“Konklaav”
Pärast seda, kui on antud korraldus avada Püha Peetruse rõdu kohe algava Habemus Papam´i jaoks ja sel ajal, kui valge suits Sixtuse kabeli korstnast kuulutab esimesel jõulupühal maailmale sõnumit, juhatab piiskop valgesse rüüsse riietatud uue paavsti ja tema kaaskonna kabeli poole, kus kardinalid ootavad teda trooni juures, et anda ustavusvannet. “Konklaav” on 2001. aasta Zerilli-Marimo-nimelise […]
“Kõnnuküla”
Millised saladused on peidus Lapimaa unustatud nurgas asuva vana talumaja seinte vahel? Varakevad hoiab Arvidsjauri lähedal asuvat Kõnnuküla oma haardes. Paljud talud on tühjad, määratud pikaldasele lagunemisele. Ühes majas elab Liv koos oma vana isa Vidari ja teismelise poja Simoniga. Nad moodustavad iseäraliku perekonna. Liv tunneb naabrite pilke samamoodi, nagu ta tajub bensiinijaamas õhtuses vahetuses […]
“Konservatiivne revolutsioon”
Kas saame parata? Või lõbutseb meis juhus? Nii küsib vaim, kes uitab ahermail. Soo taha vajub päev. Veel veidi tuuli puhub ja ümber sosistab ning laulab rabakail. Nüüd pimeduski ülalt alla sajab ja koidulootusi kui saatust kaasa toob. On nõder see, kes juhust taga ajab, sest jaksaja ju juhusedki loob. (taskuformaat)
“Konspiraatorid”
Santini on äsja Senati poolt uueks USA kaitseministriks kinnitatud, kui USA erinevates õhujõudude baasides toimub rida traagilisi õnnetusjuhtumeid. FBI luuretöötajad ja nende koostööpartnerid CIA-st ei pea võimaikuks kaitseministeeriumist info leket ja sabotaažiakte, vaid vaatavad neid õnnetusi kui lenduri inimlik eksimus. Selleks, et ülemaailmne skandaal ära hoida ja Ameerika au päästa, riskib Santini lennata Pekingisse olukorda […]
“Konstantin Konik. Unustatud suurmees”
Konstantin Konikut (1873-1936) teavad tänapäeva Eesti Vabariigis vähesed – vahest mõni arst ning ajaloohuviline. Talle ei ole pärast riikliku iseseisvuse taastamist püstitatud mälestusmärki ja lausa kummalisel kombel ei ole tema kohta siiani ilmunud ühtegi biograafiat. Unustusse jäämine äratab imestust, sest Konstantin Konik oli kuulus kirurg ning teenekas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan (1920-1931). Ent kõigest muust […]
“Konstantin Konik. Unustatud suurmees”
Eesti elatud elud Konstantin Konik (1873-1936) teavad tänapäeva Eesti Vabariigis vähesed – vahest mõni arst ning ajaloohuviline. Praegused gümnaasiumi ajalooõpikud mainivad tema nime kõigest korra. Konik oli kuulus kirurg ning teenekas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan. Ta kuulus Konstantin Pätsi ja Jüri Vilmsi kõrval kolmanda liikmena Eestimaa Päästmise Komiteesse. Nemad kuulutasid 1918. aasta veebruaris välja Eesti […]
“Konstantin Päts ja Soome. Unistus kaksikriigist”
Eesti võimas mees unistas Soome ja Eesti liidust kogu aeg, ka suurte sõdade ajal. Konstantin Päts (1874-1956) tundis Eesti sõjaeelse vabariigi juhtivatest riigimeestest kõige rohkem huvi Soome vastu. Ta oli mitmekordne peaminister ja riigivanem ning lõpuks eesti Vabariigi president aastatel 1938-1940. Päts saabus Soome suurvürstkonda poliitilise pagulasena 1906. aasta sügisel. Rohkem kui kahe aasta jooksul, […]
“Konstantin Päts. Vang nr 12”
On 30. juuli 1940. Punavõimu kehtestamisest Eestis on möödas pisut üle kuu. Juba mitu nädalat on nõukogulased Eesti riigitegelasi ja kõrgemaid sõjaväelasi vargsi ja teadmata suunas minema toimetanud. Sel päeval jõuab kätte Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi kord. Ta saadetakse koos perega Ufasse asumisele. Aasta hiljem pere lahutatakse ja neile saab osaks traagiline saatus. […]
“Konstantin Päts”
Saateks Käesoleva aasta 23. veebruaril möödub 100 aastat suure eesti riigimehe, Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi sünnist. Sellel tähtpäeval austab Korporatsioon Fraternitas Estica K. Pätsi kui oma auvilistlast käesoleva mälestusteose väljaandmisega tema isikust ja elutööst. Korp! Fraternitas Esticasse astus Konstantin Päts sügeisel 1920 ja valiti tema eriliste teenete eest eesti rahvale 1932 a. korporatsiooni auvilistlaseks. […]
“Konstantin Päts”
Konstantin Pätsi mälestuseks Võib-olla jäänuks käesolev lühike ülevaade Eesti Vabariigi presidendist Konstantin Pätsist praegusel kujul kirjutamata, kui Eesti riiklik iseseisvus poleks -. 1940 vägivaldse riigipöördega hävitatud ja kui sellele hiljem poleks järgnenud kõik see, mida Teine maailmasõda eesti rahva saatuskarikasse kallas. … ja võib-olla jäänuks koguni käesolev mälestusraamatki meie viimasest riigijuhist praegusel kujul võõrsil ilmumata […]
“Kontrastide aastasada”
Need, kes on lugenud minu mälestuste esimest vihiku “Kehra metsast maailma”, teavad et minu lapse- ja noorpõlve eesti kirjanikud olid Carl Robert Jakobson, Kreutzwald, Saal, Jaak Järv, Ed. Brunberg-Bornöhe; minu poliitiline isa oli Jaan Tõnisson. Arvukas oli nende võõrkeelsete autorite hulk, kes tulid pärast ja avasid vaate laia maailma. Ent Kehra metsas loetud kirjanikud andsid […]
“Kontvõõras”
Aug Siimonlaatser armastas oma sünnipäevade puhul meelde tuletada, et ta on näinud ilmavalgust rukkirehe ajal, millal jõed on rikkad vähkidest, ööd sügavad kui samet ja päevad valgepilvesed. See võis olla kunagi kodumaal nii. Siin maailmajaos, kus nad praegu elunesid, ei teadnud keegi rukkirehtedest. Augustikuu selles pakitsevas elurütmiga ja kirju koestikuga suurlinnas, kuhu nad pärast esialgseid […]
“Köögiviljaaed”
Valik aastatel 1993-1995 ilmunud artiklitest. Nii maaperede kui ka paljude suvekodude aias kasvatatakse köögivilja. Raamatus antakse nõu köögiviljaaia planeerimise, külvi, hooldamise, koristamise ning talvise ajatamise kohta. Selleski valdkonnas muutub kõik kiiresti, tulevad peale uued liigid ja sordid. Pisut pikemalt on juttu jääsalatist, salatkressist, lehtpeedist, brokkolist, nuikapsast, mustjuurest, apteegitillist, paprikast, suhkrumaisist. Targu talita. Maalehe Raamat.
“Köögiviljade taaskasvatamine. Kuidas kasvatada köögiviljajääkidest tervislikku toidupoolist”
Mis on ühist salatikontsul, talisibula juurejupil ja avokaadoseemnel? Õige, kõik nad on toidujäätmed ja visatakse prügikasti. Igati asjalik mõte oleks aga kasvatada neist hoopis uued taoimed. See raamat jagab nõuandeid, kuidas panna kasvama enam kui kakskümmend vilja, kasutades selleks vaid tükikest taimest, ja mida teha, et sirguv taim hakkaks ka saaki kandma. See ongi taaskasvatamine. […]
“Köögiviljakasvataja aabits”
Räpina aianduskooli kauaaegse õpetaja Tiina Paasiku kirjutatud “Köögiviljakasvataja aabitsas” käsitletakse kapsaid, sibulaid, juur- ja kaunvilju, vili- ja lehtköögivilju ning vähe levinud köögivilju. Köögiviljad on populaarsed, neid kasvatatakse aedades, kasvuhoonetes ja linnakorterite rõdudel. Huvi uute liikide ja sortide vastu on suur. Autor on kõiki kirjeldatud köögivilju ise kasvatanud ja tunneb hästi erinevate taimede kasvatamise iseärasusi, mida […]
“Köök. Kartulitoidud. Ühepajatoidud. Vormiroad”
Linda Petti (1918-2000) rõhutas sageli, et ta sündis ja kasvas armastatud Eesti Vabariigiga ühel ajal. Tema lapsepõlv möödus Põltsamaa lähistel Nurga külas kolmelapselises perekonnas. Tööd alustas ta Suure-Jaani puhvetis ettekandjana, seejärel töötas Ristil teemaja ning Haapsalus kohvik-restorani juhatajana. Sealt siirdus ta Keila söökla kalkulaatoriks ja edasi pealinna restorani Kaukaasia direktoriks. 1971. aastal lõpetas ta Tallinna […]
“Köök. Tee ise, ära osta”
Asjaliku kodundus- ja kokaraamatu on koostanud saksa lihtsa- ja jätkusuutliku elu ideedeportaal smarticular.net. Kollektiivselt loodud nõuandekogumikul ei ole seega ühte autorit. Asjalikus raamatus tutvustatakse omatehtud alternatiive poekaubale – need kõik on tervislikud ning pakuvad kokkuhoiu- ja keskkonnasäästu võimalusi. Ja nt pakendiprügi tekib väga vähe. Valmistoodetes on tihti palju soola, suhkrut, rasva, värv- ja säilitusaineid. Ostmise […]
“Koolilood. Kohila kooli ajaraamat.”
Kohila kool 145 aastat ajavoolus. Ajaraamat, mida käes hoiad, on sild erinevate põlvkondade vahel. Kool kui viljapuu. Kohila kool on olnud 145 aastat viljakandev ja tema kasvulugu jutustaval raamatul on palju pajatada sellest, mis on aastate jooksul kogunenud tema südamesse. Peaaegu poolteist sajandit pühendumist oma viljade kasvatamisele ning rõõmude ja murede kogemist on teinud temast […]
“Koolimatemaatika käsiraamat”
Käsiraamat sisaldab koolimatemaatika mõisteid, definitsioone, omadusi, reegleid, juhiseid, eeskirju, seadusi. Näited ja näiteülesanded aitavad selgitada vastava küsimuse olemust ning praktilisi rakendusi. Silmas pidades matemaatika süvendatud õppega klasside ja fakultatiivkursuste vajadusi on koolimatemaatika raame kohati veidi ületatud. Raamat on mõeldud kasutamiseks IV – XI kl. õpilastele, matemaatikaõpetajatele ja üliõpilaskandidaatidele.
“Koolipoisid”
/—/ “Koolipoisid” (1928) on temaatiline jätk tollele teoksil olevale külaeluainelisele noorteraamatule. Siin visandatakse haridusehimulise eesti maapoisi tundeline teekond läbi linnakoolide. /—/ Loomingu Raamatukogu 37/1988
