“Lahus ja koos”
Õhtusöögil sõprade juures kohtab Ellie kuulsat Ameerika kirjanikku Jonas Parnelli, kellesse ta oli seitse aastat tagasi armunud ja kes on ta tütre isa Jonas ei teadnud sellest midagi, kuid tunneb, kuidas teda miski selle naise poole tõmbab. Kas saab teoks nende uus kohtumine – nüüd juba perekondlikult? (Taskuformaat)
“Laidoner – väejuht”
Johan Laidoneri kõrgema operatiivjuhi ja strateegia kujundajana Eesti Vabadussõjas. Kuidas hinnata kindral Johan Laidoneri tegevust Eesti Vabadussõjas? Milles seisnes Briti laevastiku, soome vabatahtlike ja vene valgekaartlaste toetuse tähtsus Vabadussõjas? Kas Eesti ülemjuhatus provotseeris teadlikult Landeswehri sõja? Kelle võitu soovis Laidoner Vene kodusõjas ja miks toetas ta 1919. aasta sügisel Loodearmeed, hoolimata Eesti poliitilise juhtkonna vastuseisust? […]
“Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2002 2.”
Sisukord Saateks Hannes Walter, dr. phil. Laidoneri Muuseumi direktor Laidoneri Muuseumi tegevusest 2002. aastal Leho Lõhmus, dr. phil. Laidoneri Muuseumi teadusdirektor Soomusautod Maailmasõjas Hannes Walter, dr.phil. Laidoneri Muuseumi direktor Mobilisatsioon Punaarmees Eestis 1941 Tiit Noormets Eesti Riigiarhiiv Eesti riikliku ja sõjaväelise tseremoniaalmuusika kujunemine 1918-1940 Peeter Saan muusikamagister Vene impeeriumi sõjaliste kampaaniate medalid XIX ja XX […]
“Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2003 3.”
Sisukord – Saateks / Hannes Walter, dr. phil. Laidoneri Muuseumi direktor – Laidoner Muuseumi tegevusest 2003. aastal / Leho Lõhmus, dr. phil. Laidoneri Muuseumi teadusdirektor – Tank murrab läbi / Hannes Walter, dr. phil. Laidoneri Muuseumi direktor – Eesti ja Läti sõjaväeluure struktuur 1930-ndail: võrdlus Saksa Abwehriga / Ivo Juurvee, MA – Eesti sõjaväelaste pagemine […]
“Laidoneri Muuseumi aastaraamat 2004 4.”
Sisukord – Saateks / Leho Lõhmus, dr. phil. Laidoneri Muuseumi teadusdirektor – Laidoneri Muuseumi tegevusest 2004. aastal / Leho Lõhmus, dr. phil. Laidoneri Muuseumi teadusdirektor / Laidoner Museum Activities in 2004 – Ultima Ratio Regum. Suurtükiväe teke ja areng I maailmasõja lõpuni / Hannes Walter, dr. phil. Laidoneri Muuseumi direktor a. 2001 – 2004 – […]
“Laidude raamat”
Igal inimesel on oma unelmate maa, mida ta kunagi tahaks leida, kuhu ta tahaks jõuda. Tema töö ja loomingu allikas, salasoovide redupaik. Üheks selliseks on meie väikesed meresaared. Ütleb loodusteadlane Fred Jüssigi: “Vaevalt küll leidub inimest, kelles läbi hommikuse udu või üle sädeleva merepinna paistev saar ei ärataks soovi sinna jõuda, teda oma silmaga näha […]
“Laine Peep: direktriss”
Laine Peep oli raamatukoguhoidja, kellest sai legend. 28 aastat Tartu ülikooli raamatukogu juhtinud Laine Peepu mäletatakse sihikindla, sõnaka ja tegusa inimesena. Samas räägitakse temast kui konfliktsest, võimukast ja raske iseloomuga naisest. Ta oli ebatavaliselt julge daam, kes ei kartnud ühtegi ülemust. Läbi meeletu võitluse saavutatud uue raamatukoguhoone valmimine 1982. aastal tegi Laine Peebust direktor-ehitaja. Sündinud […]
“Laine tõuseb”
Maestro Gustav Ernesaksa autobiograafiline teos on sisuliseks järjeks 1980. aastal ilmunud raamatule “Kutse” ning hõlmab tema töö- ja loomeaastaid Suure Isamaasõja päevist kuni tänaseni. Meie tuntuima koori, Riikliku Akdadeemilise Meeskoori asutajana ja peadirigendina on autori suurim tähelepanu pühendatud nimetatud koori ning üldse meekoorilauluga seotud probleemidele. Illustreeritud fotodega autori erakogust.
“Laineahjuroad”
125 hõrku retsepti koos eksklusiivsete fotodega Hans Joachim Döbbelinilt Kui viimastel aastatel mingi revolutsiooniline uuendus keetmise vallas toimunud on, siis on see kindlasti mikrolainete kasutuselevõtt. Elektromagentilised lained läbivad ettekujuteldamatult kõrge frekventsiga (sagedusega) umbes 2,5 miljardit võnget sekundis toite ja jooke ning ergutavad väiksemadki osakesi, molekule, kaasa võnkuma. Nad hõõrduvad ja nii soojendavad nad üksteist üles. […]
“Lained”
Virginia Woolf (1882-1941) lõpetas tema kõige eksperimentaalsemaks romaaniks nimetatud “Lained” 7. veebruaril 1931. aastal. Päevikusse on ta sel puhul kirjutanud: “Püüdsin võrku selle uime veelaamas, mis paistis mulle Rodmellis aknast üle soode, kui hakkasin lõpule jõudma romaaniga “Tuletorni juurde”.” “Laineid” hakkas Woolf kirjutama 1930. aastal, seega kandis kirjanik “Lainete” algideed endas umbes kolm aastat. Vahepeal […]
“Lake Ladoga — The Coastal History of the Greatest Lake in Europe”
This multidisciplinary volume offers a spectacular view and the first overall presentation of the history of Lake Ladoga, of the greatest lake in Europe. The focus of the study is on the northern parts of the shores of the lake, which belonged to Finland’s rule between 1812 and 1944. Adopting the lens of coastal history, […]
“Lakecresti varjus”
On 1928. aasta. Kate Moore otsib väljapääsu vaesusest ja lapsepõlvevägivallast. Kui talle avaneb ookeani ületaval laeval võimalus kohtuda silmast silma Chicago varanduse nägusa pärijaga, arvab ta, et on leidnud pääsetee – kuni suudab oma minevikku varjata. Olles abielutõotuse andnud, avastab Kate peagi, et tema abikaasa ja ka uue perega pole kõik korras. Ta peab Matthew […]
“Lakewoodi Eesti Ühing 1945-1965”
II Eesti laulupäev USA Idarannikul XI Eesti mängud USA Idarannikul Lakewood, N. J. 1965 Trükiks korraldanud Aleksander Prima Keelelisi nõuandeid Karl Koljo´lt Masinakiri – Vaike Kiin
“Lakkamatud taplused”
Tänased ja möödunud sajandi sõjad näivad oma jõulisuse, julmuse ja hukkunute arvu poolest enneolematud. Selle kurjakuulutava pilve rippudes meie pea kohal pole raske usukuda, et inimesed on kuidagi minetanud healoomulise käitumise, mis iseloomustas meie varasemait ajalugu. Mis juhtus nende muistsete “õilsate metslastega”, kes elasid meelsasti rahus ja harmoonias ega mõelnud vähearenenud maailma koloniseerimisele ja ekspluateerimisele? […]
“Lambeti graafik”
1985. a. romaanivõistlusel äramärgitud teose sündmustik kulgeb ühes väikelinnas. Autor puudutab mitmeid kaubanduses esinevaid probleeme, nagu usaldus ja ausus, kaubandustöötaja eetika ja suhe ostjaga, nähes neid osakonnajuhataja, aktiivse ja energilise, kuid üksiku ja eraelus teelahkmel seisva naise silme läbi.
“Landau”
Lev Davidovitš Landau teaduslik panus on niivõrd suur ja tema koolkond niivõrd tähtis, et nõukogude teoreetilise füüsika kõrge arengutaseme eest võlgneme suurel määral tänu just temale. Landaud loetakse õigusega uue, XX sajandi keskaastate stiili loojaks teaduses. Akadeemik Landau kuulub kaasaja teaduse suurnimede hulka, seetõttu väärib tema elu lähemat tutvustamist. Landau oli haruldane inimene – lõbus, […]
“Lang”
Kjell Westö (sünd. 1961) on soomerootsi ajakirjanik, luuletaja ja prosaist, kelle loomingu tähtsust märgivad mitmed nominatsioonid mainekatele kirjanduspreemiatele ning 2006. aastal pälvitud Soome kirjanduse peaauhind Finlandia. Westö värvika tegelaskonna ja rohke dialoogiga raamatud on inspireerinud nii filmitegijaid kui ka teatrilavastajaid. Romaan „Lang“ on lugu keskealise teletähe identiteedikriisist ja meeleheitlikust armastusest, mille taustal kangastub lugejale ilustamata […]
“Langenud inglid”
Tõlkinud Viktor Veskimäe Autorist Terav psühholoogia ja suursugune stiil iseloomustab Fr. Mauriac´i, 1952. a. Nobeli auhinna saajat – üht silmapaistvamat prantsuse kirjanikku. 1952. aasta Nobeli auhind ei tulnud kirjandusmaailmale erilise üllatusena, kuna Francois Mauriac kuulus nende kandidaatide hulka, kes juba mitu aastat olid olnud kõne all vastavates ringkondades ja ajakirjanduses. Enamik hääli on olnud ka […]
“Langevarjurina Eestis”
Selle raamatu kaante vahel on toodud inglase Ronald Sethi (eluaastad 1911-1985) jutustus Teise maailmasõja päevilt. Seth paisati 1942. aasta oktoobris Briti luure diversandina lennukilt Põhja-Eesti rannikule, et organiseerida sakslastevastast sabotaaži, ent operatasioon ebaõnnestus ja Seth püüti kiiresti sakslaste poolt kinni. Tal õnnestus imekombel ellu jääda ja 1945. aasta aprillis läbi Šveitsi ja Prantsusmaa Inglismaale tagasi […]
“Länsi-Suomen kansanrunous. Uskomusten, runojen ja tarinoiden jäljillä”
Väitetään, että Länsi-Suomen kansanrunous on köyhempää kuin Itä-Suomen. Mistä tämä johtuu? Tässä teoksessa kerrotaan 1800-luvulla tehdystä kansanrunouden keruustyöstä Länsi-Suomessa sekä merkittävimmistä runonkerääjistä, heidän matkakertumuksistaan ja kokoelmistaan. Matkakertomukset kuvaavat länsisuomalaisten seutujen henkistä ja aineellista elämää, historiallisia tapahtumia ja kansanperinnettä. Matkakartat selvittävät, miten ja missä kerääjät kulkivat. Länsisuomalaisesta kansanrunoudesta ei ole aiemmin tehty yhtenäistä julkaisua, joten tämän […]
