“Mikael Agricolan teosten painoasu ja kuvitus”
Mikael Agricola julkaisi yhdeksän teosta. Ne painettiin Kuninkaallisessa kirjapainossa Tukholmassa 1543-1552. Tekstit palvelivat uskonpuhdistuksen tavoitteita. Myös painoasu korosti yhteyttä Lutheriin. Teokseen sisältyy kattava kuva-aineisto.
“Mikael Agricolan Vanhan testamentin reunahuomautukset”
Mikael Agricola kirjoitti suomentamiinsa Raamatun osiin yli tuhat reunaselitystä, jotka ovat suurimmaksi osaksi peräisin Lutherin Raamatusta ja ruotsalaisesta Kustaa Vaasan Raamatusta. Simo Heinisen teos selvittää lähteitä 352 reunahuomautukseen Agricolan kahdessa viimeisimmässä teoksessa. Tutkimuksen pääosan muodostaa vertaileva tekstijulkaisu, jossa Agricolan reunahuomautukset ja niiden lähteet esitetään rinnakkain painettuina. Teos päättää Agricolan Vanhan testamentin selityksiä käsittelevän teossarjan, josta […]
“Mikael Hakim”
I osa – sisaldab kolme esimest raamatut Paljusõnaline Mikael el-Hakim jagas oma jutustuse kümneks raamatuks ja pani igale raamatule omaette pealkirja. Sel viisil püüdis ta hoida erkvel kõrgeaulise eunuhh Solimani huvi. Kindlasti soovis ta raamatute ohtrusega näidata ka oma ületamatut osavust sõnade rittaseadmise kunstis. Raamatud on järgmised: 1. Palverändur Mikael 2. Maadleja Antar Alžiiris 3. […]
“Miki Hiir. Koomiksikogu 26”
Onu Robert otsib uusi keskkonnasõbralikke energiaallikaid, kuid kaob järsku nagu tina tuhka! Leidur Leo kutsub Donaldi ja pardipoisid appi ning üheskoos suundutakse sügavale maapõue. Kuidas onu Robert tundmatus maailmas toime tuleb? Leidur Leo arvates tuleks keskkonna säästmiseks ja kliimakatastroofide ärahoidmiseks kuulata taimi. Ta leiutabki taimekuulaja, mis tõlgib taimede mõtted inimkeelde. Leo loodab oma uue leiutisega […]
“Miki Hiir. Koomiksikogu 45”
Super-Parti ei kutsuta Pardilinna koorekihi peole, kuid ta saab teada, et jõledad limased tulnukad plaanivad peol midagi kahtlast. Selle jutu peale pistetakse Super-Part hullumajja. Kas Pardilinna parimad pojad ja tütred langevad tulnukate küüsi? Onu Robertil tuleb mõte peita rahasalv vee alla. Paraku avastavad penipoisid selle kavaluse peagi. Donald ja Jõnn Part hakkavad kasvatama merimeloneid. Koostöö […]
“Miki Hiir. Koomiksikogu 50”
Donald armastab Super-Pardi tööd, ent vahel vajab temagi puhkust. Väsinud Donald haistab suurepärast võimalust, kui salapärane doktor Tume kutsub Raptus van Pardti Päikesesaarele appi teadustööd tegema. Donald sokutabki end Raptuse assistendina kaasa, arvates, et saab muretult rannal vedeleda. Siis aga hakkavad kogunema äikesepilved… Luksuslik ristluslaev, millel viibivad ka Miki, Minni, Kupi ja Pluto, läheb tormise […]
“Mikrokosmos”
Sügise värav avaneb vaikselt, ta ootab, et astuksid sisse, sa kõhkled, kartes paratamatust, seisad, ei astugi sisse. Salaja lahkuvad suvilised, lahkuvad liblikad, lilled, üksinda seisad ja loodad, et päike ehk jääb, seisad kui post all taeva, nautides viimaseid kiiri, jahedas õhuvooluski veel unistad lumeta riigist, unistad talvel ja sügisel, kevadel hüppad nii rõõmust, et need, […]
“Miks jalgpall on oluline”
Raamat räägib väikese poisi sirgumisest väga hinnatud jalgpalluriks, tema lapsepõlvest, kooliajast ning jalgpalluri karjäärist. Pele, kodanikunimega Edison Arantes do Nascimento sündis 23. oktoobril 1940 Três Coraçõesis Brasiilias ning oli Brasiilia jalgpallikoondise ründaja. Ta on kolmekordne maailmameister ning samuti on Pelé on valitud ka 20. sajandi parimaks jalgpalluriks.
“Miks karta puuki?”
Inimesed on huvitatud puukide vahendatavatest haigustest, nagu näitab ka suur selleteemaliste küsimuste hulk, mida laiem avalikkus, patsiendid ja meediakanalalid aastate jooksul on käesoleva raamatu autoritele esitanud. Osale küsimustest võib arstil, kes pole otseselt teemasse süvenenud, olla raske vastata. Rohkesti vasuolulist ja kohati lausa segadusse ajavat teavet pakub muidugi näiteks internet. See teabehulk võib viia ajastu […]
“Miks me ostame. Ostuteadus”
Raamat põhineb aastatepikkusel uurimusel, mille jooksul jälgiti inimeste käitumist kauplustes, korraldati videovaatlusi, küsitleti ostjaid ja korraldati turu-uuringuid. Autor näitab, milliste kunsttükkidega saab kliendis ostuotsust tekitada, unustamata sealjuures, et ka kõige impulsiivsemal ostjal on alles teatud hulk tervet kahtlevat mõistust. «Miks me ostame» on tõlgitud rohkem kui kahekümnesse keelde ja selle autor on tunnistatud suurimaks autoriteediks […]
“Miks me sõdime”
Miks on inimesed valmis oma maa eest surma minema? Kas religioon tekitab vägivalda? Kas meid ajavad üksteise vastu sõtta uhkus, viha ja kättemaksuiha? Kas ideoloogia võib ärgitada inimest end vabatahtlikult õhku laskma? „Miks me sõdime“ räägib sellest, kuidas inimene on kümneid tuhandeid aastaid kestnud evolutsiooni tulemusel arenenud võitlema – ja ka võitlemist vältima. Autor näitab, […]
“Miks nad ei kutsunud Evansit?”
Viperusterohke golfiraundi ajal lööb Bobby Jones palli üle kaljujärsaku serva. Palli ei õnnestugi tal leida, küll aga näeb ta eendi all kividel lamamas tundmatut surevat meest. Enne viimast hingetõmmet lööb surija silmad lahti ja toob kuuldavale üheainsa lause: „Miks nad ei kutsunud Evansit?” Need mõistatuslikud sõnad jäävad Bobbyt ja tema tarmukat kaaslast leedi Francest kummitama. […]
“Miks puhkevad sõjad. Geopoliitika ajastu”
Millised olid möödunud sajandi olulisimad sõjalised konfliktid ja kuidas nad mõjutavad rahvusvahelist julgeolekut XXI sajandil? Millised on sõja põhjused, vormid ja mõõtmed? Kes on sõjateatri tegelased ja millised on panused selles mängus? Käesolev raamat üritab nendele ja paljudele teistele sõda puudutavatele küsimustele vastust pakkuda. Ülesehituselt – arutluste, skeemide, illustratsioonide ja kaartidega – tahab raamat olla […]
“Miks teisi ei lööda”
Maarja-Liis Mölder ei kiirusta. Selline on ka tema kirjutamise stiil: ta ei jaga lugejaga teekonda oma teksti ideeni, ei vahuta, eksle ega toppa, vaid esitab idee puhtalt ning viimistletult selle kõige nõtkemas ja saledamas vormis. Luulekogu on Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna nominent (2019). Toetas: Eesti Kultuurkapital, toimetas ning kujundas Kaur Riismaa. (Raamatus on autori autogramm)
“Mil. Mees, keda hüüti tummaks”
Suvematkal kohtuvad mõneks päevaks elatanud mees ja kodust plehku pannud teismelised. Hargneb kaks armastuslugu, üks tänapäevane, teine meenutustes, seda kõike põhjaranniku kauni ja ajaloost rikka looduse keskel, kus inimelu kõigi kirgede ja võitlustega on vaid nagu tühine viiv igavikus.
“Miljard aastat enne maailmalõppu”
Vendade Strugatskite meisterlik sci-fi romaan räägib astrofüüsik Dimitri Malianovist, kes on kindel, et ees terendab Nobeli preemia. Ta saadab pere jalust ära maale, et tööle pühenduda, kui lakkamatu segamine ei lase kuidagi keskenduda – kõigepealt ootamatu viina ja kaaviarisaadetis, siis võõras kaunitar ukse taga, kes jääb ööbima… ja sõbrad. Sõbrad, kes on samuti jõudnud oma […]
“Miljon kildu sõltuvusega silmitsi”
23-aastane James Frey ärkas lennukis, esihambad välja löödud ja ninaluu katki. Tal polnud aimugi, kuhu lennuk on teel, ja ta ei mäletanud kahest viimasest nädalast kõige vähematki. Ta oli olnud kümme aastat alkohoolik ja kolm aastat kokaiinisõltlane. Kohe pärast maandumist viidi James võõrutusravikliinikusse ravile, kus talle öeldi, et kui ta tarvitamist ei lõpeta, sureb ta […]
“Miljonid. Kuidas kulutada miljonit?”
Carnegie medali laureaat Kaks poissi. Üks ime. Miljon valikut. Kui taevast sajab alla kotitäis raha, saavad Damianist ja Anthonyst rikkad poisid. Väga rikkad. Korraga võivad kaks venda osta endale kõike, mida hing ihaldab – välja arvatud seda, mida nad tegelikult vajavad…
“Miljonidollarine teemant”
Joseph S. Fletcher on kriminaalromaani kuldajastu loetumaid autoreid Agatha Christie’ ja Edgar Wallace’i kõrval. Tema teosed köidavad lugejat pingelise tegevuse ja rohkete ootamatustega. Kuritegu muutub uurimise käigus üha mõistatuslikumaks, motiivid aina selgusetumaks – kuni saabub üllatav lõpplahendus. “Miljonidollarine teemant” on Fletcheri kümnes eestindatud kriminaalromaan. Kõik varem ilmunud on jäägitult läbi müüdud.
“Milleks diplomaatia? Kultuuriajalooline käsitlus”
Neli kümnendit välisteenistuses – muu hulgas suursaadikuna ÜROs; Nõukogude Liidus ja Mongoolias; Iisraelis ja Küproses: Indias, Sri Lankas ja Nepalis; Saksamaal; Itaalias ja San Marinos; Vatikanis ja Albaanias… Läbielatust lähtudes juhatab Rootsi veterandiplomaat Torsten Örn lugeja diplomaatia kui rahvusvahelise suhtlemise vormi ja kui kutseala ajalukku, kirjeldab selle tänaseid suundumusi ning vaeb diplomaatide tõenäolist rolli globaliseeruvas […]
