“Kolm päevikut”
Ingrid von Rosen ja Ingmar Bergman abiellusid 1971. aastal. Neile anti koos elada kakskümmend neli head aastat. Kui Ingridil sügisel 1994 avastati maovähk, varises nende maailm kokku. Oma päevikutes püüavad Ingrid, Ingmar ja nende tütar Maria toimuvas enda jaoks selgusele jõuda. Üheskoos moodustavad päevikud unikaalse pildi tragöödiast.
“Kolm reisi Kaug-Itta”
Siia raamatusse on koondatud kolme reisipäeviku märkmed, samuti mitmesugused üleskirjutused ja ülevaated, mida need reisid ärgitasid süstematiseerima või kirjutama. Kogusin meelekindlust ja sundisin ennast seda tegema vaimustuse ning põnevuse ajel, mida ma Kaug-Ida looduse vastu tunnen. Samal ajal ei luba loodusteadlane kriitikameel, aga ka kirjanduslik küündimatus maalida heldivaid looduskirjeldusi; selle asemel pidasin paljudel juhtudel vajalikuks […]
“Kolm reisi”
Reisijutte on mitmesuguseid. On “Gulliveri reisid”, on “Tundeline teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia”. Ka Nipernaadi seiklusi võib mingis mõttes nimetada reisiks. Ja loomulikult on olemas suurim kõigist rännuraamatutest – “Odüsseia”. Muus ma end Homerosega kõrvutada ei söanda, kuid ühes küll – kilomeetrite arvus; siin annavad minu kangelased laertiaadile mitu head silma ette.
“Kolm sammu kullani”
Sa suudad, kui sa usud, et sa suudad. Sa oled ise oma õnne sepp. Küsimusele, kuidas on võimalik eduni jõuda, vastavad tänased oma ala tipptegijad. Sada aastat tagasi kirjutas Napoleon Hill tänaseks klassikasse kuuluva ja maailmas üle 100 miljoni eksemplari müüdud teose “Mõtlemist muutes rikkaks”. Napoleon Hill jutustab muuhulgas loo mehest, kes loobus oma unistusest […]
“Kolm sõlme”
Luulekogu Juunis 2016 on kolm inimest ühes paadis. See paat ei hulbi meres, vaid seisab Käsmu meremuuseumi juures kuival maal. Suveöö sumeduses lauldakse ja räägitakse. Jaanuaris 2019 on nad taas mere ääres koos. Ookeani ääres. Ühes vanas valges puitmajas otsivad nad koos üht ja sama raamatut. See raamat on neis juba olemas. Nad ei ole […]
“Kolm tahedat lugemist”
Tunamullu suvel leidis keegi kirjandushuviline endise N. kihelkonna ühes vanatalus suvitades tarepealselt rulli paberilehti. Kohe oli ilmne, et tegu on mingi käsikirjaga. Asja ligemal uurimisel selgus üllatusena, et käsikirja autoriks on seni hoopis tundmata kirjamees Heinrich Dawid Rosenstrauch, kelle loomisjõud olid vägevasti õitsele puhkenud XIX sajandi kolmandal veerandil. Allakirjutanu, kelle kätte kirjatööd sattusid, leidis, et […]
“Kolm Tartu balli”
Eesti- ja Liivimaa sakslaste lemmikraamatu “Baltische Skizzen” autor Georg Julius von Schultz oli arst, kes pidas oma tõeliseks kutsumuseks kirjanduslikku loometööd ja folklooriga tegelemist. Literaadipseudonüümiks valis ta nime Dr Bertram. Sisukord: Autorist ja autorilt Ball aastal 1854 Ball aastal 1804 Ball aastal 1754 Loomingu Raamatukogu 1990/26
“Kolm teed järve äärde”
Sisukord: Sünkroon. Probleemid probleemid. Te õnnelikud silmad. Haukumine. Kolm teed järve äärde. Saateks. Loomingu Raamatukogu 30-32/1988
“Kolmainsus”
Kirikuõpetaja (Jürmole, Tereesile ja Sikile): Mina kui kutsutud ja seatud Jumala sõna sulane laulatan sind, Jürmo, oma naiste Tereesi ja Sikiga. Nüüd küsin mina teilt, kas teie kõik tahate üksteist ja teineteist armastada? Ja kui see on teie südamete tõsine nõu ja meel, siis kinnitaga seda, üteldes selgesti: jaa. Terees: Jaa. Siki: Jaa. Jürmo: Jaa
“Kolmanda korruse tagumise ajutine”
“Miks te tulite?” küsis Stasia. “Ma tulin sellepärast, et teie vajasite mind – sellepärast, et vajasite mind rohkem kui midagi muud terves maailmas.” Uku ja Eha Masingu eestindatud Claude Houghtoni sümbolistlik ulmeromaan toob vaimsetesse ja olmeheitlustesse takerdunud inimeste maailma ühe kummalise võõra, keda oldi enese teadmata kannatamatult oodatud.
“Kolmas kodumaa. Autobiograafia III”
Isamaa ja kodumaa on kaks lähedast, kuid siiski mitte kattuvat mõistet. Mu teose kolmanda osa pealkiri võib seetõttu nõuda selgitust. Isamaad ei või inimene ise valida, sest see on talle antud vanemate kaudu, ja eelkõige viitab nimetus isale. Isamaa on seetõttu igale inimesele üsna püsiv mõiste. Koht, kus sünnitakse, pole inimesel samuti enda valida. Kasutatakse […]
“Kolmas mälu”
Jevgeni Jevtušenko (s. 1933) nimi kinnistus kaasaegsesse vene luulesse 60-ndate aastate algul ja saavutas kohe ka ülemaailmse vastukaja. Sügav lüürilisus ja kompromissitu kodanikujulgus olid poeedi ande nendeks tahkudeks, mis otsekohe köitsid sadade tuhandete lugejate ja kuulajate tähelepanu. Jevgeni Jevtušenko panus nõukogude vene luulesse on mahukas ja kaalukas, tema raugematu eluhuvi ja loomisind on aga ikka […]
“Kolmas Pääsuke. Tartu Descartes´i Lütseumi almanahh”
Öeldakse, et ega kaks kolmandata jää. Viis aastat on linnutiivul möödunud ja “kolmas” ongi kohal. Sedakorda siis “Kolmas Pääsuke”, Descartes´i lütseumi almanahh, mis sisaldab õpilaste kirja- ja kunstitöid aastatest 2002-2007. Kolmandast alates võib juba rääkida traditsioonist ja järjepidevusest. Peame ühiselt hoolt kandma, et nii traditsioon kui ka järjepidevus kestaksid edasi. Almanahhi ilmumisega tähistame veerand sajandi […]
“Kolmas printsess. Iluasjake. 2 raamatut”
“Kolmas printsess” Kerttu Rakke – viimase aja eesti kirjanduse nõutavamaid autoreid – on seni tuntud noorte naiste skandaalsevõitu probleemide avastajana. Esimene täispikk romaan “Kolmas printsess” viib aga esmapilgul tuntud ja isegi igapäevasesse keskkonda. “Unistuste peadpööritav loogika teeb sellest loost tuhande-ühe-öö-jutu, mida lugedes igale leheküljele järge ootad. Klassikalisele vaeslapse-muinsasjutule kohaselt kulgeb kauni kangelanna saatus läbi raskuste […]
“Kolmas rass. Pääsemine eestlaste abiga”
Belle-Ile-en Mer on pisike saar Prantsuse Atlandi rannikul, mida pole märgitud enamikele kaartidele Eestis. Ometi teatakse sellel vaid 5000 püsielanikuga saarel, mis asub meilt vaadates Eurooopa teisel serval, Eestit praegu väga hästi. Selle põhjus on surmapõlgav seiklus, imeline pääsemine ja liigutav teineteise leidmise lugu, mille kangelased on eestlased! See saaga algas juba 1978. aasta sügisel, […]
“Kolmas silm”
Õpi uue ajastu kõige vastuolulisema jõu saladusi… Ta sündis ebatavaliste võimetega… T. Lobsang Rampast pidi saama Tiibeti preester, nii näitasid tähed. Oma rikkast kodust lahkudes valitses ta südames hirmuärevus, ehkki tal oli vaid õrn ettekujutus vaimsetest ja füüsilistest katsumustest, mis teda kloostris preestriks saamise teel ees ootasid. See raamat on tema jutustus lummavalt ilusat Tiibetist, […]
“Kolmas tee. Sotsiaaldemokraatia uuestisünd”
“Tony Giddens, kes on Tony Blairi väidetav lemmikintellektuaal, on teinud seda, mida paljud võimatuks pidasid: ta on kokku seadnud selgesti arusaadava ja veenva kolmanda tee definitsiooni. Ta saavutas selle rõhutades, et kolmas tee ei jää vasak- ega parempoolsuse vahepeale, vaid jääb sotsiaaldemokraatia uuestisünnina vasakpoolsete vaadete osaks. See raamat võiks otsustavalt veenda Blairi poolehoidjaid selles, et […]
“Kolmas võimalus”
Romaan. Ü.E.K. ORTO 1950.a. romaanivõistlusel III auhinnaga kroonitud. “Jõudnud tänavanurgale, kus seisis valge kivimaja, mille seinu mööda ronisid üles rohelised väänkasvud, heitis Juhan Kuremaa pilgu käekellale, ja nähes, et oli saabunud kümme minutit enne töö algust, ei läinud ta väravast sisse, vaid astus edasi mööda laiade paekiviplaatidega sillutatud trotuaari. Oli päikesepaisteline suvehommik, praegu veel meeldivalt […]
“Kolme katku vahel”
Üks Jaan Krossi peateoseid, neljaosaline romaan “Kolme katku vahel” (1970-1980) on ilmselt kuulsaim eesti ajalooline romaan. Selle peategelane on kroonik ja Tallinna Pühavaimu pastor Balthasar Russow. Romaan jälgib teda Liivi sõja eelsest ajast kuni krooniku surmani aastal 1600. Kirjanik näitab Russowit kui eestlaste seast pärit andekat meest, kes võitleb end saksakeelsesse ülemklassi, kuid kelle hingele […]
