“Maalehe kirsiraamat. Ahvatlevad kirsid koduaias”
Kirsid on ühed armastatumad puuviljad, milleta ei kujutata koduaeda ettegi. Ikka kasvab kusagil aianurgas mõni hapu kirsipuu. Nüüd on veel nõutavamaks kujunenud magus kirsipuu – küllap seetõttu, et Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute sordiaretajad on suutnud luua üpris aukartusäratava hulga ilusaid ja heamaitselisi sorte. Kes ei tahaks oma aeda Arthur ja Eevi Jaama […]
“Maalehe lauguraamat”
Laugud on kõige suurem ja mitmekesisem sibultaimede perekond: maailmas on kokku umbes 880 lauguliiki ning lisaks sellele kasvatatakse kultuuris arvukalt sorte ja -vorme. Üsna suurt hulka sellest küllusest saaks kasvatada meilgi. Paljud laugud – näiteks harilik sibul, küüslauk ja porrulauk – ongi meile toidutaimedena vanad tuttavad. Kuid seda, kuidas lõhnavad ja maitsevad roogades näiteks viinamäelauk […]
“Maalehe väike kevadseeneraamat”
Paljud seenesõbrad ei teagi, et seenehooaeg kestab peaaegu terve aasta, eeskätt lumeta sooja talve puhul. Nii ei tunne paljud seenehuvilised veel kuigi palju kevadseeni, ehkki nende hulgas on tegelikult mitmeid väga häid söögiseeni. Kevadseened on igati põnev ja eriline lisa Eestimaa varakevadisele toiduainevalikule. Et aga seeni toiduks tarvitada, peab neid eksimatult tundma. „Maalehe väike kevadseeneraamat” […]
“Maali mulle vikerkaar”
Jill Barton põgeneb pärast südantlõhestavat altari ette jätmist linnast, kaasas vaid purunenud uhkus ja laulatuskleit. Kui kaunis maakuurort pakub talle varjupaika, ei paku koha omanik Logan Matthews seda mitte. Jill tõdeb peagi, et Loganiga suhtlemises pole miski ohutu, eriti süda. New York Timesi bestsellerite autor
“Maalikunsti ajalugu renessansist tänapäevani”
Nagu igasugust kunsti, peeti maalimistki antiikajast peale käsitööks. Maalijad töötasid kõrgest seisusest isikute või institutsioonide tellimusel, maalides kindlaksmääratud aja jooksul etteantud sisuga pilte mingiks kindlaks otstarbeks. Alles 700 aasta eest hakkasid maalikunstnikud vähehaaval saavutama loomingulist vabadust, andmaks oma teostele iseseisev otstarve – nimelt sisu tõelisele motiivile. Samal ajal, 14. sajandi alguse paiku, jäeti seljataha keskaegsed […]
“Maalikunstnik Valdemar Väli”
Esimesed sammud algavad kodukohast. Minu sünnipaik oli Kullamaa “Saue tönk”, s.o. savitöökoda, mis asus, ümbritsetuna lepametsast, Risti-Virtsu maanteest paarisaja meetri kaugusel. Üle metsa paistsid kaks valget paekivist korstent, rahvas kutsus kohta “Sauetönk”; see nimi minule meeltmööda ei olnud. Seal, meistri peres, minu sünnipaik oligi. Esimesed muljed on saadud kodust, mis oli paksude müüridega mõisastiilis majas. […]
“Maalitud tuba”
Kunstiromaan Romaan Mantovast ja Mantegnast Aastail 1460-1506 kaunistas kunstnik Andrea Mantegna rikkalikult ühe toa Mantova hertsogi Lodovico III Gonzaga palees. Sellest ajast alates nimetati tuba Camera Pictaks – Maalitud toaks. “Maalitud tuba” on poeetiline päeviku- ja suguseltsiromaan, milles on keerukalt põimunud armastus ja surm, intriigid ja sugulasabielud, reetmine ja ustavus, elu ja kunsti mõtte otsingud. […]
“Maamehe pruut”
New York Timesi bestsellerite autor Romaan Kate Logan on murest murtud, sest Clay Franklin, tema kunagine kihlatu ja eluarmastus, abiellub hoopis Rorie Campbelliga. Aga Clay pulmas – kui on pisut liiga palju šampanjat joonud – teeb Kate oma ammusele sõbrale, farmer Luke Riversile, abieluettepaneku. Luke võtab ettepaneku vastu… ja tema juba sõna ei murra. Enamgi […]
“Maaorjuudesta bolshevismiin I&II. 2 raamatut”
1847-1895 1895-1921 Tämä kirja ei ole elämäkerta eikä kokoelma historiallisia tosiasioita ja kaskuja, ei liioin järjestelmällinen kuvaus menneestö ajasta, – see on vain sattumalla mielessä säilyneitä muistelmia, esitettyinä tietyssä ajanmukaisesse järjestyksessä. Painoa varten niitä ei ole tarkoitettu, – mutta ystäväni T. Kaila, jonka kirjalliseen vaistoon luotan, tarjoutui ystävällisesti kääntämään ne suomenkielelle, arvellen että määrin kiinnittää. […]
“Maapagu”
Romaan “Maapagu” kirjeldab peategelase, Noor-Eesti liikumisega seotud Sebastian Alkmani elu pagulasena Euroopas a. 1906-1917 ta enda ülestähenduste kaudu. Pikemateks peatuskohtadeks ta maapao-aastatel on Helsingi, Stokholm, Pariis, London ja Wien ning mitmel suvel Ahvenamaa, aga ta reisid ulatuvad ka Kreekasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Maailmasõja aastad 1914-1917 veedab ta mitmel pool Soomes kuni veebruarirevolutsioon võimaldab tagasipääsu kodumaale. […]
“Maapagu” I ja II osa. 2 raamatut
Sebastian Alkmani ülestähendusi aastaist 1906-1917. Romaan “Maapagu” kirjeldab peategelase, Noor-Eesti liikumisega seotud Sebastian Alkmani elu pagulasena Euroopas a. 1906-1917 ta enda ülestähenduste kaudu. Pikemateks peatuskohtadeks ta maapao-aastatel on Helsingi, Stokholm, Pariis, London ja Wien ning mitmel suvel Ahvenamaa, aga ta reisid ulatuvad ka Kreekasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse. Maailmasõja aastad 1914-1917 veedab ta mitmel pool Soomes […]
“Maapõu 1 ja 2 osa. Deemonite sarja 5. raamat” Kokku 2 raamatut
Ennemuistsetest aegadest luusisid öös verejanulised deemonid, hõrendades inimkonna laialipillatud riismeiks, keda kaitses pooleldi unustatud võlukunst. Siis kerkis esile kaks sangarit – lähedased kui vennad, aga lahutatud kibeda reemise läbi. Arlen Põldaja sai kuulsaks Maalingutega Mehena, temale tätoveeritud vägevad loitsumärgid võimaldasid lüüa deemoneid käsivõitluses. Võlujõuliste loitsurelvadega Jardir kuulutas enese Päästjaks, ammutõotatud ühendajaks, et juhtida inimsugu võidule […]
“Maarahva tähtraamat”
Selle raamatukese aluseks on 1988. aastal “Maalehes” ilmunud sari “Rahvakalender”.
“Määratud”
Ühiskonnas tehakse otsused sinu eest, keda sa armastad, kus sa töötad, milla sa sured. Cassia on Ühiskonna otsuseid alati usaldanud. Pika elu, täiusliku töökoha ja ideaalse kaaslase eest ei ole seda just palju nõutud. Ometi tekivad tal kõhklused, et kõik ei olegi nii täiuslik, kui pealtnäha paistab. Ühiskonna eksimatuses kahtlema löönud, peab Cassia langetama raskeid […]
“Maardu”
Veerandtunnise autosõidu kaugusel Tallinnast asub 24 ruutkilomeetril 16 000 elanikuga Maardu linn. Vaatamata väikesele elanike arvule on Maardu etendanud Eesti majanduselus läbi aastakümnete olulist osa. Alates läinud sajandi 20ndatest aastatest hakkas seoses fosforiidimaardlate avastamisega arenema keemiatööstus, käivitades vilka tootmis- ning tsiviilehituse, mis viis lõppkokkuvõttes Maardu linna tekkeni. Tänavu tähistab linn 25. asutamisaastat. 1994. aastal, kui […]
“Maarja Magdaleena järgi”
Sa armastasid. Ehk olid tänulik, et õpetasin Sulle ihulikku armastust, ning see andis Sulle üht-teist teada inimeste soovidest. Su ema püüdis kõnelda elu paratamatust julmusest, kuid teda Sa ei kuulanud. Mind kuulasid. Oma kehaga. Issand, kui üksi Sa olid. Ma aitasin Sul inimeseks saada. Kuid varjuderiiki ei õppinud Sa tundma enne kui alles ristil. Mäletan, […]
“Maarjamaa magusa lugu”
Kalevi kommivabriku sünd ja areng Lisaks Mirjam Peili ülevaade kommipaberi kujundusloost Eestis Huvitavate illustratsioonidega raamatus on antud lühiülevaade Eesti maiustuste valmistamise ajaloost. Lühidalt on ära märgitud XIX sajandi ja XX sajandi alguse Eestimaa ja Põhja-Liivimaa 17 ning hilisema, iseseisva Eesti Vabariigi perioodi 80 maiustustetootjat. Põhjalikumalt on käsitletud üheksat Tallinna suuremat ettevõtet, millest pärast 1940. aasta […]
“Maarjamaa”
Tatu Vaaskivi (1912-1942) “Maarjamaa” sisaldab estofiilist soome kirjanikud ja kultuurikriitiku Tatu Vaaskivi nelja soojasõnalist Eesti-ainelist kultuurikirja 1937. aastast. Oma baroksete kirjeldustega pakuvad need huvitava kõrvalseisjapilgu toonastele Tartu reaalidele. Kogumikku on lisatud ka üks pikem erakiri, näide Vaaskivi kriitikaloomingus – arvustus Tammsaare “Tõe ja õiguse” V osa soomendusele (1935) – ja tõlkija põhjalik järelsõna. Loomingu Raamatukogu, […]
“Maarjamaalt marjamaale”
Nihits – vist igaüks meist, kes on aastakümnete jooksul lugenud eesti pagulasajalehti, tunneb seda nime. Alates aastast 1947 on selle pseudonüümi all ilmunud ligemale veerandtuhat vestepala. Üldsusele on aga ka see teadmata, et sama kirjamees on samuti nimimärk -kk taga, kelle kirjutusi leidub meie ajakirjanduses peaaegu igal nädalal. Arnold Kokk sündis 21. mail 1914 Vihula […]
“Maaspordi poolsajand”
Lugejani jõuab tagasivaade spordiorganisatsiooni “Jõud” loomisele, tegevusele ja saavutustele ning inimestele, kes erinevail aegadel maal sporti teinud, seda juhtinud või toetanud. Tehtule ei saa anda ühest hinnangut, sest nii nagu on muutunud Eesti küla, nii olid paratamatud muutused ka spordis. “Jõu” loomise ajal vapustasid elujõulist maaelu märtsiküüditamine, sundkollektiviseerimine, sellele järgnenud viletsusaastad. Sellest kõigest leidub jälgi […]
