“Mashi ja teised lood”
Kui me omi mõtteid sõnades väljendame, pole vahendeid kerge leida. Selleks peab olema tõlkeprotsess, mis on sageli ebatäpne, ja me võime eksiteele sattuda. Kuid mustad silmad ei nõua tõlkimist, mõte ise heidab neile varju – mõte avaneb või sulgub neis, paistab kaugele või kaob pimedusse, püsib kindlalt nagu loojuv kuu, või on siis nagu suitsupääsuke […]
“Masin, platvorm, inimene. Meie digitulevik”
Kuidas tehnika arenguga sammu pidada? Masinad on mõõtmatult lihtsustanud meie elu ja tööd, täites hetkega ülesandeid, mis varem vajasid palju inimesi ning töötunde. Ent nüüd on algamas aeg, kus ka masinad mõtlevad ja otsustavad – kohati pareminigi kui inimesed. Platvormid on kujundanud äri enneolematuks. Maailma populaarseim meediaplatvorm Facebook ei loo ise sisu, maailma suurima turuväärtusega […]
“Mask ja nägu – mälupilte kahes okupatsioonist”
Kohe ärkas uudishimu, kuid niisama suur kahtluski, kui mitte uskmatus. Müüt – ja pealegi rahvamüüt? Nüüdsel ajal? Kas Wincklere ei võta suud liiga täis? Avasin raamatu umbusklikult selle lõpu pool ning lugesin: “Ja rahvas räägib, et Vana Prits (Friedrich Suur) jõudis üles ning koputas taevaväravale. Räägitakse, et püha Peetrus peab seal ülal köstriametit, ja ta […]
“Maskeraad”
Draama 4 vaatuses Lermontov kirjutas draama “Maskeraad” 1835. Näidend koosnes algselt kolmest vaatusest. Teises väljaandes lisas Lermontov neljanda vaatuse ja see draama versioon on jõudnud meile. Näidend ilmus esmakordselt alles 1842. aastal ja lavastati esmakordselt laval 1852. aastal. Näidendi peategelane Jevgeni Arbenin ilmub lugeja ette kui tohutu sisemise tugevusega, mõnevõrra deemonlik inimene. Talle tundub, et […]
“Maskiga ja maskita”
Sisukord. I osa. Teatriarvustused – Tunnistamata otsinute otseteed – Julguse ja võimete taskaal – Kalju Saaberi “Koduvõõrad” – Küsimustele vastab Rakvere Teatri kunstiline juht Arvi Mägi – Suumanliku naisnägemuse asjus – Kelle või mille eest me põgeneme? – Brechtiga uude hooaega – Klassika ei vea alt – Üleolek on kindlusetunde märk – Võimete ja võimaluste […]
“Mäss ja meelehaigus”
Kes ta oli? Arst. Psühhiaater. Seejuures küll igalpool eestseisuses või nõukogus, kus oli tegemist vaimsete huvidega … Kuid määrav on Juhan Luiga suhtes nimelt see, mida ta kirjutas. … Juhan Luiga on vaadelnud meie elu nähtusi. Tal on lai ülevaade ning sügavusteni ulatuv silm. Ta kõneleb kõigest: ajaloost, rahvaste kultuuri väärtusest ja kirjandusest, loomast ja […]
“Mäss. Detsembrimäss. Aprillimäss”
Käesolev raamat on mõeldud sissejuhatuseks või väikeseks kommentaariks 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikust mässukatsest jutustavale mängufilmile “Detsembrikuumus”. Aga mõistagi on raamat midagi muud kui film ja elab ikka oma iseseisvat raamatuelu. Nii nagu film elab oma iseseisvat filmielu. Sellesse kogumikku on koondatud nii professionaalsete ajaloolaste artikleid kui ka osalejate ja pealtnägijate mälestusi ning hilisemaid legende, […]
“Mässaja portree”
Inglise autori Richard Aldingtoni biograafiline jutustus Robert Louis Stevensonist (1850-1894), maailmakuulsa “Aarete saare” autorist, suureandelisest kirjanikust ja mehisest inimesest.
“Mata Hari”
Ja mis puutub minusse, siis olen olnud siiras. Kogu minu elu ja minu poolt läbielatu kinnitab seda. Praegu on kõik minu ümber kokku varisemas; kõik pööravad mulle selja, isegi mees, kellega koos oleksin läinud kas või läbi tule. Ma poleks suutnud kunagi uskuda, et inimeste argus võib olla nii määratult suur. Hästi, saagu see siis […]
“Mateeria ja teadvus”
Sisukord: M. Makarov – Mateeria mõiste ja maailma ühtsus. T. Loit – Dialektiline materialism teadvuse olemusest. M. Makarov – Praktika osast tunnetuses. J. Rebane – Meelelisest tegelikkusepeegeldusest. J. Rebane – Idealismi gnoseoloogilistest juurtest. Raamatus on pühendus.
“Matemaatika õhtuõpik”
Matemaatika õhtuõpikuga tahaksime muuta matemaatikat sinu jaoks lihtsamaks ja huvitavamaks. Õhtuõpik toetab koolitunde ja päris õpikut, aga sobib ka kõigile teistele, kes sooviksid matemaatikat iseseisvalt avastada või taasavastada. Iga tähtsama keskkooli ainekavas mainitud teema ning mõiste kohta leiad siit erinevaid intuitiivseid seletusi, aga ka nende ajalugu, huvitavaid fakte ja rakendusi. Autorid Juhan Aru on ENS […]
“Matemaatika Raudwara”
Paljud seletavad, et koolimatemaatikat ei lähe igavpäevaelus vaja. Kui Su unistus ei ole oma elu tipphetki kogeda kellegi prügikastis inventuuri tehes või rasvakriitidega mängides (ja isegi siis tuleb matemaatika kasuks), on mõistlik numbrid, sirged ja kõverad endale korralikult selgeks teha. Kui Sul on see teadmine ja huvi juba olemas, on hästi, kui ei, siis usu […]
“Matemaatikaleksikon”
Leksikon sisaldab ligikaudu 3600 märksõna nii elementaar- kui ka nn kõrgema matemaatika kõigist olulisematest valdkondadest. Elementaarmatemaatikast on hõlmatud võimalikult kõik keskkooliõpikuis leiduvad terminid, kõrgemast ja kaasaegsest matemaatikast aga eeskätt kõrgkoolides loetavate matemaatikakursuste põhimõisted. Lisadena sisaldab leksikon isikunimede ja tähistuste registri. Leksikon on mõeldud käsiraamatuks kõigile neile, kel on oma töös või õpinguis on vaja kiiresti […]
“Matemaatilised olendid ehk jagatud unenäod”
“Prittal oli kollane kass ja me tahtsime teada, mismoodi oleks olla niisama kollane, läikiva kasukaga ja koheva sabaga nagu see kass. Talvine kärbes tuigerdas uimasena aknaklaaside vahel kevade esimesel päeval. Missugune võiks paista maailm läbi ta võrksilmade ja kuidas oleks kõndida laes niisama hõlpsasti nagu tema? Need lapseküsimused hakkasid mulle varsti tunduma tarbetuina. Ma mõistsin, […]
“Mati Unt. Kogutud teosed 2”
Võlg Elu võimalikkusest kosmoses Mõrv hotellis Mati Undi (1944-2005) erootilise vabameelsuse pärast suurt vastukaja leidnud jutustuse “Võlg” (1964) tegelased on noored, kes ei taha vanaks saada ja kes tajuvad nooreksolemist kollektiivse hingelise fenomenina. Üks Undi teeneid noorsookirjanduses on hääle andmine mehekssaamise probleemide käes vaevlevale noorukile. Teine on vahetu kujutusviis, milles kõnekeelt, pihtimuslikkust, sulaajastu lootusrikkast õhinat […]
“Mati Unt. Kogutud teosed 5”
Öös on asju. Doonori meelespea. Mati Unt on kahes 1990. aastal ilmunud romaanis “Öös on asju” ja “Doonori meelespea” asunud otsima tegelikkuse taga müüti, suurejoonelist muistset lugu, millel heiastuksid tänapäevased heitlused ja mis annaks meie elule ja võitlusele mõtte ja sügavuse. Loomulikult teab ta ette selliste katsete spekulatiivsust ja on seetõttu eneseirooniline. …
“Matk kalariiki”
Raamatus on esitatud andmeid poolesaja Eesti NSV vetes elava kalaliigi kohta. Antakse juhiseid kalaliikide eristamiseks, vaadeldakse kalade kasvu, sigimise ja toitumisega seotud küsimusi. Rohkesti tähelepanu on pööratud kalade käitumisele, arvukust mõjutavatele teguritele ja kalavarude kaitsele. Mõeldud kalateadusliku käsiraamatuna keskmisele ja vanemale koolieale, kuid pakub huvi ka harrastuskalastajatele, üliõpilastele, bioloogiaõpetajatele ja teistele kalahuvilistele. (raamatus on pühendus, […]
“Matka Kiinaan – tiedusteluraportti 1906-1908”
Vakoiluretki Keskustan Valtakuntaan “Kumpikaan mainituista solista ei ole vaikea. Minun oli kuljettava niistä ensimmäisen yli ankarassa lumipyryssä. Solan absoluuttinen korkeus on 2 680 metriä. Vesi kiehuu +90,54 asteessa. Sinä päivänä yksi palkatuista kuormastomiehistä menehtyi nääntymykseen.” C.G. Mannerheim teki vuosina 1906-1908 Venäjän yleisesikunnan toimeksiannosta matkan ratsain Aasian halki Pekingiin. Hän esiintyi matkallaan muinaistutkijan ja kansatieteelisen keräilijän […]
“Matlocki dokument”
22. aprill 1972. Nimrod võitis! See on kohutav, aga ta võitis! Ta saatis mulle kaks ajaleheväljalõiget. Kummaski on jutt liiga suure uimastiannuse sissevõtmise tagajärjel surnud üliõpilasest. Ühest Cambridge’i tüdrukust ja Trinity poisist. Ta ütleb, et jätkab iga nädal selle nimekirja täiendamist, kui ma talle märkmeid ei anna … Pantvangid hukatakse! … – Ta tuleb peatada! […]
