“Lindude haigused”
Kutseoskus on eduka tegutsemise eeldus. Selle saavutamiseks käiakse koolides, püütakse hankida uusi teadmisi ja omandada vilumust. Teroeetililise koolituse seisukohast on tavaliselt takistuseks vähene keelteoskus. Suurem osa teaduslikust kirjandusest on võõrkeelne, nii et selle kasutamise eeldab pikaajalisi võõrkeelte õpinguid. Mida enam on mingi eriala spetsialiseerunud, seda raskem on leida vastavat kirjandust. Heaks näiteks on siinkohal veterinaaria […]
“Lindude jooginõu”
Pedro Krusten, romaani- ja novellikirjanik, följetonist, jutupuhuja ükskõik millises žanris on oma elemendis just lühieepikas. Tähelepanekud elu elu mitmesugustest sündmustest, terava pilguga tabatud, elavalt jutustatud, lõpul ootamatu pööre, puänt, mis avab lugejale uue perspektiivi. Krustenit on hea lugeda, olgu nukral või rõõmsal päeval. Igas loos on sees oma mõte, mingi “nael”, sageli oleme lugu lõpetades […]
“Lindude ränne”
Lindude ränne on üldbioloogiline probleem, mille tundmine on suure üldharidusliku ja kasvatusliku tähtsusega. Ühtlasi on ta neid loodusevaatluse alasid, millest on osa võtnud paljud asjaarmastajad linnusõbrad. … Sees endise omaniku tempel.
“Lingua Latina in theologia”
Õpik “Lingua Latina in theologia” annab teadmised, mille abil muutuvad mõistetavaks kirikuladina keel ning hilisantiigi ja keskaja ladinakeelsed teoloogilised ning ajaloolised tekstid. Raamat on eelkõige mõeldud ladina keele õppimiseks Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja Eesti teoloogilistes kõrgkoolides, ent see sobib ka ajalugu või kirikumuusikat õppivatele üliõpilastele. Raamatu kaks tosinat peatükki annavad ülevaate klassikalisest ladina keele grammatikast […]
“Lingvistiline mets. Lindvistika ehk metsa see lingvistika” 2 raamatut
1. Raamat “Lingvistiline mets” Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kiirendi. Mets ja teadvus on selles raamatus sünonüümid. Sarnased sõnad on veel ka psüühika, leghorn, närvisüsteem, kartulikoobas, võsa, korilane ja aatom. 2. Raamat “Lindvistika ehk metsa see lingvistika” Ühel õhtul hämaras poeb männiriisikast välja mütoloogiline uss ja kugistab alla UNESCO kultuuripärandis tossutava […]
“Linn ja teater. Lavamärkmeid mitmelt maalt”
Kui meil ilukirjanduses on ehk mõned esimese suurusjärgu tähed, kes endale ka rahvusvahelisel areenil nime teinud (Jaan Kross, Viivi Luik, Mati Unt), siis esseistikas on pilt kurvem. Üksnes haruharvad sunnismaised sulemehed on suutnud esprii või lugemusega korvata Cambridge’i hariduse või vahetu Pariisi-kogemuse puudumist. Olgu mõttesügavusega kuidas tahes, ikkagi on väliseesti haritlasel teistsugune ja enamasti avaram […]
“Linn on mets”
tule mulle järgi hõbedat täis jälgi pidi tule kaasa sinna, kuhu ma üksi lähen tule vaatama, kui ma ei taha kedagi nägema tule kuula mõtteid, mida ma salajas hoian
“Linn, mis ei saa kunagi valmis”
Sisukord: – Eessõna – Linn, mis ei saa kunagi valmis – Lühiülevaade – Eesmärgid – Taust: unistus Euroopast, unistus elukvaliteedist – Tulemused – Tuleviku Tallinn – Kultuurisündmuste programm 2011 – Koostöö kultuuripealinn turuga – organisatsioon – organisatsiooni struktuur – eelarve – turundus ja kommunikatsioon – Tänuavaldused Tekst: Kaarel Tarand, Toimetaja: Signe Ora Puuduvad paberkaaned
“Linn, mis ei saa kunagi valmis”
Euroopa kultuuripealinna nimetusest on 20 aastaga saanud rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud tiitel. Seniste kultuuripealinnad kogemused on näidanud, et tiitel mõjutab kogu linna arengut, elavdab kultuurielu, toob linna investeeringuid ja turiste, suurendab tööhõivet ja rahvusvahelist tuntust. Kultuuripealinnaks kandideerimine tähendab Tallinna jaoks ainulaadset võimalust linna ulatuslikuks arendamiseks traditsioonilisi tegevus- ja koostööpiire ületades. Tallinna ja kogu Eesti jaoks on […]
“Linna asutamisest alates. Kahekümne esimene raamat”
Liviuse suurteose säilinud 35 raamatust on eesti keeles nüüd tervikuna olemas kaks. Siinses köites avaldatud 21. raamat käsitleb Rooma riigi ajaloo üht olulisimat vastasseisu – Teist Puunia sõda, mille kuulsaim osa on Kartaago vähejuhi Hannibali tungimine üle Alpide Itaaliasse. Livius kirjutab küll haaravalt Rooma riiki ähvardanud ohtudest, aga mitte vähem kaasakiskuv ei ole vaenlase hiilgava […]
“Linnad, mis kujundasid muistset maailma”
Muistse maailma hämmastavad linnad panid aluse tänapäevasele linnaelule ning olid arhitektuuri, kirjanduse ja draamakunsti, maalikunsti ja skulptuuri sünni tunnistajaks. ent millal inimesed sel moel kokku kolisid ja millised olid need kohad, kus nad elasid? Siinses raamatus kirjeldatud paigad alates Mesopotaamias asuvatest maailma esimestest linnadest kuni maiade imetlusväärsete linnadeni Kesk-Ameerikas esindavad inimkonna ajalugu ja arengut peaaegu […]
“Linnade põletamine”
Näidendiraamat Kai Aareleid (1972) on vabakutseline kirjanik, toimetaja ja tõlkija, tõlkinud peamiselt soome ja hispaania, aga ka portugali ja inglise keelest. Ta on lõpetanud Soome teatriakadeemia magistrikraadiga dramaturgia alal. Ta on avaldanud luulekogud “Naised teel” (2015) ja “Vihm ja vein” (2015) ning romaanid “Vene veri” (2011), “Linnade põletamine” (2016) ning novelli- ja miniatuurikogumiku “Salaelud” (2018). […]
“Linnu tiivul”
Raamatu autor dr. Erik Linnolt on sündinud 1920. a. Pärnus, mis hilisemates mälestustes meenub talle võrdkujuna valgest linnast Vahemere kaldal. 1939 lõpetab E.L. Kõrgema Sõjakooli ja asub teenistusse E.V. presidendi Oru lossi garnisonis. Aasta hiljem saab temast Tartu ülikooli arstiteaduse üliõpilane. 1943 toob sõjaväekutse Saksa armeesse, kus E.L. saab Hilfswilliger´ina esimesed arstikogemused. 1944. a. sügisel […]
“Linnuaabits”
Mine aga kevadel välja haljendavate puude alla, küll sa siis kuuled, kuis lahkesti ja lõbusasti, hellasti ja heledasti linnu laul kajab; küll sa siis tunned, et linnu laulu sees viisi vägi, et linnu rinnus rõõmus süda on. Vaata see´p see on, mis kuulajat käsib linnu ligemiseks saada, miks lind iga tundja südame sõbraks saanud. On […]
“Linnud meie naabruses”
Miks on varblasel suur ja tugev, aga kärbsenäpil terav nokk? Kus varblased magavad? Mitu muna muneb rasvatihane? Mismoodi saab pasknäär korraga kümme tõru teise kohta viia? Kellega sarnaneb lepalind ja kas lindude hulgas on vargaid? Sellest toredast raamatust leiad mõndagi huvitavat lindude kohta, keda aias näha võid. 6-8 aastased lapsed saavad lugedes uuri teadmisi loodusest, […]
“Linnud rahva keeles ja meeles”
“Meie tänapäevane kirjanduses häälitseb harva mõni lind, seegi enamasti ebamäärane, liigitu. Ei ukerda ega lase kõhvi tedrekull, ei kriiska tiiruparv, ei ketra ega plaksuta öösorr, ei tilksu salapäraselt vesivutid. Kas on siis ennemuistsete helide hulka länud ka linnuhääled? Huvi tuhmumine lindude vastu on omamoodi arusaadav ja isegi paratamatu. Karjapõli, laste esimene linnukool, on minevikunähtuseks jäänud. […]
“Linnud. Pööra pilk avastuste maailma”
Sari: Uudistaja Lenda hämmastavate lindudega üle kõrbete, merede, metsade ja lopsakate vihmametsade On võimalus kohtuda arvukate sulissõpradega roosadest flamingodest lobisevate papagoide ja kihutavate jooksurkägudeni Põnevate fotodega põimitud faktirikas tekst tagab, et “Uudistaja” on laste jaoks suurepärane ja hariv sari Konsultant Mark Fox on Londoni Ülikooli Kuningliku Veterinaarkolledži vanemlektor ja kaasdirektor Ulukitervise magistrikursusel, mida peetakse koos […]
“Linnulennul Eesti ajaloost”
Kuigi raamat on mõeldud kõige laiemale auditooriumile, on ta suunatud paljuski nendele, kes Eestist ja selle ajaloost midagi ei tea.
“Linnulennult”
Charlie Trumperi teekond Whitechapelist Chelsea Terrace´ile, kus tema unistuse teostumine alguse saab, on linnulennult ainult paar miili, aga Heffrey Archeri oskusliku sule all saab sellest haarav eepiline jutustus 20. sajandi võitudest ja kaotustest, armastusest, auahnusest ja kättemaksust.
