“Aleksander Arder”
Kunstniku elu on sageli traagiline, vastuoluline. Inimene lahkub meie hulgast ning jääb mõistatuseks. Selle üle juurdlevad järeltulevad põlved, ja sageli me ei tea, kas oleme tõele kuigivõrd lähedale jõudnud. Mäletavad ja meenutavad sugulased, sõbrad, tuttavad. Tuttavaid võib olla palju. Igal meenutajal on midagi jäänud, ta on kas ühe kohtumishetke või pika tutvuse põhjal enesele lahkunust […]
“Aleksander III”
Lumetsaar. Venemaa eelviimane keiser Aleksander III (valitses 1881-1894) oli rahumeelne valitseja ja osav diplomaat, kes suutis riigitüüril olles edukalt vältida sõdu. Sisepoliitikas konservatiivse ja autoritaarse suurvene rahvuslasena, ääremaade ägeda venestajana nägi ta oma eluülesannet ühtse õigeuskliku patriarhaalse suurriigi säilitamises ja tugevdamises. Eraelus oli Aleksander hea pereisa ning isikupärase maitsega kunsti- ja muusikasõber. Prantsuse Akadeemia liige, […]
“Aleksander Läte”
Nende hulgas, kellele on omistatud Eesti NSV rahvakunstniku austav nimetus, ulatub Aleksander Lätte (1860-1948) sünniaeg kõige kaugemasse minevikku. Tema noorus möödus rahvusliku liikumise tulises õhkkonnas, vanaduspäevad aga nõukogude võimu hoolitsevais tingimusis. Käesolevas monograafias käsitletakse A. Lätte pikaajalist tegevust eesti muusikaelu organiseerijana, koori- ja orkestrijuhina, muusikakriitikuna, heliloojana ja teadlasena. Erilist tähelepanu on osutatud Lättele kui eesti […]
“Aleksander Tassa. Igaviku lõpul”
Sisukord: Aleksander Tassa; Aleksander Tassa kunstnikuna; Uneraamat I ja II; Novellid – Saarte laul, Jutt mungast, Maarja maalijast, Äikse ilm, Igaviku lõpul, Saalomoni sõrmus, Sügispäev, Püütud kurat, Põrgu aed, Suvitus mägedes, Eneseülistus, Melanhoolia, Laulvad kellad, Surnu pärandus, Jutt nahaparkijast Athanaasiusest ja lõuendivärvijast Tiimonist, Vaga Jaan, Häving; Kriitikat ja mälestusi – Fr. Tuglas, V. Vaga, R. […]
“Aleksandr Sergejevitš Puškin”
Tuntud semiootiku prof. Juri Lotmani (1922-1993) monograafia suure vene luuletaja Aleksandr Sergejevitš Puškini elust ja loomingust. Teoses puudutatakse mitmeid seni vähe käsitletud probleeme, on toodud rohkesti luulenäiteid.
“Aleksei Tolstoi teosed. Emigrandid” VII osa
A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, VII osa. Selles jutustuses käsitletud seigad on ajaloos tõesti aset leidnud, õiged on ka Stokholmi mõrvadest osavõtjate nimed. Üks Stokholmi ülikooli professor tegi mulle teatavaks selle ununenud loo üksikasjad. Teised tegelased ja stseenid on võetud võimalust mööda dokumentidest, suulistest teadaannetest ja isiklikest tähelepanekutest. Esimeses redaktsioonis oli selle jutustuse nimi […]
“Aleksei Tolstoi teosed. Jutustused” I&II osa. 2 raamatut”
1. Raamat “A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, I osa”. Sisukord: Arhip; Kord öösel; Noorkikas; Näitlejanna; Kullakamakas; Unistaja; Mišuka Nalõmov; Kosjad; Kodukohas; Kättemaks; Lõbusõit; Ešer; Tindiplekk; Portree; Logutka; Parun; Orud; Rastegini seiklused; Tiivutud; Nataša; Armastus; Kaunis daam; Maša. 2. Raamat “A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, II osa”. Sisukord: […]
“Aleksei Tolstoi teosed. Veidrikud. Lonkur isand. Nevzorovi seiklused ehk Ibikus” III osa
A. N. Tolstoi teosed kümnes köites, III osa.
“Aleksei Turovski. Mati Kaal. Vladimir Fainštein. Nad kuuluvad maailmale”
Kuigi loomadest, on see eelkõige suhteraamat. Kirjutatud suhetest, mis tekivad – õigemini võivad tekkida – inimese ja looma vahel. Kui mõlemad pooled, nii loom kui inimene, on suhteks valmis. Inimene peab selleks aga armastama loomi, olema suhte loomisel entusiast, oma töös täielik professionaal. Need suhted siin raamatus on tunnetatud läbi mitme inimese, läbi paljude loomade, […]
“Aleksis Kivi ja tema suurteos “Seitse Venda””
Soome kirjandusloos võime näha eesti kirjanduslooga mitmeid ühiseid jooni. Nagu meilgi algab seal kirjandus vaimulikkude toodetega, pastorite ja piiskoppide hoolitsusel. Siis, nagu meilgi, tekib seal juhuluule, püsiva kunstiväärtuseta ilmlik kirjandus, mis kultuuri arenedes annab maad fennofiilide rahvust-harrastavale päris-kirjanduslikule eeltööle. Ja alles hoopis hilja, XIX sajandi keskpaiku, algab soomeski kunstikirjanduse tõuseng. … …Kui üldiselt vaatleme enne […]
“Aleksis Stenvalli elu”
“Mis härra! – Rätsepmeistri poeg,” ütles Kivi oma lapsepõlvesõbrale Domanderile ja teistele omaealistele palojoelastele, kui need teda härratasi. (1.) Teda hüüti magistriks, Siuntios Bollsta magistrika, mitte Fanjunkarsi magistriks. Tema postiaadress oli aastail 1863-1871: Siuntio, Bollstadi postijaam. Tuusulas oli ta “hull magister (2.) … Loomingu Raamatukogu 43-46/1975
“Alexander ja Belle”
Ballaad Vist seisis Saatus ise tol õhtul lossihoovil ja oma kummastavat naeratust seal ilmutas. Sest sündis see, mis sündimiseks polnud loodud, kuid teoks sai ometi – nii oli määratud. Kui juhtumata jäänud oleks see kõik, mis tookord valmis teoks, siis oleks elu veernud vaikselt ning rahus liivaks puistatud. Ehk veelgi põksuks rinnas süda, mis armastuses […]
“Alexander the Great”
The Hunt for a New Past /—/ But who was Alexander? Deity? Mortal? Hero? Tyrant? Bisexual? Megalomaniac? Patricide? Conqueror of the entire known world? Savage hunter of both beast and man? In this original and provocative biographical study, Professor Paul Cartledge offers an authoritative, compelling and vividly readable account of Alexander’s extraordinary life, astonishing achievements […]
“Alfie”
“Alfie”, ütles ta, “kas hakkad jälle otsast peale?” See oli Siddie, mu iganeljapäevane linnuke, abielus naine, kahekümne üheksa aastane, või nii ta vähemalt ütles, aga ta võis olla ka kolmkümmend kaks või kolm, äärmisel juhul kolmkümmend viis, kaunikesti kiuslik, puhas nagu pähkel, vast ehk liiga pikakoivaline minu maitsele, tugevate sääremarjadega, aga rinnad on tal ilusad, […]
“Alfred Mering. Elu lugu: teatrimälestused”
Tuntud näitleja ja lavastaja (1903 – 1988), Eesti NSV teenelise kunstniku (1963) mälestusteraamat toob lugeja silma ette ilmekaid pilte autori lapsepõlvemailt, õpinguaastaist, esimestest lavasammudest ja edaspidisest tegevusest “Ugalas”, “Vanemuises”, Draamateatris ning “Estonias”. Oma pikal loominguteel puutus ta kokku paljude oma aja väljapaistvate teatriinimestega, kogus huvitavaid tähelepanekuid ning mõtiskles teatrikunsti olemuse ja eesmärkide üle, mis kõik […]
“Alfred Neuland”
… Tänaseks on Alfred Neulandi sportlikest saavutustet möödunud aastakümneid ja tõstepõrandal võistleb juba mitmes põlvkond sportlasi. Tema õpilasi on treenerite, kohtunike ja spordiveteranide hulgas. Nende mälestuste kaudu on jõudnud tänaste sportlasteni legendaarne spordimees. “Nii õpetas meile Neuland!” on siiani veel tõstesaalis kuuldav ütlemine, mis kinnitab väärt metoodilist seisukohta. Alfred Neuland oli klassikalise tõstetehnika väljapaistev novaator […]
“Algarvude üksildus”
Sari: Moodne aeg Paolo Giordano sündis 1982. aastal Torinos, elukutselt on ta füüsik “Algarvude üksildus” (2008) on tema esimene romaan, mis pälvis tuntuima Itaalia proosakirjanduse auhinna Premio Strega. Giordano on kõikide aegade noorim Strega laureaat. Raamat on juba tõlgitud mitmekümnesse keelde ning sellest on 2010. aastal valminud ka film. “Algarvude üksildus” on kahe noore inimese […]
“Algolagnia”
Algolagnia on lugu ühest pisut ebatavaliste naudinguallikatega noormehest, kes hilisõhtul Tallinnas kelnerina töötades kohtub kahe vampiiriga. Pärast üht ööd Alisiga on Casey nõus unustama oma senise elu ning järgmised neli aastat elab ta koos vampiiridega vaheldumisi Pariisis ja Venemaal.
“Alguses oli Sumer”
Slovaki kirjaniku, andeka vana maailma kultuuri ja ajaloo populariseerija Vojtech Zamarovsky käesolev raamat on pühendatud sumerile, maailma vanimale tsivilisatsioonikoldele. Lugejale avaneb sumeri kultuur oma mitmekülgsuses. Rikkalikult illustreeritud raamat ilmub maailma rahvaste muinsuskultuuri tutvustavas sarjas. Huvitav lugemisvara kõigile, keda köidab ajalugu. Loe raamatu kohta ka meie blogis: Alguses oli Sumer Puuduvad paberkaaned.
“Alice B. Toklase autobiograafia”
Vaadake, jätkas noormees kergelt kõhevil, “Grafton Pressi” direktorile jäi mulje, et võib-olla teie inglise keele oskus. Aga ma olen ameeriklane, katkestas Gertrude Stein teda pahaselt. Jaa jaa nüüd ma mõistan seda täiesti, ütles noormees, aga võib-olla pole teil kuigi suuri kirjutamiskogemusi. Ma oletan, ütles Gertrude Stein naerdes, teil jäi mulje, et mul pole piisavalt haridust. […]
