“Ma tulen Otepäält”
Oskar Kruus sündis 1929. aastal Tartumaal end. Otepää vallas. Õppis Vana-Otepää algkoolis ja Otepää Keskkoolis. 1953. a. lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli Ajaloo-Keeleteaduskonna eesti kirjanduse erialal. Praegu töötab O. Kruus Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis teadusliku töötajana. Kirjanduslikke katsetusi hakkas O. Kruus tegema kooliõpilasena. Temalt on ilmunud luuletusi perioodikas ja kirjanduslikes koguteostes. […]
“Ma vallutan lossi”
Cassandra Mortmain on 17-aastane vaheda pilgu ja elava kujutlusvõimega neiu, kes unistab kirjanikuks saamisest. Boheemlasliku perekonnaga vanas armetus lossis elamine annab talle lõputult ainest humoorikateks ja leebe irooniaga vürtsitatud päeviku-sissekanneteks. Sel moel oma kirjutamisoskust lihvides õpib Cassandra lagunevat lossi ja selle isevärki asukaid justkui vallutama. Kahe ameeriklase ootamatu küllasaabumine toob lossielanike eluproosasse aga otsustava pöörde […]
“Ma vilistan ilusatele meestele”
Mõnikord saab Lindal tõest kõrini. Tema distants-suhe Mike´ga on juba niigi komplitseeritud ja siis üllatab mees teda uudisega, et tal on viieaastane imekena tütar, kelle süda vallutamist vajab. Kuid see pole üldsegi nii lihtne. Ka töö reklaamiagentuuris on pidevalt närviline. Linda otsustab: midagi peab muutuma. Õigel hetkel satub tema teele tuttav fotograaf, kes teeb ettepaneku […]
“Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on”
Faksiimiletrükk on pühendatud Fr. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale.
“Maa ekvaatori all”
Sari: Maailm ja mõnda Raamat “Maa ekvaatori all” kujutab endast reisimärkmeid sõidust Indoneesiasse, kus autor viibis 1955. aastal. Kirjanikku üllatas selle maa imeilus loodus ja sealse rahva peen kultuur ning kunst. Nördimust õhkuvad leheküljed, kus jutustatakse hollandi kolonisaatoritest, kes ei soovi oma käsi Indoneesia rikkuste küljes lahti lasta. Erilise soojuse ja poolehoiuga pajatab autor vabastusliikumisest […]
“Maa jääb paigale”
Eesti ilukirjanduse aegumatu korüfee värske ja kompromissitu käsitlus Põhjasõja-aegsetest sündmustest Tartumaal pakub pilguheitu ühte tumedamatest peatükkidest meie rahva kujunemisloos. Katkuepideemiast puutumata jäänud orbude heitluste kaudu, kes kahe vaenuväe vahelises halastamatus sõjatormis endale eluõigust välja võitlevad, jutustab Arvo Valton meile elutruu ja hingekriipiva loo igipüsiva maakamara ja end sellega sidunud vähem või rohkem püsitute inimeste eriskummalisest […]
“Maa õnnistus”
Knut Hamsuni tuntuim romaan, mis tõi talle maailmakuulsuse. See on jutustus mehest, kes asub elama keset asustamata ürgloodust, kus ta endale kodutalu rajab ja perekonna loob. Rängas töös ja harmoonilises kooselus loodusega kujuneb ta eluhoiak ja sõltumatus maale tungiva tööstus- ja äriilma tõusudest ja langustest. Sari: “Nobeli laureaat”
“Maa-aluses riigis”
/—/ Miks ma õieti läksin Seitsme ava koopasse? Pole kahtlust, et seiklused tõmbavad mind. Kuid oleks võinud natukenegi mõelda, kurat võtaks! Hagenbecki on siiski kergem mõista. Tema teadis, mille nimel riskeeris tiigrite keskel. Kui oleks mingi aare selles neetud augus … Kuid midagi tuleb öelda, kui küsitakse, mis mind sinna kiskus, misk karst mulle huvi […]
“Maa-arhitektuur ja maastik. Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised I”
Sisukord Eessõna Maa-arhitektuur ja -maastik. Uuurimine ja hoidmine. Valdkonna arengukava 2007-2010. Elo Lutsepp / Kommentaariks maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise arengukavale Heiki Pärdi / 20. sajand – murrang Eesti maa-arhitektuuris Hannes Palang / Maastik kui mull: piirid ja peegeldused Priit-Kalev Parts / Vanavaralt pärandiökoloogiale: paindliku pärandihoiu poole Uwe Meiners (Saksamaa) / Vabaõhumuuseum, piirkondlik ehitusmälestiste […]
“Maa=ilm”
„Maa=Ilm” koondab bioloogist helilooja, regilauliku ja rahvakultuuri uurija Mikk Sarve aastate jooksul välja öeldud ja kirja pandud mõtteid maast ja ilmast, eesti keelest ja sõnade tähendusest. Raamatust leiame hulga mõtlema panevaid tõeteri meie maarahva pärimusloost, rahvakalendrist ja usust loodusesse. Raamat kannab endas eesti keele sõnade mängu ja nende kaudu kirjeldatud maailma loomise lugu. Elame kaasa […]
“Maadeavastaja raamatukogu”
Uus-Inglismaa unises kolkalinnas sureb segastel asjaoludel maineka ülikooli eestlasest professor. Asja asub uurima kohaliku ajalehe noor reporter, kes jõuab salapärase professori kaudu igavese elu saladust säilitava alkeemiku jõuguni. Sitsiilia õukonnageograaf al-Idrisi asub 1154. aastal rännakule, et kaardistada kogu tuntud maailm. Tema raamatukogus leidunud 15 haruldast eset lähevad murdvarga süül laias ilmas kaduma, kuni keegi neid […]
“Maadluse õpetamine ja treening”
Viimastel aastatel on tunduvalt tõusnud maadlusspordi massilisus ja spordimeisterlikkus nii meie vabariigis kui ka Tartu Riiklikus Ülikoolis. See tingib ka senisest suurema kaadrite vajaduse treenerite ja eriti ühiskondlike instruktorite osas. Seoses sellega, et maadlusspordi alal on väga vähe eestikeelset kirjandust, on käesolev brošüür “Maadluse õpetamine ja treening” väga vajalik maadlusspordi treeneritele ja ühiskondlikele instruktorite ning […]
“Maaelaniku koduaed”
Raamatus jagatakse maaelanikele õpetusi koduaedade korrastamiseks ja maa otstarbekaks kasutamiseks. Antakse juhtnööre koduaia majandamiseks ja kujundamiseks. Ulatuslikult käsitletakse viljapuude, marjakultuuride ja köögivilja kasvatamist ning kirjeldatakse koduaedadesse sobivaid aiakultuuride sorte. Käsitletakse köögivilja kasvatamist avamaal ja katmikalal. Raamat on mõeldud kasutamiseks eelkõige maaelanikest ajapidajaile, aga ka teistele aiandushuvilistele.
“Maag”
Fowlesi loomingus on korduvaks motiiviks kangelase konflikt eneseteostuse ning ühiskonnas eksisteerivate reeglite vahel. Tihti juhatab kangelast vabaduse poole keegi saladuslik tundmatu ning teetähiseks pole mitte keelud ja käsud, vaid üha uued mõistatused. Nii satub ka “Maagi” minategelane Nicholas Urfe ühel Kreeka saarel psühholoogilisse mängu, milles põimuvad tihedalt reaalsus ja illusioonid. Eessõnas Fowlesi peateoseks peetud “Maagile” […]
“Maagiline armastus”
… Maailm, kuhu Voiculescu tõelisusest irdudes pages, on müütide, maagia, ebatavalise maailm. Tänu rahvaloomingu kogumise retkedele tundis V. V. seda maailma hästi. Voiculescu vastandab vana, puhast, rikkumata maailma uuele, rikutud, hälbinud maailmale. Paljudes juttudes kordub paradiisinostalgia, esiisade maale naasmise, kõiksusega ühinemise teema. Eri maailmu esindavad eelkõige inimesed, ent tähtis koht on looduselgi. Inimese kõrval on […]
“Maagiline reaalsus”
Käesolev novellikogu on seitsme aasta töö, ning siinsed lood on kirjutatud ja lugematuid kordi viimistletud vahemikus 2006-2014. Olen tänulik kõigile, kes jagasid minuga oma väärtuslikku aega, osaledes selle kaudu käesoleva raamatu kujunemisel ja valmimisel.
“Maailm kontoris ehk kuidas kärbitakse heeringat”
Nimetul tänaval märkamatus majas töötab Asutus, üks paljude teiste sarnaste riigiasutuste seas. Iga päev rügavad seal kümned ja kümned inimesed, menetledes projekte ja dokumente, kirjutades memosid, koostades strateegiaid ja planeerides eelarveid. Terasemalt vaadates võib sealses näotute ametnike massis eristada üksikuid silmapaistvamaid tegelasi. Seal on Juhataja, kes vaatab unistava pilguga aknast välja, ümberringi kõrgumas paberikuhjad ja […]
“Maailm omaette”
Ka selle raamatu tegelased alustasid oma teekonda teadmatusse nõukogude trellitatud loomavaguneis, nagu seda tunda said meie oma inimesed kodumaal 14 juunil 1941. Tuhandete meie inimeste saatus on meie silmade eest looritatud. Mis juhtus siis, kui meie inimestega täidetud loomavagunid ületasid kodumaa piirid? Millised olid elu- ja töötingimused Põhja Venemaa ja Siberi taiga metsalaagreis? Kui suur […]
“Maailm on alles, vaikuses”
Randade lõpus on mandrite tipp. Su nägu punases valguses hiilgab, need kuninglikult kuldsed lokid, mis neist kiirgab, et kõik sind nimetavad kodusoojuseks, terviseks ja puhtaks looduseks, tsaariks ja tsaarinnaks, kes astuvad pilvede pinnal ega kuku Ma vaatan, see on väga pikk ja kõrge trepp, paljale silmale nähtamatu täpp.
“Maailm on imeline. Straboni mälestused”
Minu nimi on Strabon, Strabon Amaseiast, linnast, mis asub Asia Minori poolsaarel. Ma olen hellen, ehkki pole, nagu juba öeldud, pärit Hellasest, vaid provintsist. Ma sündisin aastavahetuse paiku, täpset päeva ei mäleta nüüd enam keegi. See oli veel vana ajaarvamise aasta, igatahes kaheksateist aastat enne Julius Caesari kanderireformi, mis hakkas kehtima kõikjal Rooma impeeriumis, mille […]
