“Kliment Vorošilov”
Raamat annab ülevaate väljapaistva nõukogude riigi- ja parteitegelase, Nõukogude Liidu marssali, kahekordse Nõukogude Liidu kangelase ning sotsialistliku töö kangelase Kliment Vorošilovi elust ja tegevusest.
“Klingsori viimane suvi”
Hesse arvukatest jutustustest on esilekerkivamaid 1920. aastal avaldatud “Klingsori viimane suvi”, mille probleemistik langeb mitmeti ühte “Stepihundi” omaga. Vananev kunstnik Klingsor tunnetab valuliselt kodanliku kunstielu ummikussejooksmist ajal, mil sõjast vapustatud Euroopas toimub põhjalik väärtuste ümberhindamine. Loomingu Raamatukogu 40/1965
“Klio silma all”
Novellikogu. Sisukord: Neli monoloogi Püha JÜri asjus. Väike memoriaal. Michelsoni immatrikuleerimine. Seletusi nende tarvis, kes kommentaaridest erilist mõnu tunnevad … Kahe kaotsiläinud paberi lugu. Kaks korda kaks seletust … Pöördtoolitund. Seletusi, kuna seekord vist tõesti ilma ei saa.
“Klockrike teekond”
Nimekas rootsi kirjanik Harry Martinson (1904-1975; Nobeli preemia 1974), Rootsi Akadeemia liige, luuletaja ja filosoof, oli äärmiselt huvitava, seiklusliku elukäiguga mees. Tema põhiromaan “Klockrike teekond” viib meid kaasa mööda maad rändavate meestega, kes on vabad elu kohustustest ja aja sunnist. See on ühtaegu teekond mööda Rootsimaad, kuid ka ajarännak unistuste kihelkonda Klockrikesse (Kellariiki).
“Kloostripäevik”
Kes tahab teada, miks palus autor tagakaanelaused oma raamatule, mis jutustab tema elamustest ja seiklustest nunnakloostris, kirjutada just kahel meesterahval, lugegu tingimata see huvitav raamat läbi. – Peeter Volkonski Kui luteriusuline naine ortodoksi kloostrisse mitte ei satu, vaid läheb, on kõik see, mida vaja läheb koomikaks, juba iseenesest ette loodud. “Kloostripäevik” kõneleb luterlikust teoloogiast väsinud, […]
“Klouni silmaga”
“Klouni silmaga” (“Ansichten eines Clowns”, 1963, e.k 1968) on saksa kriitilise realisti Heinrich Bölli sisukamaid ja probleemitihedamaid romaane. Nagu paljude teiste Bölli teoste tegelased, on ka selle romaani peategelane Hans Schnier tagasipöörduja – Teisest maailmasõjast tulnud sõdur, kes ei leia endale sõjajärgsel Saksamaal kohta. Võõrandunud oma sõja ajal rikastunud perekonnast, kus valitsevad revanšimeeleolud ja silmakirjatsev […]
“Kodanik ja riik”
Kodaniku ja riigi suhete küsimus on vana probleem. Juba ligi 2500 aastat tagasi küsiti kuulsalt Hiina filosoofilt, keda praegu tuntakse Konfutsiuse nime all, mida tuleks ühes riigis järgmise ja kõige olulisema tööna ära teha. Vastuseks ütles filosoof, et kõik ametnikud tuleks ümber nimetada. Kui küsija selle peale imestas, kas siis riigis pole tõesti midagi tähtsamat […]
“Kodanlasest aadlimees. Arst vastu tahtmist”
Moliére alias Jean-Baptiste Poquelin on igati ületanud kolmesaja aasta piiri. Sündinud jaanuaris 1622 Pariisis, suri ta samas linnas viiekümne ühe aastasena 17. veebruaril 1673 pärast oma viimase komöödia “Ebahaige” neljandat etendust. Sealtpeale on Moliére looming ja temast lähtuv näitekunstitraditsioon viljastanud peaaegu kõigi Euroopa rahvaste teatrit ja ta mõju on ulatunud üsna kaugele Aasia ja Aafrika […]
“Kodu ja maailm”
Bimala jutustus Ema, täna tuli mul jälle meelde helepunane märk su juuste lahul, laiade punaste äärtega sari, mida harilikult kandsid, ja su imeilusad silmad, täis sügavust ja rahu. Nad ilmusid mu elu-teekonna algusel otsekui esimene koidupalistus, andes kaasa kuldset reisimoona mu rändamisel. Taevas, mis jagab valgust, on sinine. Mu ema nägu oli küll tõmmu, kuid […]
“Kodu läbi nelja aastaaja”
Fotod Anne Saarenoja. Südasuvised peod sõpradega ja külaromantika, grilliõhtud, elu moodsas linnakodus jne – see mitmekülgne raamat pakub näiteid mugavatest kodudest ja värskeid ideid pidude korraldamiseks. Vana pööning, millest on saanud kõrgel katuste kohal olev eluruum, ärkab kevadpäikese esimestes kiirtes. Mereäärne ruumikas ridamaja oma suurte akende ja efektsete roheliste taimedega kümbleb suve kaunis valguses. Endine […]
“Kodu lugu II”
Sisukord: III. Oma tuba, oma luba – Eraldumine Vene riigist – Eesti Vabadussõda – Iseseisev Eesti riik – Suurim saavutus – Käidud teele tagasi vaadates IV. Nurka surutud – Eesti iseseisvuse lõpp – Lootus vabanemisele – Vastupanu võõrvõimudele – Süsteemiga kohanemine – Uus ärkamisaeg Loomingu Raamatukogu 1989, 42/43
“Kodu lugu”
Eesti ajalugu vaadatuna eestlase pilguga on lugu meie kodust siin Läänemere rannamaal, kodust, mille rajasid meie esivanemad oma igapäevase tööga ja mida meil on kõige püham õigus omaks nimetada. Paraku on ikka ja jälle leidunud selle õiguse rikkujaid. Suuremad ja võimukamad on kandnud meie maale vaenu ja vägivalda, surunud peale võõrast võimu ja vaimu, püüdnud […]
“Kodu remonditööd”
Nõuanded, töövõtted, õpetused ja nipid Tapeetimine * Pahteldamine * Viimistlemine * Värvimine * Plaatimine Selles asjalikus käsiraamatus on rohkesti professionaalseid nõuandeid, töövõtteid, õpetusi ja nippe, mis abistavad algajat ja juba kogenumat koduremontijat esimese suure projekti elluviimisel. Selged ja lihtsad juhendid aitavad hea tulemuse saavutada vähese ajakuluga ning vältida tavalisi komistuskive ja vigu, mis hobiremontijat sageli […]
“Kodu-uurija käsiraamat”
Koostajad ja autorid arvavad, et kodu-uurimise arendamise praegusel etapil on vajalik just niisugune kodu-uurimise kõiki külgi haarav ja uurijate erinevat taset arvestav käsiraamat. /—/ Koostajad loodavad, et uurijad suudavad ise metoodikat loovalt edasi arendada teiste, juba süvenenud kodu-uurimise traditsioonidega alade eeskujul. Raamatut on aktiivselt loetud: valged ääred on pruunid, kaaned kulunud ja logisevad, endise omaniku […]
“Koduaia ilupuud ja -põõsad”
Selles raamatus on vaatluse all enamik ilupuid ja -põõsaid, mida Eesti oludes kasvatada saab. Lisaks tavapärasele liigikirjeldusele antakse lühiülevaade iga taime nõudmistest kasvukohale ja mullale, hooldusvajadusest ning talvekindlusest. Jagatakse soovitusi selle kohta, millised puud-põõsad sobivad soolo- või rühmataimeks, millised aga tausta- või hekitaimeks. Teada-tuntud liikide ja sortide kõrval tutvustatakse ka päris uusi või meil veel […]
“Koduarheoloogia. Minu “barokkbarakk Haapsalus”
Olen lõviosa oma teadlikust elust töötanud Eesti Kunstimuuseumis, saades Kadrioru lossist kaasa armastuse barokkstiili ja antikvaarsete esemete vastu. Keiserlikkust barokist olen nüüdseks jõudnud Haapsalu kodanikubaroki juurde. Perekondliku suvitamistraditsiooniga seotud maja pakub rohkeid üllatusi ja avastamisrõõmu oma neljasaja-aastase pärandiga.
“Kodukäija”
Kuidas ta siia oli saanud ja kust just tulnud, seda ei oleks ta teadnud endale öelda, aga suures kõledas riidehoiuruumis ta oli ja siin oma ülekuube otsis. Kuid nagi, mille otsa ta mäletas ennist oma ülekuue riputanud, oli tühi. Nähtavasti oli siin keegi teine juba enne teda oma üleriideid otsinud ja teiste omad segi paisanud, […]
“Kodukäija”
Romaani esitrükk ilmus 1963. a. Lundis. Ilmumise järel äratas “Kodukäija” tähelepanu nii paguluses kui okupeeritud Eestis. Raamatut ennast muidugi ei tuntud, selle poliitiliselt ründavat sisu ja hoiakut pidasid toonased “ideoloogiarinde” eestvõitlejad aga niivõrd ohtlikuks, et autori vastu päästeti valla võimas laimukampaania. Sellega tunnistas vastasleer “Kodukäija” olulist tähendust. “Kodukäija” on trotslik raamat, vastuhakk vaimus, väljakutse valele, […]
“Kodukohalood”
Rännakud Eesti kultuuriinimeste lapsepõlve “Kodukohalood” viib lugeja põnevale rännakule tuntud kultuuriinimeste lapsepõlveradadele. Nostalgilisel teekonnal saame muu hulgas teada, miks Kaljo Kiisk sinepit ei sallinud, mida kartis Paul-Eerik Rummo lapsena, miks Mati Unt kunagi maaelust ei kirjutanud, millest unistas väike Jaan Rannap ja millised olid Priit Pärna lapsepõlvemängud. Raamat sisaldab lugusid ja fotosid kolmekümne kuue Eesti […]
