“Kolme katku vahel”
Teose peategelane on kroonik, Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib Russowi elu Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. Kirjanik näitab Russowit kui eestlaste seast pärit andekat meest, kes võitleb end välja saksakeelsesse ülemklassi, kuid kellele jääb hingelähedaseks ka mitte-saksa maarahvas. Ajalooliste sündmuste dramaatikat lisab romaani Liivi sõda, mille tähtsust Eesti ajaloos […]
“Kolme lõvi ja greifi all Põhjasõjas”
Eestlased ja lätlased Rootsi armees, nähtuna sotsiaal-majanduslike muutuste taustal 17. sajandi lõpul – 18. sajandi alguses. Sisukord: Sissejuhatus. Probleemiasetus. Allikad ja historiograafia. Karl XI isevalitsuse algus ja autokraatlikud riigireformid. Mõisate reduktsioon Eesti- ja Liivimaal. Põhjasõja algus. Uute väeosade loomine. Värvatud väed, maatragunite eskadronid ja maakaitsevägi 1700. aastal. Eestimaa maarügemendid ja Liivimaa maapataljonid (maamiilits) 1701.-1710. aastal. […]
“Kolme targa ahvi juhtum”
“Leidsite, mida otsisite?” küsis parklavalvur. “Ma arvan küll,” ütles Mason. “Ma loodan, et teil ei ole eriti hea mälu?” “Maailma viletsaim.” “Te olete juba unustanud, et ma siin käisin?” “Ma unustasin selle juba siis, kui see viis dollarit minu taskusse kukkus – ma lihtsalt töötan siin, teate küll.” “Tore on,” ütles Mason. Sari: Öölane nr. […]
“Kolmekesi piiririigist”
Raamat kujutab endast saagat sellest, kuidas randlased Robi Ruudi, Volter Parkenson ja Petka Lopuuga tulevad ennastületades toime eelmise, problemaatilise sajandi väljakutsetega ning jõuavad läbi küllaltki kaelamurdvate tõkete uude aega. Raamatu voorus seisneb selles, et võtab tõsiselt naruväärset ja irvitab kõigis nutukohtades. Raamatu uninatsionaalsed peakangelased ei pälvi ühegi maapealse riigi heakskiitu. Neis aga puuduvad rahvuskonflikti geenid, […]
“Kolmekesi”
Kavatsen olla täiesti aus. See ei ole raamat, mis võiks teid aidata. See ei ole “kuidas”, “millal”, “mida oodata” raamat. Seda ei ole heaks kiitnud mitte keegi, kes oleks kaudseltki meditsiiniga seotud. (Kuigi üks minu onupoegadest, kes müüb vaipkatteid arstikabinettidesse, leidis selle olevat mitte üksnes “valgustava” ja “informatiivse”, vaid arvas, et “kui korralikult tolmuimejaga puhastada, […]
“Kolmekümnes aasta”
Ingeborg Bachmann on XX sajandi teise poole üks olulise maid saksakeelseid kirjanikke. „Kolmekümnes aasta“ (1961) oli seni peamiselt luuletajana tuntud autori esimene proosakogu. Luuletustest selgemini ilmutab proosavorm Bachmanni vahedat ühiskonnakriitikat, aga ei kaota ka pingsat tähelepanu rütmile ja kujundile ega põikpäiselt kompromissitut hoiakut. Seetõttu pole tegu mitte päris ohutu raamatuga – muu hulgas võib lugeja […]
“Kolmevaimukivi”
Indrek Hargla uus raamat “Kolmevaimukivi” koondab tema päris uusi tekste, mis on kirjutatud just selle kogumiku jaoks, ning viimase aja jutuloomingu paremikku, millest näiteks “Tammõküla viljakuivati” on võitnud Eesti ulmeauhinna ja põnevusjutt “Suvitusromaan” on ilmunud ajakirjas “Looming”. See on mitmekesine kogumik, milles leidub nii fantasy-seiklust (lühiromaan “Mirabilia saladus”), etnoainelisi õudusjutte (“Kolmevaimukivi” ja “Jõulujõud”), klassikaline krimilugu […]
“Kolmnurkkübar”
19. sajandi hispaania proosa populaarseima autori Pedro Antonio de Alarconi (1833-1891) ülemaailmselt tuntud lühiromaani aluseks on rahvajutt solvatud abielumehest, kes maksab kätte samas vääringus. Sari: Klassikalised lood (Taskuformaat)
“Kolmsada tundmatut”
Raamatu autor, Nõukogude Liidu kangelane, lennuväe kindralmajor, esimese liigi katselendur P. Stefanovski teenis lennuväes üle kolmekümne aasta. Ta võttis osa rohkem kui kolmesaja lennuki katsetamisest, alustades esimestest kodumaistest kolbmootoritega lennukitest ja lõpetades reaktiivmootoritega hävitus- ja pommituslennukitega. Ta on katsetanud ka mitmeid välismaiseid sõjalennukeid. Suure Isamaasõja ajal organiseeris P. Stefanovski mitu katselenduritega komplekteeritud hävituslennuväe polku ja […]
“Kolmteist astet allapoole”
Londonis Notting Hilli linnaosas on vana lagunev maja, mille perenaine Gwendolen Chawcer ei pane tähelegi, kuidas tema kodu tasapisi tondilossiks muutub. Raamatute maailm ja noorusmälestused tunduvad talle reaalsemad kui tegelikkus. Ka tema üüriline Mix Cellini elab omaenda maailmas, pühendades oma vaba ja kurikuulsa sarimõrvari John Christie eluloo uurimisele, ning unistab kuulsaks saamisest ja abielust kauni […]
“Kolmteist kuud”
Will Cooper on varakult orvuks jäänud. Kui ta saab kaksteist aastat vanaks, müüvad onu ja tädi ta kaupmehele selliks ning ta saadetakse tšerokii-indiaanlaste maadele pidama kaubapunkti. Tšerokiide pealik Karu lapsendab ta ja Willist saab suguharu täieõiguslik liige. Kuna ta elukäik põimub tihedalt tšerokiide saatusega, viivad kohustused teda mehepõlves nii Washingtoni võimukoridoridesse kui ka Ameerika kodusõtta, […]
“Kolmteist piipu”
Tuntud vene nõukogude kirjaniku Ilja Ehrenburgi (1891-1967) novellid kolmeteistkümnest autori kollektsiooni jõudnud piibust on ühtlasi lood erinevatest inimsaatustest mitmel maal ja mitmel ajal. Ilja Ehrenburgi (1891-1967) novellid, mis kuuluvad kogumikku “Kolmteist piipu”, on valminud 1922.1. suvel Berliinis, kus kirjastus “Helikon” nad 1923. a. välja andis. 1924. a. ilmus raamat ka Nõukogude Liidus. Novellid ise on […]
“Kolonel Friedrich-Karl Pinka. Isa mälestades”
Kolonel Friedrich-Karl Pinka sündis 20. okt. 1895 Kärstna vallas Viljandimaal. 1915. a. lõpetas ta Valga Reaalkooli ja samal aastal Pavlovi Sõjakooli Petrogradis, 1923.a. Eesti alalisväe ohvitseride kursuse ning 1938.a. Eesti Kõrgema Sõjakooli. 1915-1917 võttis osa Esimesest maailmasõjast ohvitserina, tõusis staabikapteniks ja kompaniiülemaks. 1917-1918 teenis 2. Eesti polgus. Fr. K. Pinka moodustas Vabadussõja algul Scouts-rügemendi, mille […]
“Kolonelile ei kirjuta keegi”
Reeded on teistsugused – igal teisel päeval nädalas peavad kolonel ja tema haigevõitu naine pidevat võitlust vaesuse ja üksluisusega, kaapides kokku oma sääste toidu ja ravimite tarbeks, mis hoiavad neid elus. Aga reedeti tuleb postiljon ja see saadab põgusa lootuselaine läbi koloneli vananeva südame. Viisteist aasta on ta jälginud postipaadi saabumist sadamasse, lootes, et talle […]
“Kõlupead Ameerikas”
Siim Holvandus ja Raivo Raid sõitsid 400 dollarit maksnud autoromuga USA idarannikult läänerannikule. Sel 7400-kilomeetrisel seiklusrikkal reisil kohtuti tuntud inimestega, näiteks rokkajakirjanduse rokikirjanduse ristiisaks tituleeritud Al Aronowitziga, kes tutvustas Allen Ginsbergi Bob Dylaniga, Dylanit biitlitega ja biitleid marihuaanaga, legendaarseima põrguingli Sonny Bargeriga ning rokikuulsuste peeniste koopiate aukartustäratava kogu omaniku groupie Cynthia Plastercasteriga. Peale nende ja […]
“Komandandi tüdruk”
Üheksateistkümneaastane Emma Bau on olnud abielus ainult kolm nädalat, kui natside tankid tema kodumaale Poolasse tungivad. Mõne päeva pärast on Emma abikaasa Jakob sunnitud minema põranda alla, jättes naise linna kõdunenud ja viletsasse juudi getosse lõksu. Ent vastupanuliikumine aitab Emma keset ööd getost välja. Ta viiakse Krakowisse Jakobi katoliiklasest sugulase Krysia juurde elama ja Emma […]
“Komarr”
Komarri planeet võiks olla üksainus imekaunis aed – kui selle nimel veel tuhat aastat vaeva näha. Või ka eluks kõlbmatu kõnnumaa, kui terraformimine peaks ebaõnnestuma. Nüüd aga purustas kursilt kaldunud kosmoselaev terraformimise jaoks hädavajaliku päikesepeegli. Põhjusi saadetakse välja selgitama Barrayari värskeim Keiserlik Audiitor lord Miles Vorkosigan, kellesse ei suhtuta planeedil aga kuigi soojalt, kuna tema […]
“Komi rahvaluulet I ja II osa. 2 raamatut”
Neljakeelne (komi, eesti, inglise, vene) raamat sisaldab Eesti Rahvaluule Arhiivis hoitavat komi folkloorset ainestikku, mida on kirja pannud Paul Ariste 1941. aastal komi sõjavangidelt. Komi rahvaluule on esindatud erinevate tekstidega lühivormidest laulude ja muinasjuttudeni. Foneetilises transkriptsioonis originaaltekstid on varustatud tõlgetega eesti, vene ja inglise keelde. Koostaja eessõna iseloomustab avaldatud tekste ja nende seoseid näiteks kirjandusega. […]
“Kommentaarium”
Siia raamatusse koondatud kultuurikommentaarid on kirjutatud “Raadio 2” tellimusel ja pärast eetrisse minekut mõnevõrra täiendatult ilmunud mitmesugustes trükiväljaannetes nii laialipillatult, et vaevalt keegi neid koos silmanud on. Kõrvuti moodustavad nad midagi mõttepäevikulaadset, mis loodetavasti annab mingi pildi 1990. aastate keskpaiga eesti kultuurielust ning autori arusaamadest. Oma kirjapaneku võlgnevad siinsed lühiesseed “Raadio 2” toimetajale Marko Reikopile, […]
“Kommikoer ja pommikoer. Üksteist lugu Eesti ajakirjandusest”
Tiit Hennoste (sünd. 1953) Filoloog ja meediakriitik analüüsib artiklikogumikus “Kommikoer ja pommikoer” Eesti ajakirjanduse eilsest ja tänas päeva ning selle ees seisvaid uusi väljakutseid netimeedia ajastul.
