“Newtoni esimene seadus”
Teaduse ja tehnoloogia koidikul kannab torm vaba Maavalla taevasse räsitud õhulaeva. Miks lendab vaenlase mundris kapten sõja lävel olevale maale? Samal ajal tekitavad Vaigmaa talupoegades muret salapärase Kolde teadusmõisa ümber toimuvad õõvastavad sündmused. Kuidas on see kõik soetud Maavalla poliitika ja kuningakoja intriigidega? Kas ainult suurtel ja võimsatel on maarahva saatuse osas midagi öelda? Kas […]
“Nibelungide laul”
See oli 1757. a., kui Zürichi literaat Johann Jakob Bodmer toimetas trükki äsjaavastatud käsikirja “Chriemhildens Rache und die Klage”, milles jutustati vägilase Siegfriedi reetlikust hukkamisest ja Kriemhildi verisest kättemaksust alatu tapatöö eest. Nii sai tuntuks Euroopa kirjanduse üks olulisemaid eepilis teoseid, mis on kõrvutatud Homerose eeposte, “Rolandi laulu” ja “Kalevalaga”. …
“Nibelungide laul”
Saksa kangelaseepose ümberjutustus Saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel Saksa DV kirjaniku Franz Fühmanni ümberjutustus saksa kangelaseeposest “Nibelungide laul”. Illustreerinud E. ja H. Jürgens.
“Nicki ootamine”
Raamat “Nicki ootamine”: Frederica Kimball oli kogu elu oodanud: ta oli oodanud, et saaks täiskasvanuks, oli oodanud terve igaviku päeva, mil Nicholas LeBeck armuks temasse sama meeletult, nagu tema oli Nicki ikka armunud olnud. Nick ei saanud aru, mis teda tabanud oli. Armas ja tore Freddie, keda ta oli armastanud nagu nooremat õde, oli ühtäkki […]
“Nietzsche viimne unenägu”
Saksa kirjaniku ja filosoofi Friedrich Nietzsche (1844-1900) kuulsus saabus alles koos ta hullumeelsusega. Enne seda elas ta Itaalias Torinos viletsates katusekambrites, kandis katkisi saapaid, sõi ebaregulaarselt ja pidi arvestama iga liiriga. Niisuguses keskkonnas ründaski teda algav vaimuhaigus. See oli Nietzsce vana sõber ja ülikoolikolleeg teoloog Franz Overbeck, kes teda 1889.a. talvel külastas ja dionüüsoslikke orgiaid […]
“Nigul Eitea uperpallid”
Kõik teed, mis viisid Hiiu mereröövli krahv Ungern-Stenbergi mõisa poole, oli täis aeglaselt sammuvaid inimesi – peremehi, saunikke, sulaseid ja lesknaisi. Oli toodud käsk, et kõik perekonnapead, igast leibkonnast üks, peavad ilmuma esmaspäeva hommikul kell kümme mõisa perekonnanimesid saama. Inimesed olid sügavas mures ja arutasid rahutult, missuguse viguri krahvihärra või mõisavalitseja jälle on välja mõtelnud […]
“Nigulapäev”
Kümme variatsiooni. Sisukord – I. Niko mängib eluga, Reinimaal 1096… – II. Colas peidab pabereid, Pariisis 1170… – III. Laus lõbustab keisrit, Palermos 1249… IV. Claus aitab naisi, Ghentis 1370… – V. Niglas jutustab sadamatest, Pärnus 1471 – VI. Claez ravib tõbiseid, Pfalzis 1525… VII. Niilo veab varandust, Liivimaal 1647… VIII. Niccolo uurib kive, Frankenis […]
“Niguliste kirik”
Ehituskunstiajalooline ülevaade. Üleliidulise tähtsusega ehitismälestiseks tunnistatud Niguliste kirik on kujunenud välja paljude sajandite (13.-18. sajand) ning mitmete stiiliperioodide (varagootikast kuni hilisbarokini) vältel. Kunstiteadlasest autor annab brošüüris üksikasjalise ülevaate kiriku ehitusloost kuni selle restaureerimiseni ja kujundamiseni muuseumiks-kontserdisaaliks. Taskuformaat.
“Niguliste museum”
As a museum of historical ecclesiastical art, Niguliste exhibits and introduces the most outstanding examples of art created from 13th to the 18th century. The Silver Chamber displays silver treasures of guilds, craft corporations and Brotherhood of the Black Heads from the 15th to the 20th century.
“Niguliste” 2 raamatut
1. ja 2. osa T. Kallase romaani tegevusajaks on kuuekümnendad aastad, peategelasteks neli sõpra, kes ühel või teisel määral kannavad toonase vaimsuse – aga ka naiivsuse – pitserit. See on romaan noorusest, ent mitte ainult. Ei teadnud ju keegi neist näiteks 1967. aastal täpselt öelda, et juba on ta saabunud, kafkalik stagnatsiooniperiood, mille kätte murenesid […]
“Nihilism ja kirjandus. Ei kogemine nihilismi mõtlemises filosoofia ja kirjanduse ühtesulamisel”
Kirjandusfilosoofiline monograafia üritab artikuleerida keeles peituvat negatiivsust ning propageerida filosoofia ühtesulamist kirjandusega. Uurimuses üritatakse vastata paradoksaalsetele küsimustele: kuidas lausuda eimiskit, kuidas väljenduda samaaegselt mittemidagiütlevalt, kuid samas sügavmõtteliselt. Neid küsimusi lahatakse dialoogis moodsa filosoofiaga ning eesti kirjandusega. Teoreetiliselt on raamatus visandatud nihilismi mõtlemine mõjutatud Friedrich Nietzsche, Martin Heideggeri, Maurice Blanchot, Gianni Vattimo, Michel Foucault ja Jean-François […]
“Nii ajaratas ringi käib”
“Selle raamatuga eesriide vahelt publiku ette ilmudes on mul tunne nagu lauljal, kes enne etendust palub vabandust, et tal hääl on ära (aga siiski laulda kavatseb). Raamatu ilmumises ei saa muidugi süüdistada kedagi teist peale autori, kuigi, kummaline küll kuulda, temal oli selles kõige tagasihoidlikum osa. Kuidas mõnikord lood liiguvad, sellest siin siis pisut. Esialgse […]
“Nii meil jõulud tuppa toodi”
Kas teadsite, kus ja millal kuulutati jõulud esimest korda ametlikult pühaks? Kuidas tähistasid jõule vanade eestlased? Millal joonistati esimene jõulukaart ja toodi tuppa esimene jõulupuu? Mida sobib panna jõululauale? – neile ja paljudele teistele jõuludega seonduvatele küsimustele leiate vastuse sellest raamatust. Autor juhib lugeja haaravalt läbi jõulude ajaloo, lükkides jutustusse omaenda jõulumälestusi ja – elamusi. […]
“Nii mitu aega eluajas”
Julius Põldmäe alustas 2001. aasta kolmekuningapäeval oma elutee kümnendat aastakümmet. Ta on olnud pangaesindaja ja kolhoosiesimees, õppinud enne ülikoolis juristiks ja pärast kutsekoolis traktoristiks, juhtinud Narva jõe ääres piirikaitsekompaniid ja Obi jõel jääl palgiõngitsejate brigaadi, puutunud kokku Jüri Uluotsa ja Johannes Käbiniga.
“Nii see maailm on”
Pío Baroja teine eesti keelde jõudnud romaan on Tartu Ülikooli hispaania filoloogia eriala lõpetanud ja ilukirjandusliku tõlke küsimustes teadusmagistri töö kaitsnud Mari Laane debüüttõlge. Teose lähema eritlusega saate-essees debüteerib Tartu Ülikooli kirjandusmagistrant Inga Sapunjan. Oma kaasaegse Euroopa ja Hispaania karmi kriitiku Baroja proosa peavõlusid on see, et paljuhäälsus ei ole pelgalt ideoloogiline. Jutustuse kiires voogamises […]
“Nii see oli … “
Kroonika ühest unustuseliiva maetud ajastust. Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlase meenutused noorusaastatest Tartus, õpingutest Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja tööst Eesti Vabariigi Riiklikus Propaganda Talituses heidavad valgust peamiselt 1930-ndate aastate kultuuri-, seltskonna- ja poliitilisele elule, tutvustades lugejale mitmeidki üsna vähetuntud seiku, sealhulgas murrangulise 1940. aasta sündmustest. Raamat on illustreeritud kaasaegsest ajakirjandusest nopitud joonistuste ja šaržidega.
“Nii see olla võis…”
Põhjaranniku külaelust läbi aegade On päris täpselt teadmata, millal Põhjaranniku Lahemaa rannakülad Viinistu, Kasispea, Vihasoo, Tammispea, Eru jt. asutati. Kohanimedena on mõnda neist mainitud küll juba üsna varakult, 13. saj. ürikutes, aga täpsemat teavet pole. Paljud ürikud on asjatundjad tunnistanud võltsinguiks, võimalik, et paljud on isegi tagantjärele koostatud. Kuulusid ju maad mitmetele kuningatele ning asusid […]
“Nii taevas kui ka maa peal”
Riias sündinud saksa kirjaniku Werner Bergengrueni ajaloolise, tõsielul põhineva romaani tegevus toimub aastal 1525 Berliinis. Brandenburgi kuurvürsti Joachimi õueastroloog on püha Heinrichi päevaks ennustanud laastavat veeuputust. Kuurvürsti sõge katse ähvardavat katastroofi iga hinna eest saladuses hoida saab saatuslikuks paljudele ja toob ränki katsumusi kogu linnale. Nukkernostalgilise liinina läbib romaani väikese vendi rahvakillu allajäämine sakslastest isandate […]
“Nii, nagu mulle meeldib. Kuniks sa mind armastad. Murtud südame ravi. 3 raamatut”
New York Timesi bestsellerite autor Raamat “Nii, nagu mulle meeldib” Nadia Conradil on suured unistused ning kindel soov need teoks teha. Ent proovides oma õppetoetust säilitada ning samal ajal enese ülalpidamiseks kohalikus lasteaias töötades ei jää tal kohtinguteks just palju aega. Siis aga kolib ta uude majja ning kohtub vaikse, kuid vastupandamatu tüübiga korterist 1B… […]
