“Kultuur ja rahvas”
Mälestusteos «Kultuur ja rahvas» on pühendatud väljapaistva eesti ajaloolase Ea Janseni 100. sünniaastapäevale. Ea Janseni ulatuslikus ja mitmekesises teaduslikus loomingus paigutuvad kesksele kohale uurimused eesti rahvuslikust liikumisest ja selle suurkujudest, iseäranis Carl Robert Jakobsonist. Mitmete raamatute, arvukate teadusartiklite ja muu loome kõrval paistab eriliselt silma Janseni postuumselt ilmunud suurteos «Eestlane muutuvas ajas», mis kõrgub uhke […]
“Kultuuridevahelised erinevused”
Raamat “Kultuuridevahelised erinevused” on käsiraamat eelkõige neile, kes oma igapäevases töös peavad suhtlema teiste kultuuride esindajatega.
“Kultuurigenotsiid Eestis. Kunstnikud ja muusikud 1940-1953”
Loovintelligentsi represseerimise peamine vorm polnud mahalaskmine, vangipanek ega orjatöölaagrisse saatmine, kuigi ka seda tuli ette, ja mitte vähe. Peamine oli terve etnilise, sotsiaalse ja professionaalse tunnusega rühma vaimne sandistamine, mis samuti on inimsusevastane kuritegu. Loomingulise tegevuse katkestamine tähendas kutsetöö keeldu, millega kaasnes avalik mõnitamine ja häbiposti panek. Ühiskonnas ja loomeliitudes valitses üldise hirmu ja hüsteeria […]
“Kultuurikorraldus Norras”
Eesti Regionaalse Kultuuripoliitika Nõukoda korradlas 2003. aasta mais õppesõidu Norra Kuningriiki, eesmärk oli tutvuda sealse kultuurikorraldusega omavalitsuse, maakonna ja riigi tasandil. /—/ Otsustasime, et koju jõudnud, tõlgime meile antud materjalid emakeelde. Eesti Vabaharidusliit tellis omalt poolt artikli “Täiskasvanuharidus Norras – detsentraliseeritud väljakutse”, ja saimegi kokku piisavalt materjali, et välja anda raamatuke!
“Kultuuriloolised ekskursid”
Sisukord Täpsustusi ja täiendusi Heinrich Stahli noorus- ja õpinguaastaisse / Leino Pahtma Bookhallare, Camererare, Casseur ja teised kroonuametnikud Liivimaal 17. sajandi lõpul / Birgit Kibal Ülikoolidesse sõitvate eesti- ja liivimaalaste reisiolud 17.-18. sajandil / Arvo Tering Külad ja hajatalud eesti rahvatraditsioonis / Ülle Tarkiainen Kuidas Tartu õpetlased Turu ülikooli kirjanduslikult toetasid / Lea Leppik Probleemidest […]
“Kultuurilugu kirjapeeglis. Johannes Aaviku & Friedebert Tuglase kirjavahetus”
Sõprade Aaviku ja Tuglase elu ning looming on tihedasti põimunud nii eesti kui ka soome keele-, kirjandus- ja raamatuloos, soome kultuuri mõju Noor-Eestile ja keeleuuendusliikumisele on ilmne. 1908. aasta suvel käis Friedebert Mihkelson maapaost Soomes sandarmeeria nuhkide kiuste järjekordselt Tartus, kasutades V. Günthalilt laenatud passi (vt F. Tuglas, Mälestused. Teosed VIII. Tallinn, 1960, lk 340 […]
“Kultuurilugu”
Kultuuriloo ülevaade ei pretendeeri arusaadavalt kogu kultuuriloo adekvaatsele mõistmisele ja interpreteerimisele ega ammenda selle mitmekesisust. Ta on mõeldud süsteemiloova abivahendina kultuuriloo iseseisval läbitöötamisel selle õppijaile, aga ka laiemale lugejaskonnale, keda huvitavad kultuuri probleemid. Käesolev ülevaade valmis Tallinna Tehnikaülikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudis koostatud loengutekstide alusel, mida autor kasutas ülikooli kultuuriloo loengukursuses aastail 1997-2002.
“Kultuurimärgid”
Märkide, märgisüsteemide ja koodide eritlemise võime ei väljendu pelgalt praktiliste grammatikate või tüpoloogiate tundmises. Igas ühiskonnas, igas kultuuris on oma tähistamispraktikad, ja märke ning koode saab mõista vaid neid tähistamis- ja tähendustamisprotsesse tundes. Siit tuleneb, et märkide uurimise ja mõtestamise minimaalseks tingimuseks on nende vaatlemine kasutuses. Kasutus on aga käitumuslik ja tekstiloomeline. Olgu see argikäitumine […]
“Kultuurisemiootika”
Juri Lotman (1922-1993) oli üks nüüdisaja silmapaistvamaid semiootikuid ja kirjandusteadlasi. Ta oli Tartu Ülikooli kauaaegne professor ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna rajaja. Käesolev kogumik sisaldab Lotmani olulisemaid artikleid kultuurisemiootika vallast, andes ettekujutuse semiootilisest lähenemisest ruumile, kujutavale ja filmikunstile, kirjandusele ja teatrile ning kultuurile tervikuna. Ühtlasi pakub kogumik ülevaadet semiootikateooria arengust ja tähendusest 20. sajandi humanitaarias.
“Kultuurisillad ja revolutsioonituuled”
Helsingi eesti kogukond 20. sajandi alguses 20. sajandi algul tegutses Helsingis eesti kogukond, kuhu kuulus käsitöölisi, ettevõtjaid, teenijaid ja töömehi, aga ka üliõpilasi, kirjanikke, kunstnikke ja poliitikuid. Osa neist oli sõitnud sinna õppima, osa otsis pelgupaika 1905. aasta revolutsiooni eest. Iseseisva Eesti poliitika- ja kultuurieliit tutvus Soomega juba varakult, leides sealt inspireeriva keskkonna ja poliitilise […]
“Kultuuritegijad Kalevipoja tegude maalt 2009”
Et raamat kestab põlvest põlve ja kirjasõnasse valatud mälestused on jäävad, olen võtnud südameasjaks jäädvustada Jõgevamaa inimesi raamatusse. Te avasite kuuend raamatu, mis ilmub Kalevipoja tegude maa inimesi tutvustavas sarjas. Selle raamatuga teeme sügava kummarduse kultuurivaldkonnas tegutsenud ja tegutsevatele inimestele, teile, kes olete oma elu pühendanud rahva teenimisele. …
“Kultuuriturundus”
Kultuuriorganisatsioone on turutingimuste karmi reaalsuse eest pikka aega kaitsnud jõukad patroonid ja riiklikud subsiidiumid. Kuna aga need finantseerimisallikad kuivavad üha enam kokku, saavad kultuuriorganisatsioonid nüüd aru, et publiku pärast tuleb hakata konkureerima. Mõned on selle uue olukorraga kohanenud, teised mitte. Käesolev raamat kirjeldab konkurentsikeskkonda, milles kultuuriorganisatsioonid peavad tänapäeval tegutsema, samuti seda, kuidas innovatiivsemad neist oma […]
“Kumisev kannel”
Tuntud tantsija ja kirjaniku Ella Ilbaku (1895-1997) romaan on sisuline järg tema varasemale “Tuvi Malmile” (1955, 2. trükk 2004). Lugeja kohtub mitme eelmisest romaanist tuttava tegelasega, ent nüüd on sündmustiku keskmes Tuvi vend pastor Jaan Malm, kes teda tabanud ränkade saatuselöökide – raske haiguse, armastatu leidmise ja kaotamise kiuste jõuab lõpuks hingerahu, sisemise harmoonia ja […]
“Kummalise maailma paratamatus”
Rändurid, kes on külastanud kaugeid maid, kirjutavad reisimärkmeid. Nad jutustavad sellest, mida nägid, sellest, mis köitis neid ebatavalisuse ja uudsusega. Kirjutavad nende jaoks, kes pole seal viibinud. Tänapäeva teaduses on igaühe jaoks meist tundmatuid maid. See raamat on midagi ränduri märkmete taolist, kes on käinud hämmastavas mateeria elementaarosakeste riigis, kus talle avanes meie sajandi füüsika […]
“Kummalise saladuse jälil”
Ekspeditsiooni päevikust Raamat on kirjutatud lähedases minevikus aset leidnud sündmuste alusel, mis tookord Pamiiri uurijaid tõsiselt erutasid. Probleem metsinimese olemasolust Aasia kõrgmäestikus ei ole uus: juba XIX sajandi lõpul saabus aeg-ajalt teateid, et Himaalajas rännanud inimesed on lumel näinud lumeinimese, jeeti, nagu teda siin kutsutakse, jälgi, ning et kohalikud elanikud on kohanud ka jeetit ennast. […]
“Kummaliselt hele lõngakera”
Mulle meeldiks olla muinasjutuvestja. Siis käiksin ma lastel külas muinajutte jutustama. Mul oleks väike ümmargune paun, kuhu ilmuks igal hommikul uus värviline kera. Ilmuks salapäraselt ja kaoks salapäraselt. Oleks alati enne minu ärkamist platsis ja magama minnes ei leiaks ma kera enam kusagilt. Täna – ma ei uskunud oma silmi – leidsin ühe lõngakera asemel […]
“Kummargil käsikirjade kohal”
Tartu Pauluse koguduse inimesed võiksid mäletada Arthur Võõbust (1909-1988) kui oma koguduse õpetajat aastaist 1933-40; Tartu ülikooli rahvas kui üht rahvusvaheliseltki silmapaistvaks saanud õpetlast; eesti pagulaskond kui üht võimekamat ja teokamat rahvuslikku liidrit. Kaitsnud Tartu ülikoolis doktorikraadi 1943, jõudis Võõbus järgmisel aastal põgenikuna Saksamaale, ent siirdus sealt 1948 USA-sse. Kodumaa sulgus “raudse eesriide” taha ja […]
“Kümme aastat Eesti riiklikku iseseisvust”
Sisukord Riigi asutamise ja korraldamise järele tuliselt loovale tööle! / Jaan Tõnisson, riigivanem Mis tähtsus oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel? / K. Päts Eesti Asutava Kogu seletus Eesti riiklikust iseseisvusest ja rippumatusest. / Eesti Asutav Kogu Rohkem valitseva rahva vaimu. / K. Einbund, Riigikogu esimees. Kümme aastat. / K. Konik. Oleme valvel iseseisvuse kaitseks. / N. […]
“Kümme aastat rahuvalvekogemust. Eesti kaitseväe rahvusvahelised missioonid 1995-2005”
Eesti osaleb rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel alates 1995. aastast NATO, ÜRO, EL-i ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide egiidi all. Missioonidel on osalenud kokku üle 1300 kaitseväelase. Eesti osalemisele rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides pandi juriidiline alus 1994. aasta aprillis Eesti ja Taani kaitseministeeriumi vahelise lepinguga, mis nägi muuhulgas ette Eesti kaitseväe rühma (Estonian Platoon, ESTPLA) saatmise Taani Kuningriiki missioonieelsele […]
