“Meie isade isa 1. osa”
Põnevusromaani tegevuse käivitab ühe kuulsa professori mõrv, kes oli terve elu otsinud inimeste põlvnemise “puuduvat lüli” ehk meie isade isa. Juhtumit hakkavad uurima 24-aastane seksikas naisreporter ja endine meesajakirjanik, et vaikima sunnitud professori rabav tõde päevavalgele tuua… Prantsuse staarkijanik ja stsenarist Bernard Werber esitab oma trilleri avapeatükis kolm äärmiselt ambitsioonikat küsimust: kes me oleme? Kust […]
“Meie ja meie hõimud”
Peatükke soomeugrilaste minevikust ja olevikust Suuremate probleemiühikute hulgast, mis seoses hariduse ja teaduste arenguga esiplaanile on kerkinud, tuleb küll igasugu päritolu- ja põlvnemisküsimusi silmapaistvamaiks lugeda. Ei leidu vist palju inimesi, kes ei oleks huvitatud oma esivanemaist, sugulussuhteist ja kuuluvusest. Moodsa nimetusega kutsutakse seda juurte otsimiseks, mida võiks samastada ka identsuse otsimise või selle süvendamisega. Kuid […]
“Meie Juhan. Fragmentaarium: ütlemisi, mõtlemisi, kogumisi”
“Müüge oma mõtteid, mitte põhimõtteid,” puistas Juhan tudengitele oma varasalvest nii ajakirjanduse tegemiseks kui elamiseks lihtsa mõtte, mis kõlab kui põhimõte. “Sitt soojalt põllule!” pakkunud Juhan ajalehes Edasi töötamise ajal aktuaalseks põllutöid hoogustavaks loosungiks leheveergudel. “Ära närveeri, kirurgid teevad rutiinset tööd, nende jaoks pole see muud kui hobuserautamine,” lohutas Juhan, kuuldes, et kolleegi ootab ees […]
“Meie kalkunid. Viidik, Supikalkun, Emakesed… ja teised”
Väikese Myy nime taga peitub üks pisike kalkuneid armastav memm Ülle. Tema kalkunid on peaaegu sama suured kui ta ise, ja nad on Väikesele Myyle palju õpetanud: lojaalsust, heavanemlikkust, peenetundelisust, aga ka siirast edevust, musikaalsust ja rütmitaju. Eks õpilane ise ole ka teravsilm olnud. Oma igapäevatöös tegeleb ta inimeste aitamisega – Väike Myy on nõid, […]
“Meie kassil kriimud silmad”
Eesti lastekirjanduse antoloogia – esimene köide Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Selle raamatuga alguse saav mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia – muuseas kõikide aegade mahukaim ja kokkuvõtlikum – püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Meiegi lastekirjandus saab alguse rahvaluulest. […]
“Meie kaugem minevik”
Käesolev raamat pakub õppematerjali Eesti NSV ajaloo fakultatiivkursuse tarvis meie vanemast ajaloost, alates inimasustuse tekkest Eestis umbes 9500 aastat tagasi kuni XVII sajandini. Sellese väga pikka ajavahemikku kuulub muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, feodaalse killustumuse ajajärk, Liivi sõda ja Eesti tükeldatuse periood ning viimasena Roosti võimu aeg. Käsitletud on kesksemaid sündmusi ja nähtusi, kusjuures materjali valikul ja […]
“Meie Keres. Kujunemisaastad”
Paul Keres ja see raamat. Teda kutsuti mitmete ilusate nimedega, teda kutsuti ka igavesti nooreks, male Dorian Gray´ks. Ja nagu selle kinnituseks puhkes kuuekümnele lähenev elav klassik 1975. aasta hakul imeteldavas värskuses ja jõus. Pärast Tallinna ja Vancuveri turniiri rääkisid maailma maleajakirjad Paul Kerese uuest kevadest. Aga trükimust oli veel niiske, kui tuli saatuslik teade. […]
“Meie kitsed. Elu kitsenduses, laiendusega lambale”
Kitsepidamine on midagi armastuse ja alkoholismi vahepealset. Algab see tavaliselt esimesest pilgust, olukorrast, kus kõnnid pahaaimamatult mööda ilma ringi, ette satub üks täiesti süütu kits ja kõmm! – oledki konksu otsas. Nagu muuseas hakkad lugema internetist kitselugusid, vaatad nunnusid kitsepilte, hakkad otsima puhkusekohti, kus võiks kohata kitsi. Lõpuks satud kogemata peale kitsekasvatuse koolitusele ja mõtled, […]
“Meie kvadraadis on taifuun”
Aastaid tagasi võttis Leningradis elav kirjanik ja etnograaf Vladimir Družinin osa turismimatkast mootorlaeval “Mihhail Kalinin” ümber Aasia – Vladivastokist Odessasse. Oma reisist ja muljetest pajatabki autor selles raamatus, jagades lugejaga tähelepanekuid Jokohamast, Tokiost, Šhanghaist, Djakartast, Colombost, Bombayst, Džibuutist, Kairost, Aleksandriast, Ateenast ja Istanbulist. Raamatus ei puudu ka pildid mitmetelt maailma meredelt – taifuunide tandriks olevalt […]
“Meie laste lapsed”
Armastatud ulmeklassiku Clifford D. Simaki neljandas Orpheuse Raamatukogus ilmuvas teoses «Meie laste lapsed» (Our Children’s Children; 1974) hakkavad ühel hetkel läbi ajaväravate tulevikust meie aega saabuma põgenikud – meie järeltulijad mitmesaja aasta kaugusest tulevikust. Nende ajatunnelite kaudu tulevikust pagevate põgenikehordide haldamisest suuremaks probleemiks kujuneb aga oht, mille või kelle eest nad õieti meie aega põgenesid […]
“Meie mees Shanghais”
Põnevusromaan. Miks reisivad kodutud mehed pidevalt Göteborgi ja Shanghai vahel? Seda üritavad välja selgitada nii ajakirjanik Isa Montgomery, uurija Mario Tumm kui ka tema teatrilavastajast elukaaslane Viggo Sjöström. Kes neid kummalisi reise korraldab ja mis peamine – miks? Paljud on proovinud müsteeriumit lahendada, aga kõik on loobunud, sest kodutud on hirmul ning politseile ei räägita […]
“Meie noored”
Valimik raamatutest Meie Noored, Mets ja Minu Kodu (Raamatus on autori autogramm, osad lehed on lahtilõikamata)
“Meie Ott”
Kui meie siia kolhoosi kolisime, polnud keskuses vaba korterit. Küll aga seisis tühi maja eemal metsa serval ja isa-ema arvasid, et ega sealtki ole liiga kauge tööl käia. Nõnda anti see maja meile ja nüüd leidsime veel, et selle juures oli ka meie valgekarvalisele Kutule ümara avaga onnike, kuhu ta koos oma rõngas sabaga parasjagu […]
“Meie Pavarotti”
Briljantseimate ja pikimate kõrgete C-de rekord. Kui Pavarotti 24. juunil 1967 Joan Sutherlandi kõrval Covent Garden Operas Donizetti ooperis “Rügemendi tütar” Tonio osa laulis, võttis ta aarias “Ah! mes amis” meisterlikult 9 kõrget C-d. Veidi aja pärast ilmusid tema esimesed sooloplaadid, millelt võib kuulda kõrgeimaid noote nii pikalt kui ei kellegi teise esituses. Kestvaima aplausi […]
“Meie pere lood”
Parim, mis viimastel aastatel Eestis on toimunud, on see, et inimesed julgevad jälle lapsi saada. Ja et lapsed, nende muretsemine, hoidmine ja kasvatamine on tõusnud taas avalikuks jututeemaks. Sealjuures põhiliselt positiivses võtmes. Eksib see, kes arvab, et riigiisana hakkan nüüd rõhutama poliitikute teeneid selles vallas – vanemahüvitist, sünni- ja peretoetuste tõusu, püüdu tööinimestele enam lapsehoidmisvõimalusi […]
“Meie pühad ja tähtpäevad”
On väidetud, et just traditsioonid, kombed ja tavad on need, mis teevad inimesest inimese ning traditsioonide järgmine on viis hoida ning toetada kultuurilist järjepidevust ja identiteeti. Pühad ja tähtpäevad on nähtamatuks sillaks ning ajas vastupidavateks identiteedi nurgakivideks, mis ühendavad tänaseid sugupõlvi esivanemate traditsioonide ja kultuuripärandiga. Teisalt on pühad ja tähtpäevad ühtaegu ajatud ja ajalikud – […]
“Meie rahvuskultuuri küsimusi”
Elame praegu ajal, mis on sama pöördeline, nagu olid seda meie vabariigi sünniaastad. Nagu siis, on ka praegu jälle maailma väline korraldus murdumas ja käib ühtlasi terav võitlus uute sisemiste ühiskondlike vormide kujunemise ümber. Ka meie väike riik on juba kaasa tõmmatud käimasolevate ümberkujunemiste keerisesse. Sündmused on asetanud küsimuse alla mõnedki tõekspidamised ja lootused, millest […]
“Meie seeni”
Eestis esinevatest poolteisest tuhandest suurseene liigist kuulub vähemalt kolmsada söödavate hulka. Neid seenevarusid kasutatakse meil paraku veel väga tagasihoidlikult. Võib liialdamata öelda, et parimad seened jäävad isegi metsa. Peaaegu üldse ei korjata seeni kevadel. Heal seeneaastal ei jää aga maikuu septembrist palju maha. Taskuformaat