“Kokkuvõtlik kamasuutra”
Sir Richard Burtoni originaaltõlke alusel Valitud katked algupärasest hindu raamatust Tänapäevane tõlgendus koos 64 kuulsa naudingudoktriiniga, ette kirjutustega kosilastele ja kurtisaani elule Kaunilt illustreeritud piltidega india erootilisest kunstist Ideaalne kaasaegne juht originaalteosele
“Kolde ümber”
Kuidas söök tegi ahvist inimese Oma ainulaadses raamatus väidab Richard Wrangham, et just keedetud või küpsetatud toit põhjustas meie esivanemate erakorralise muundumise ahvitaolistest olenditest Homo erectus’eks. „Kolde ümber“ pakub välja uue huvitava mõtte: kuumutatud toit põhjustas seedetrakti kokkutõmbumise ja aju suurenemise, aitas kaasa inimühiskonna arengule ning meeste ja naiste tööjaotuse tekkele. Kui meie esivanemad kohastusid […]
“Koldehoidja I. Järva Maanoorte Ühendus”
Aare Niinemägi: Hallipäisele armsale Presidendile Konstantin Pätsile. Luuletis. A. Jürima: Järva maanoored. Artikkel Ignas Tõrmaküla: Suur jõud. Artikkel H. Lipp: Õpi, maanoor. Artikkel Aare Niinemägi: Neli laulu. Luuletised A. Hansen: Tõdesid ja mõtisklusi noorus. Luuletis Aare Niinemägi: Hädaoru noorus. Luuletis Johannes Kaup: Kivid südames. Novell J. Lepiksaar, mag.: Sulissõprade-laululindude elust kodumaa metsades. Evald Roosaare. Uus […]
“Kole anekdoot”
Vene kirjanduse klassiku F. Dostojevski (1821-1881) teoste valimikus ilmuvad jutustused “Onu unenägu”, “Stepantšikovo küla ja selle asukad”, “Kole anekdoot”, “Uba”, “Imeliku inimese unenägu”. Jutustuses tõuseb esile huvi “väikese inimese” vastu, usk headusse ja ligimesearmastusse, kuid neis ei puudu ka vaimukas grotesk.
“Koletis öös”
9. sünnipäeval juhtub Frankiga midagi, mis muudab ta elu: poisist, kes kardab üle kõige maailmas koletisi, endast saab KOLETIS! Tal kattub koheva karvaga ja tal on nüüd neli jalga. Ja kõige rohkem tahab ta, et keegi talle pai teeks. Miks inimesed teda ometi kardavad??? Kas kuskil on keegi, kes tema sõber tahaks olla?
“Kolgata müsteerium”
Õilsate ja suursuguste nii mõnigi kangelastegu on aastatuhandete kulus inimkonna mälust kadunud, aga selle planeedi hilisemad sugupõlved tunnevad kord Kolgata müsteeriumi, – loodetavasti nad tajuvad sellest märksa enamat, kui tänini on saanud avalikuks. Käsitamatu armastuse-suuruse kiirgava valgusmärgina säravad läbi kõikide aegade evangeeliumisõnad: “Isa, andesta neile, sest nad ei tea, mida nad teevad!”
“Kollane maja: oodatud kõik, kes armund Supilinna”
“Kollane maja: oodatud kõik, kes armund Supilinna” on kokkuvõte Supilinnas, tolles Tartu linnaosas 2002. aastal toimunud kultuuriõhtutest, mida pikivad eel- ja järellood, olukirjeldused ja mõtisklused. Supilinna pildid muidugi ka. Piret Bristoli ja Mehis Heinsaare algatusest alguse saanud õhtutest saab raamatu lõpuks Supilinna päevade üritus. Omamoodi on see kultuuriõhtute toimumiskoha, Kollase maja kroonika.
“Kollane maja”
Sa hoiad käes seda paksu raamatut. Tema lehed krabisevad Sinu sõrmede all. Kui Sa otsid siit lõbu, siis võid panna raamatu tagasi letile või riiulile, sest selles raamatus ei ole juttu armastusest. Raamatu peamine väärtus on, et loo, mis siin kirja pandud, rääkis mulle (järelikult Sinulegi) kunagi üks joodik õllesaalis “Humal”. See oli suur, kollane, […]
“Kollase Rähni vennaskond”
Saage tuttavaks Emíliaga, kõneleva kaltsunukuga. Ta elab vanaema, dona Benta majas ja tal on palju sõpru: peale vanaema ja köögitüdruku, tädi Nastácia, kes Emília kaltsudest õmbles, on ta sõpradeks lapsed – tüdruk Lúcia, keda kutsutakse Nöpsninaks ja poiss Pedrinho. Lisaks on tal veel nii veidraid ja ebaharilikke sõpru, et selliseid pole arvatavasti kellelgi kogu maailmas. […]
“Kolm isamaa kõnet.” 2 raamatut ühtses paberümbrises.
I Raamat – “Kolm isamaa kõnet” Kriitiline väljaanne käsikirjast kommentaaride ja järelsõnaga. Käesolev faksimiile-väljaanne Carl Robert Jakobsoni “Kolmest isamaa kõnest” taotleb mitut eesmärki: anda asjahuvilisele kätte autentne algallikas, hoida väärtuslik käsikiri ära kulumisohust ja lähendada teose autorit tema autograafi kaudu laiemale lugejakonnale. “Kolm isamaa kõnet” on kahtlemata eesti ärkamisliikumise ideoloogiline põhidokument. See koosneb kolmest kõnest, […]
“Kolm juunit”
Särav romaan, mille tegevus toimub Kreekas, Šotimaal, Greenvich Village´is ja Long Islandil ning mis jälgib ühe šoti perekonna liikmeid, kui nad on vastamisi rõõmude ja ihade, õnnestumiste ja reetmistega, mis on omased armastusele kõigis selle vormides. Romaan käsitleb peresidemeid, erootilist iha, väikesi lapsi ning aeglast suremist aidsi ja vähki hellast sisetundest võrsunud peenusega, mis on […]
“Kolm koda”
Romaani tegevus toimub Stokholmis 1980. aasta suvel, ESTO ajal ja pärast seda. Teose peategelasteks on vanaisa Paavel Koda, endine ajalooõpetaja, isa Raivo Koda, endine soomepoiss ja tsiviilinsener ja poeg Madis Koda, doktoritööd tegev bioloog. Nende silmadega jälgitakse toimuvat sel mälestusväärsel suvel – nii ESTO piirides kui tegelaste eraelus ja suhetes teise sooga. Kolme põlvkonna esindajad […]
“Kolm meest stuudios”
Raamat sisaldab valiku mõttevahetusest, mida raadioajakirjanik Ene Hion ringhäälingus on salvestanud. Kirja on pandud kolme targa ja autoriteetse ühiskonnategelase kõnelused elust ja inimestest. Vestluskaaslasteks on partei- ja revolutsiooniveteran Hendrik Allik, filosoof ja entsüklopedist Gustav Naan, arhitektuuriajaloolane ja kunstiteadlane Villem Raam. Oma arvamustega ei käi nad lugejale peale. Igaüks saab hea võimaluse isiklikke elukogemusi, seisukohti ja […]
“Kolm meistrit. Balzac. Dickens. Dostojevski”
Austria kirjaniku, biograadilise žanri meistri Stefan Zweigi (1881-1942) kolm esseed, mis on pühendatud XIX sajandi suurtele kirjanikele-realistidele H. Balzacile, Ch. Dickensile ja F. Dostojevski.
“Kolm musketäri”
Romaaniklassika “Vahepeal oli Porthos lähenenud ja tervitas käeviipega Athost, siis pöördus ta d´Artagnani poole ja seisatas jahmunult. Ütleme möödaminnes, et Porthos oli mõõgarihma vahtanud ja mantli ära võtnud. “Ohoo! Mis see siis tähendab?” küsis Porthos. “Sellesama härraga ongi mul duell,” ütles Athos, käega d´Artagnani poole viibates ja ühtlasi nagu Porthost tervitades. “Ka mina võitlen temaga,” […]
“Kolm nädalat punast diktatuuri. Tartu sündmusi Eesti Vabadussõja päevilt”
Arno Raag (26. august 1904 Vesneri vald, Tartumaa – 6. märts 1985 Melbourne, Florida) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik. Ta lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust. Oli Postimehe toimetuse liige 1928-1940. Põgenes 1944. aastal Saksamaale ja aastal 1949 siirdus USA-sse. Arno Raag on avaldanud lähiajaloo-alaseid raamatuid nii 1930ndatel kui ka hiljem paguluses, […]
“Kolm naist”
Sisukord: Robert Musil – Grigia – Portugallanna – Tonka Loomingu Raamatukogu 12-13/1972
“Kolm naist” I-II köide. 2 raamatut
Sentimentaalne romaan. MOTO Iga mees on oma õnne sepp. – Eesti vanasõna Aga on veel keegi muu, kes sepitseb sinu õnne kallal ja taob seda oma tahtmise järgi. – Autor *** Ma istun kõrgel mäel ja vaatan kauget tuuleveskit, millel neli laia tiiba õlgadel… Seda teen praegu muidugi vaimus. Aga lapsena vaatasin sellist veskit päris […]
“Kolm oma elu laulikut. Casanova, Stendhal, Tostoi”
Austria kirjaniku, biograafilise žanri meistri Stefan Zweigi (1881-1942) kolm esseed, mis on pühendatud Casanovale, Stendhalile ja Lev Tolstoile. Esseed kuuluvad sarja “Maailma ehitusmeistrid”, milles autor jälgib loomingulist vaimujõudu maailmaajaloo oluliste inimtüüpide kaudu.
“Kolm päevikut”
Ingrid von Rosen ja Ingmar Bergman abiellusid 1971. aastal. Neile anti koos elada kakskümmend neli head aastat. Kui Ingridil sügisel 1994 avastati maovähk, varises nende maailm kokku. Oma päevikutes püüavad Ingrid, Ingmar ja nende tütar Maria toimuvas enda jaoks selgusele jõuda. Üheskoos moodustavad päevikud unikaalse pildi tragöödiast.
