Intensiivsem kirjanduslik tegevus algas tal 1945.a. (taskuformaat)
“Päikesepõtra otsimas”
Ajaloodoktor Anatoli Derevjanko jutustab NSV Liidu tuntuima arheoloogi ja etnograafi akadeemik Aleksei Okladnikovi arheolooiaekspeditsioonidest Siberisse, Kesk-Aasiasse, Mongooliasse, Kaug-Itta ja Aleuudi saartele. Olles paljud nimetatud ekspeditsioonid kaasa teinud, kujutab raamatu autor uuritavate paikade ajalugu, kultuuri ja loodust ning ekspeditsioonide raskusi ja rõõme. Raamat ajaloost ja arheoloogiast huvitatud lugejale. Sari: “Maailma rahvaste muinaskultuur”
“Päikeseratta all”
Reisikirju aedadest. Lena Jackson on sündinud Eestis, fil. kand. ja sotsionoom. Ta töötab Stockholmi Sotsiaalameti välismaalaste büroos. Alates 1950. aastatest on ajuti elanud Hispaanias ning on abielus hispaanlasest arstiga. Tegeleb kirjutamise ja maalimisega, on osalenud Hispaania näitustel. Selline lühike kokkuvõte “minu elust rootslasena” oli selle raamatu rootsikeelse algupärandi tagakaanel. Kui seda täiendada, saab sellest järgmine […]