“Kompakt- ja digitaalkaamera käsiraamat”
Kuidas teha pilte uue põlvkonna fotoaparaatidega? Tänu uudsetele kompakt- ja digitaalkaameratele on pildistamine praegusel ajal populaarsem ning põnevam kui kunagi varem. See käsiraamat pakub ulatuslikku teavet nii kahe põhilise filmiformaadi – 35 mm ja APS – kompaktkaamerate kui ka digitaalkaamerate kohta. Lühidalt ja arusaadavalt kirjutatud raamat juhendab teid kõigis fotograafiat puudutavates küsimustes. Käsiraamatus tutvustatakse uute […]
“Komplekssüsteemid ehk Tervik on suurem kui osade summa”
Ajalugu kulgeb mööda tasast rada, kuni teda raputavad murrangulised sündmused. Peopesast liiva libistades kuhi kasvab, kuni vajub järsku kokku. Liblika tiivalöök võib vallandada maailma kuklapoolel orkaani. Aktsiaturud kõiguvad vaikselt, kuni neid tabab krahh… Need ja paljud teised näited viitavad komplekssüsteemi nähtusele. Raamat viib lihtsale teerajale keerukasse maailma, kus autorid avavad mitmekihilisi seoseid looduse ja inimsuhete […]
“Kõmri saagad”
Keldi kirjanduse varasalvest Keldi rahvaste kirjanduses kuulub silmapaistev koht Walesi poolsaarel sündinud kõmri kirjandusele. Selle õitseaeg oli 12. sajandil tolleaegseid levinumaid legende tuntakse nimetuse all “Mabinogion”. Osa neist – nn. Mabinogi neli haru – on käesolevas esitatud ka eesti lugejale, lisaks veel üks fantastiline kosjalugu. Neis äärmiselt omapärastes legendides põimuvad keltide mütoloogilised kujutelmad “ajalooliste” viidetega, […]
“Komtuuri tapmine”
Kolmekümnendate eluaastate keskpaigas malbe ja otsusekindlusetu professionaalne portretist lahkub Tōkyōst, kui naine ta maha jätab, ning satub kuulsa kunstniku Amada Tomohiko mägimajja. Kui mees avastab kunstniku pööningule peidetud maali, avab ta tahtmatult salapäraste sündmuste ringi. Selle sulgemiseks peab ta läbi käima teekonna, mida saadab müstiline kellukese helin, miniatuurse inimkuju võtnud Idee, teispool orgu elav elegantne […]
“Konarlik tee”
„Konarlik tee“ on romaani „Tint“ vahetu järg; selles jälgitakse Alfred Niinepi edasist teenistus- ja elukäiku. Ta on vahepeal lõpetanud oma juuraõpingud ning töötab kohtus advokaadi abina; nüüd tuleb tal kogeda õigusemõistmise konarlikku, aeg-ajalt isegi ohtlikku teed. Kõik tema elus taandub rahale. Ja pole imestada, et ühel hetkel kaob tal inim- ja ametiväärikus ning ta satub […]
“Kondiitrikunst sinu köögis. Nõuandeid ja nippe kodukondiitrile. Retsepte algajale ja edasijõudnule”
See on raamat igaühele, kes soovib valmistada maitsvaid ja põnevaid kondiitritooteid – olgu need siis keerulised mitmeelemendilised tordid, maailmakuulus klassika, modernsed minidesserdid või lihtsalt mõnusalt rikkalikud küpsised. Siit leiab endale midagi nii kondiitrimaailmas esimesi samme astuv algaja kui ka edasijõudnud kondiitrikunsti huviline. Nende kaante vahele on koondatud ligi 80 desserdi ja olulisema kondiitritoote retsepti. Ent […]
“Kõndimise filosoofia”
Bibliotheca Controversiarum Kõndimine on osa meie igapäevaelust. Frederic Gros` “Kõndimise filosoofia” vaatleb kõndimist süviti. Ühendades käimise isikliku kogemuse suurte filosoofiliste ja kirjanduslike käsitlustega, aga ka ajalooliste figuuridega, näitab Gros kõndimise olulisust mitte ainult tervise seisukohast, vaid ka kultuuriloolisest vaatepunktist. Kõndimisest saab kunst ja filosoofia. Margus Vihalem filosoofiadoktor “Kõndimise filosoofiat” ei saa rahulikult lõpuni lugeda. Tekib […]
“Kõned ja kirjad”
22. juulil 1989. aastal täitub 150 aastat Jakob Hurda sünnist. Raske oleks sellele suurele juubelile leida sobivamat aega käimasolevast uuest ärkamisajast. Au sisse pole tõusnud mitte ainult möödunud sajandi tegelased ise, vaid elustunud on ka paljud nende aated ning programmilised taotlused. Sel taustal ei saa olla midagi loomulikumat kui pöörduda tagasi meie rahvusliku liikumise ühe […]
“Kõned ja kirjatööd”
Sisukord: Õnneliku saatusega maja. Kust saada luuda? Novell ja traditsioon. Tuglas pimedas. Pihlakas koduõues. Artur Adsoni kodu ja igatsus. Marie Underi ühe luuletuse ümber. Tuglase tööpäev. Kaks kohtumist. Tuglas ja “Ilo”. EKL. Esimene aastakümme. Hubel ja Mihkelson, Metsanurk ja Tuglas. Väike künniselugu. Friedebert Tuglase novelliauhinna asutamislugu. Inimlik Elo Tuglas. Kaks maad – ühtviisi lähedased mõlemad. […]
“Kõnelev karp”
“”Kuuporgandipirukas, kuuporgandipirukas, virgeks see teeb ja särama lööb. Lehmake sõimes ja notsuke aias kuuporgandipirukas tükile maiad,” ütles karp kahe erineva häälega. “Uskumatu! Mis see küll olla võiks? Äkki kaks kääbust? imestas Peter. Kuid need polnud kääbused. Lapsed avasid karbi ja nägid, et seal istusid üks väga eriline vikerkaarevärviline papagoi ja tilluke kuldne ämblik.” Nii algas […]
“Konflikt. Konsensus. Moraal. Uurimusi pluralistliku diskursuse filosoofiast”
Arvamuste ja soovide lahknemise korral inimesed karjuvad üksteise peale või vaidlevad. Tartu Ülikooli filosoofid uurivad selles raamatus eri seisukohtadest lähtuvate arutluste eduka lahendamise tingimusi. Vaidlus tähendab arutelu. Arutelu tähendab seisukohtade põhjendamist. Kas aga arutelu on võimalik, kui osapoolte vajadused ja soovid on vastuolus ning nad lähtuvad erisugustest uskudest või väärtustest? Autorid kirjutavad mitte ainult arutlemise […]
“Königsberg, Preisimaa purustatud süda. Kaliningrad, vene kirsa Euroopa ukse vahel”
Lõpuks sai väeosas oma tööruumi, kus hakkasin balti poistele korraldama Ameerika Hääle eestikeelsete saadete ühiskuulamisi. Ma siiamaani imestan, kuidas see ülemusteni ei imbunud. … Kuuekümnendatel liikus Königsbergis hulgaliselt legende, üks müstilisem kui teine. Kõige kuulsam on muidugi legend Berliini sillast. Väidetavalt olla lahkuvad sakslased sillapooled mingil erilisel moel üles tõstnud, ähvardades, et kui neid uuesti […]
“Konkistadoorid”
Detsember 1534 heiskab “Santa Trinidad” Hispaanias purjed. Pardal on ka kaheksateistkümneaastane Burkhardi Ansorg, kes tuleb koos oma perega Saksimaalt, et minna Uude Maailma õnne otsima. Kuid Venetsueelasse saabumine on troostitu. Nii lähebki Burkhardt lõpuks konkistadooridega pikale ja vaevarikkale retkele, et otsida saladuslikku kullalinna Eldoradot. (Raamatu lehed on kollased juba)
“Kõnnuküla”
Millised saladused on peidus Lapimaa unustatud nurgas asuva vana talumaja seinte vahel? Varakevad hoiab Arvidsjauri lähedal asuvat Kõnnuküla oma haardes. Paljud talud on tühjad, määratud pikaldasele lagunemisele. Ühes majas elab Liv koos oma vana isa Vidari ja teismelise poja Simoniga. Nad moodustavad iseäraliku perekonna. Liv tunneb naabrite pilke samamoodi, nagu ta tajub bensiinijaamas õhtuses vahetuses […]
“Konservatiivne revolutsioon”
Kas saame parata? Või lõbutseb meis juhus? Nii küsib vaim, kes uitab ahermail. Soo taha vajub päev. Veel veidi tuuli puhub ja ümber sosistab ning laulab rabakail. Nüüd pimeduski ülalt alla sajab ja koidulootusi kui saatust kaasa toob. On nõder see, kes juhust taga ajab, sest jaksaja ju juhusedki loob. (taskuformaat)
“Konspiraatorid”
Santini on äsja Senati poolt uueks USA kaitseministriks kinnitatud, kui USA erinevates õhujõudude baasides toimub rida traagilisi õnnetusjuhtumeid. FBI luuretöötajad ja nende koostööpartnerid CIA-st ei pea võimaikuks kaitseministeeriumist info leket ja sabotaažiakte, vaid vaatavad neid õnnetusi kui lenduri inimlik eksimus. Selleks, et ülemaailmne skandaal ära hoida ja Ameerika au päästa, riskib Santini lennata Pekingisse olukorda […]
“Konstantin Konik. Unustatud suurmees”
Konstantin Konikut (1873-1936) teavad tänapäeva Eesti Vabariigis vähesed – vahest mõni arst ning ajaloohuviline. Talle ei ole pärast riikliku iseseisvuse taastamist püstitatud mälestusmärki ja lausa kummalisel kombel ei ole tema kohta siiani ilmunud ühtegi biograafiat. Unustusse jäämine äratab imestust, sest Konstantin Konik oli kuulus kirurg ning teenekas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan (1920-1931). Ent kõigest muust […]
“Konstantin Konik. Unustatud suurmees”
Eesti elatud elud Konstantin Konik (1873-1936) teavad tänapäeva Eesti Vabariigis vähesed – vahest mõni arst ning ajaloohuviline. Praegused gümnaasiumi ajalooõpikud mainivad tema nime kõigest korra. Konik oli kuulus kirurg ning teenekas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan. Ta kuulus Konstantin Pätsi ja Jüri Vilmsi kõrval kolmanda liikmena Eestimaa Päästmise Komiteesse. Nemad kuulutasid 1918. aasta veebruaris välja Eesti […]
“Konstantin Päts ja Soome. Unistus kaksikriigist”
Eesti võimas mees unistas Soome ja Eesti liidust kogu aeg, ka suurte sõdade ajal. Konstantin Päts (1874-1956) tundis Eesti sõjaeelse vabariigi juhtivatest riigimeestest kõige rohkem huvi Soome vastu. Ta oli mitmekordne peaminister ja riigivanem ning lõpuks eesti Vabariigi president aastatel 1938-1940. Päts saabus Soome suurvürstkonda poliitilise pagulasena 1906. aasta sügisel. Rohkem kui kahe aasta jooksul, […]
“Konstantin Päts. Vang nr 12”
On 30. juuli 1940. Punavõimu kehtestamisest Eestis on möödas pisut üle kuu. Juba mitu nädalat on nõukogulased Eesti riigitegelasi ja kõrgemaid sõjaväelasi vargsi ja teadmata suunas minema toimetanud. Sel päeval jõuab kätte Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi kord. Ta saadetakse koos perega Ufasse asumisele. Aasta hiljem pere lahutatakse ja neile saab osaks traagiline saatus. […]
