“Kolonel Friedrich-Karl Pinka. Isa mälestades”
Kolonel Friedrich-Karl Pinka sündis 20. okt. 1895 Kärstna vallas Viljandimaal. 1915. a. lõpetas ta Valga Reaalkooli ja samal aastal Pavlovi Sõjakooli Petrogradis, 1923.a. Eesti alalisväe ohvitseride kursuse ning 1938.a. Eesti Kõrgema Sõjakooli. 1915-1917 võttis osa Esimesest maailmasõjast ohvitserina, tõusis staabikapteniks ja kompaniiülemaks. 1917-1918 teenis 2. Eesti polgus. Fr. K. Pinka moodustas Vabadussõja algul Scouts-rügemendi, mille […]
“Kolonelile ei kirjuta keegi”
Reeded on teistsugused – igal teisel päeval nädalas peavad kolonel ja tema haigevõitu naine pidevat võitlust vaesuse ja üksluisusega, kaapides kokku oma sääste toidu ja ravimite tarbeks, mis hoiavad neid elus. Aga reedeti tuleb postiljon ja see saadab põgusa lootuselaine läbi koloneli vananeva südame. Viisteist aasta on ta jälginud postipaadi saabumist sadamasse, lootes, et talle […]
“Kõlupead Ameerikas”
Siim Holvandus ja Raivo Raid sõitsid 400 dollarit maksnud autoromuga USA idarannikult läänerannikule. Sel 7400-kilomeetrisel seiklusrikkal reisil kohtuti tuntud inimestega, näiteks rokkajakirjanduse rokikirjanduse ristiisaks tituleeritud Al Aronowitziga, kes tutvustas Allen Ginsbergi Bob Dylaniga, Dylanit biitlitega ja biitleid marihuaanaga, legendaarseima põrguingli Sonny Bargeriga ning rokikuulsuste peeniste koopiate aukartustäratava kogu omaniku groupie Cynthia Plastercasteriga. Peale nende ja […]
“Komandandi tüdruk”
Üheksateistkümneaastane Emma Bau on olnud abielus ainult kolm nädalat, kui natside tankid tema kodumaale Poolasse tungivad. Mõne päeva pärast on Emma abikaasa Jakob sunnitud minema põranda alla, jättes naise linna kõdunenud ja viletsasse juudi getosse lõksu. Ent vastupanuliikumine aitab Emma keset ööd getost välja. Ta viiakse Krakowisse Jakobi katoliiklasest sugulase Krysia juurde elama ja Emma […]
“Komarr”
Komarri planeet võiks olla üksainus imekaunis aed – kui selle nimel veel tuhat aastat vaeva näha. Või ka eluks kõlbmatu kõnnumaa, kui terraformimine peaks ebaõnnestuma. Nüüd aga purustas kursilt kaldunud kosmoselaev terraformimise jaoks hädavajaliku päikesepeegli. Põhjusi saadetakse välja selgitama Barrayari värskeim Keiserlik Audiitor lord Miles Vorkosigan, kellesse ei suhtuta planeedil aga kuigi soojalt, kuna tema […]
“Komi rahvaluulet I ja II osa. 2 raamatut”
Neljakeelne (komi, eesti, inglise, vene) raamat sisaldab Eesti Rahvaluule Arhiivis hoitavat komi folkloorset ainestikku, mida on kirja pannud Paul Ariste 1941. aastal komi sõjavangidelt. Komi rahvaluule on esindatud erinevate tekstidega lühivormidest laulude ja muinasjuttudeni. Foneetilises transkriptsioonis originaaltekstid on varustatud tõlgetega eesti, vene ja inglise keelde. Koostaja eessõna iseloomustab avaldatud tekste ja nende seoseid näiteks kirjandusega. […]
“Kommentaarium”
Siia raamatusse koondatud kultuurikommentaarid on kirjutatud “Raadio 2” tellimusel ja pärast eetrisse minekut mõnevõrra täiendatult ilmunud mitmesugustes trükiväljaannetes nii laialipillatult, et vaevalt keegi neid koos silmanud on. Kõrvuti moodustavad nad midagi mõttepäevikulaadset, mis loodetavasti annab mingi pildi 1990. aastate keskpaiga eesti kultuurielust ning autori arusaamadest. Oma kirjapaneku võlgnevad siinsed lühiesseed “Raadio 2” toimetajale Marko Reikopile, […]
“Kommikoer ja pommikoer. Üksteist lugu Eesti ajakirjandusest”
Tiit Hennoste (sünd. 1953) Filoloog ja meediakriitik analüüsib artiklikogumikus “Kommikoer ja pommikoer” Eesti ajakirjanduse eilsest ja tänas päeva ning selle ees seisvaid uusi väljakutseid netimeedia ajastul.
“Kommunism”
19. sajandil kõnelesid Marx ja Engels “kommunismitondist”, mis käib ringi mööda Euroopat. 20. sajandil tundus reaalne oht, et see tont võib hõivata suurema osa maailmast, 21. sajandi alguseks on kommunism taandunud millekski marginaalseks. Maailmast, kus me praegu elame, ei ole võimalik täielikult aru saada, kui me ei mõista kommunismi: selle algupära, arengut, kokkuvarisemist ja pärandit. […]
“Kommunism”
Richard Pipes (sündinud Varssavis, Venemaa ja Nõukogude Liidu ajaloo professor Harvardi ülikoolis, töötanud ka president Reagani nõuandjana) ütleb eessõnas: See raamat on sissejuhatus kommunismi ja samas ka selle nekroloog, sest on kindel, et kui täiusliku ühiskondliku võrdsuse otsingud eales korduma peaksid, ei omanda need enam kunagi marksismi-leninismi vormi. Raamatus jälgitakse kuues peatükis kommunismi ajalugu – […]
“Kommunismi tõus ja langus”
Briti ajaloolane Archie Brown on kommunismi kui ideoloogiat ja kommunistliku korraga riike uurinud juba 1960. aastate algusest. Rohkem kui neljakümne aasta jooksul on ta käinud paljudes kommunistide võimu all olnud riikides ja kohtunud seal paljude eri inimestega dissidentidest kuni partei keskkomitee liikmeteni. Toetudes laialdastele teoreetilistele teadmistele, rikkalikule isiklikule kogemusele, nüüdseks kättesaadavatele arhiivimaterjalidele, intervjuudele ja mälestustele […]
“Kommuuni kindral. Jaroslaw Dabrowski”
Pariisi-Gentilly rahvarohkel teel tundus see ratsanike grupp imelik ja silmatorkav. Ees sõitsid teed rajades kaks ohvitseri. Neile järgnes väikesel valgel hobusel pikahõlmalise saterkuuega mees, kelle nägu varjas sügavalt silmadele tõmmatud kübar. Vaikiva protsessiooni lõpetasid kaks püstoli ja mõõgaga relvastatud adjutanti. … (sees on pühendus)
“Komöödiad”
„… me kõik oleme rentslis, ainult et mõned meist vaatavad tähtede poole.“ Esmakordselt eesti keelde tõlgitud kogumikust „Komöödiad“ leiab Oscar Wilde’i (1854–1900) neli tuntuimat ja mõjukaimat näidendit. Iiri suurmeistri ajatu vaimukus ja peen ühiskondlik kriitika, mis on esitatud toretsevalt luksuslikes tegevuspaikades, kus hargnevad lustlikud, ent mõtlemapanevad lood, vaimustavad kirjandus- ja teatrisõpru juba üle 130 aasta. […]
“Kõmpa”
Suurt vastukaja, vaatamata üllatusmomendile ja novelli pidamisele Tuglase auhinna vääriliseks selle ilmumisele järgnenud aastal, teos ometigi saanud ei ole, nii nagu kogu Alveri proosaloomingut on võrdlemisi vähe käsitletud. Üksildased arvamusavaldused “Kõmpa” kohta on enamasti tunnustavad, kuid jäävad teose sisulise analüüsi puudumise tõttu üldsõnaliseks ja kõlavad siin-seal ehk koguni õõnsaltki. “Kõmpat” on nimetatud ajakriitiliseks, groteskselt sädelevaks […]
“Kompakt- ja digitaalkaamera käsiraamat”
Kuidas teha pilte uue põlvkonna fotoaparaatidega? Tänu uudsetele kompakt- ja digitaalkaameratele on pildistamine praegusel ajal populaarsem ning põnevam kui kunagi varem. See käsiraamat pakub ulatuslikku teavet nii kahe põhilise filmiformaadi – 35 mm ja APS – kompaktkaamerate kui ka digitaalkaamerate kohta. Lühidalt ja arusaadavalt kirjutatud raamat juhendab teid kõigis fotograafiat puudutavates küsimustes. Käsiraamatus tutvustatakse uute […]
“Komplekssüsteemid ehk Tervik on suurem kui osade summa”
Ajalugu kulgeb mööda tasast rada, kuni teda raputavad murrangulised sündmused. Peopesast liiva libistades kuhi kasvab, kuni vajub järsku kokku. Liblika tiivalöök võib vallandada maailma kuklapoolel orkaani. Aktsiaturud kõiguvad vaikselt, kuni neid tabab krahh… Need ja paljud teised näited viitavad komplekssüsteemi nähtusele. Raamat viib lihtsale teerajale keerukasse maailma, kus autorid avavad mitmekihilisi seoseid looduse ja inimsuhete […]
“Kõmri saagad”
Keldi kirjanduse varasalvest Keldi rahvaste kirjanduses kuulub silmapaistev koht Walesi poolsaarel sündinud kõmri kirjandusele. Selle õitseaeg oli 12. sajandil tolleaegseid levinumaid legende tuntakse nimetuse all “Mabinogion”. Osa neist – nn. Mabinogi neli haru – on käesolevas esitatud ka eesti lugejale, lisaks veel üks fantastiline kosjalugu. Neis äärmiselt omapärastes legendides põimuvad keltide mütoloogilised kujutelmad “ajalooliste” viidetega, […]
“Komtuuri tapmine”
Kolmekümnendate eluaastate keskpaigas malbe ja otsusekindlusetu professionaalne portretist lahkub Tōkyōst, kui naine ta maha jätab, ning satub kuulsa kunstniku Amada Tomohiko mägimajja. Kui mees avastab kunstniku pööningule peidetud maali, avab ta tahtmatult salapäraste sündmuste ringi. Selle sulgemiseks peab ta läbi käima teekonna, mida saadab müstiline kellukese helin, miniatuurse inimkuju võtnud Idee, teispool orgu elav elegantne […]
“Konarlik tee”
„Konarlik tee“ on romaani „Tint“ vahetu järg; selles jälgitakse Alfred Niinepi edasist teenistus- ja elukäiku. Ta on vahepeal lõpetanud oma juuraõpingud ning töötab kohtus advokaadi abina; nüüd tuleb tal kogeda õigusemõistmise konarlikku, aeg-ajalt isegi ohtlikku teed. Kõik tema elus taandub rahale. Ja pole imestada, et ühel hetkel kaob tal inim- ja ametiväärikus ning ta satub […]