“Mu hing on tuline kui laava…”
/Miks Karm mõjub peajagu teistest üle? See on talendi teema. Olen varemgi sellele mõelnud; ka nüüd gastrollil. Ta paneb vaatama, kuulama, isegi siis kui ei tea teksti või on jokkis. Tartus õhtust õhtusse oli ta priima, aina kasvas, tihenes, kiirgas. Ometi on ta talent midagi sootuks erinevat Eskola omast; mitte nii loomulik-lihtne, aga enam põhja […]
“Mu Isamaa on minu arm”
“Enne surma – Eestimaale!” Issand, surres jätan maha sinu hoolde isamaa – lahkuda ei süda taha raske hirmuohuga! Piiravad su ümber paelu, Taara pind, et jälle nad tagudes sul kirstunaelu mullale sind matavad! […] Aga sinu aukrooni vaimusilmil aiman ma: kasvad, Eesti, soost sooni, laste suguharuna! Lahutades laiad tiivad üle ühendatud maa, sinu lahked tuuled […]
“Mu kuninganna”
Malika Läbi hommikuse une lendas nagu nuga ema nõudlik hääl: “Malika!” Ta karjus alumise korruse trepimademelt veel paar korda mu nime, et ärkamiseks kindel olla. Ajasin end vastumeelselt jalule. Allah! Olin jälle sisse maganud. Ma ei salli praktikapäevi. Tõmbasin kiirelt riided selga. Kõige rohkem aega nõuab tavaliselt pearätiku valimine. Tuhlasin segikeeratud kapis ning leidsin lõpuks […]
“Mu meelen…”
Assotsiatsioonid. Vihmahoog just möödus. Lühike sagar tuli järsku ning ägedana – vihaste tuulekeeriste piitsutusel. Midagi ebatavalist siin ju ei olnud, sihukesi tuuli ja sagaraid sigitab oma avaras rüpes alatasa üle Rio Grande hiigellosva võluva laotuse kumm. Matamorase “plazza” läikis baaritulede valgel erakorralises kirkuses, virvendas nagu pisemast sordist järv või ulatuslikumast tüübist tiik ehk “resaca”, nagu […]
“Mu süda on minuga. Šotlaste kuninganna Mary Stuarti elu”
Mary Stuarti elu oli ennenägematult dramaatiline ja sündmusrikas. Ta krooniti Šotimaa kuningannaks, kui ta oli üheksa kuud vana. Kuueteistaastaselt sai temast Prantsusmaa kuninganna ja kaheksateistkümneselt asus ta oma sünnijärgsele troonile Šotimaal, valitsedes üht Euroopa kõige lõhestunumat õukonda, mida killustasid usukonfliktid ja võimuiha. Ta juhtis oma vägesid lahingusse nii võidus kui ka kaotuses, oli tunnistajaks oma […]
“Mudasegaja armuke”
Nii suurepäraseid tingimusi tapmiseks polnud Haapsalu linnas enam ammu olnud. Ärge nüüd hakake arvama, et siin niisuguseid võimalusi pidevalt otsitakse ja sobiva leidmisel kohe ka tapetakse. Statistika järgi toimub Haapsalu linnas aasta jooksul üks raskemate tagajärgedega kaklus või liiklusavarii, aga vahel juhtub sedagi vaid üle aasta. Koledamad kuriteod pandi toime väljaspool linna. Et hõredasti asustatud […]
“Muhamed: Elulugu”
Saksa kirjaniku Essad Bey, kodanikunimega Leo Noussimbaum (u. 1905-1943), paeluv jutustus (1932) vaese Meka kaupmehe, islami looja Muhamedi (570-632) elukäigust, tema võitlusest laialipillatud araabia hõimude ühendamiseks ja islami maailmariigi rajamiseks. Illustreeritud.
“Muhedaid muigeid. Humoristliku kallakuga värsse”
Miks jänest ei söödud? Suur maailmasõda kui Eestimaal lakkas, meil punane valitsus kehtima hakkas. Sa kuulda sai loengust, nii igavalt pikast, et olla ei tohi meil ühtegi rikast. Kas vabrikus töötad või mulla sees songid, said vaid mõned rublad ja toidutalongid. Siis nainegi seltsimees olema pidi, siis kästi – nüüd kiiruga õnnele vidi! … Raamat […]
“Muhu monoloogid”
Oh sa elde aeg, annab ikka siia Toompeale tulla! Ma tulli ja mõtlesi, et meile valitsus peaks oma lossi kuskile lagema ja madalama koha peale viima. Iga omingu siia üles ronida – see akkab rinde peale. Soat-Joosep, endine Kupitsa Joosep Kapi põllalt, sa tead tatta küll, koa endine muhulane, tulli moole uulitsa peal vastu. Ma […]
“Muhulaste imelikud juhtumised”
Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol.
“Muigelsui ent tõsimeeli”
… ma oma Meele paiskan nyydki mu lugejate vandekohtu ette ning kohus olgu karm kuid mitte julm… …ma oma Meeles tänan tõesti kõiki kes tõepoolest ongi tänu väärt!
“Muinas-Egiptuse ahvatlus. Artikleid Vana-Egiptuse kultuuriajaloost ja selle retseptsioonist”
Sergei Stadnikovi (1956–2015) näol on tegemist esimese ja seni viimase Eesti egüptoloogiga, kes suutis ihuüksi kirjutada Vana-Egiptuse kultuuripärandi osaks eesti kultuurist ja teadusmõttest. Raamat hõlmab autori artikleid pikast perioodist ja eri väljaannetest. Stadnikovi erialased artiklid keerlevad peamiselt kahe teema ümber: Vana-Egiptuse kultuuriajalugu, eriti religiooni ja võimuga seonduvad küsimused, ning Vana-Egiptuse retseptsioon ja uurimislugu 19.–20. sajandil, […]
“Muinas-Tallinna otsimas”
Esimene kirjalik teade Tallinna kohta pärineb aastast 1219: misjonärina Liivimaale rännanud preester Henrik, Eesti ja Läti varase ajaloo tähtsaima allika autor, märgib, et suure väega Rävalasse seilanud taanlased „asusid Lyndanisesse, mis oli varem olnud revalaste linnus, ja lammutades vana linnuse, hakkasid teist, uut ehitama”. Võib niisiis öelda, et see daatum tähistab ühtlasi Tallinna astumist Euroopa […]
“Muinasaeg, muinasteadus, muinasteadlased”
Raamat annab vastuse küsimusele, mis on arheoloogia, milline on arheoloogia koht ja tähtsus nüüdisaegses inimteadmiste süsteemis. Üksikute silmapaistvamate arheoloogiliste avastuste käsitlemisega nii Euroopas kui ka teistes maailmajagudes antakse ülevaade inimese kujunemisest ning muinaskultuuride arengust kivi-, pronksi- ja rauaajal. Raamat on määratud ajalooalase lisalugemisvarana vanemate klasside õpilastele, kuid pakub huvi ka laiemale lugejaskonnale.
“Muinasaja loojang Eestis”
Raamatus käsitletakse algallikate põhjal eestlaste võitlust saksa ja skandinaavia feodaalsete vallutajate vastu 13. sajandi alguskümnenditel. Lisaks Läti Henriku kroonikale, mille kriitikas on esile toodud uudseid momente, on kasutatud seni vähetuntud allikaid ja käsikirjalisi uurimusi. Vallutussõda on vaadeldud laial rahvusvahelisel foonil.
“Muinasaja mõistatused”
Saksa DV arheoloogiaprofessor Burchard Brentjes paljastab fantastikakirjanduse esindajate katseid näha muinasaja arheoloogiamuististes mõistatuslike objekte. Konkreetsete teaduslike andmete varal kummutab autor fantaseerijate võltsinguid ja selgitab, et materiaalse kultuuri on maailmas loonud inimene ise, mitte aga mingid tulnukad kosmosest. Raamat igale arheoloogiast ja kultuuriloost huvitatud lugejale. Taskuformaat
“Muinasaja seadusekogumike antoloogia”
Muistse Lähis-Ida, Väike-Aasia ja klassikalise maailma «eelklassikaliste» seadusekogude tõlkevalimik valmis aastail 1997-2000 nelja inimese ühistööna. Antoloogia sisaldab seadusekogumike terviklikke tõlkeid vana-Sumerist, Babülooniast, Assüüriast, Anatooliast, Kreekast ja Roomast. Kuulsamatest kogudest sisaldab raamat Hammurapi, Gortyni ja Rooma 12 tahvli seaduste tõlkeid. Kõik tekstid on tõlgitud originaalkeeltest.
“Muinasjutt Troikast”
Orpheuse Raamatukogu nr 45 (nr 4/2020) Vene ulme klassikute vendade Arkadi Strugatski (1925-1991) ja Boriss Strugatski (1933-2012) legendaarsel fantaasiaromaanil “Esmaspäev algab laupäeval” (1965, ek. OR 2/2015) on ka järg – “Muinasjutt Troikast”, millest Vennad kirjutasid 1960ndate segastel aegadel kaks veidi erinevat versiooni, mida tuntaksegi väljaannete järgi, kus need eri aegadel ilmusid, Smena ja Angara versioonidena. […]
“Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teised lood”
Eino Leino elu ja surm Eino Leino kiri riigivanem Konstantin Pätsile. Tartus, maikuul 1921 “Eesti Vabariigi esimene kodanik. Teie Ekstsellents. Tänan teid armastava ja ainulaadse vastuvõtu eest, millega Eesti vaba ja sõltumatu Vabariik on mind austanud mitte üksnes siinsete eraisikute ja minu maa luule sõprade, vaid ka valitsuse ja ametlike esindajate kaudu. Lubage Teid selle […]
“Muinasjutte”
Sisukord: Lugu sellest, kuidas üks mees kahte kindralit toitis Metsistunud mõisnik Karu vojevoodiametis Kotkas-metseen Kogrest idealist Liberaal Suksu Sari: Klassikalised lood Taskuformaat
