“Kirjad Trinidadi”
Mõned kriitikud on nimetanud autorit kirjanikuks, kes kirjutab tänase päeva inimese ahistusest, kuigi võiks kohe lisada, et samal ajal räägib ta samavõrd ja jätkuvalt inimese agressiivsusest. Tema tegelaste suhteid valitsevad pime kirg ja külm julmus. Annika Idströmi maailmas on inimesed üksteisele võõrad ja mida lähemates suhetes nad on, seda isekamalt ja julmemalt nad üksteise suhtes […]
“Kirjad ühele ja paljudele”
Raamatus pealkirjaga “Teejuht” olen öelnud küllalt selgelt, miks olen vastu sellele, et avaldatakse surma läbi lahkunute neid kirju, mis on läkitatud teatud ajenditel, on ühekordse kehtivusega ning hinnatavad nende tekkeolude täieliku tundmise põhjal. Kuna “surma” – järgselt ei saa ma kuidagi takistada oma kirjade avaldamist, mida olen kirjutanud vaid varasemate hetkede erilistel, kuupäevadega piiritletud motiividel […]
“Kirjad Venemaalt. Eesti ajakirjaniku reportaažid elust Venemaal”
See on reportaažiraamat kohtadest, kuhu olen Venemaal sattunud alates 2007. aasta jaanuarist, kui asusin seal tööle Eesti Päevalehe väliskorrespondendina. Põhiliselt on need lood Siberist ja Kaukaasiast, kus olen kõige rohkem käinud. Seadsin eesmärgiks näidata just Venemaa provintside elu. Kuna Moskva on midagi muud, kui ülejäänud Venemaa, siis olen Moskva raamust teadlikult välja jätnud. Ainus Moskvas […]
“Kirjad vennale”
Tõenäoliselt selliseid kirjavahetusi palju säilinud ei ole – või kui, siis ühepoolsetena. Käesoleval juhul ka “Suurest Tsoonist” saadetud kirjad säilinud tänu sellele, et neist üks esimesi ei jõudnud adressaadini. Seetõttu kirjutas Olavi järgmised läbi kopeerpaberi, et saata koopia vajaduse korral koos mõne järgmise kirjaga. Kuna sellist vajadust ei tekkinud, jäid koopiad alles. Arvo kaks esimest […]
“Kirjakeel ja kirjasõna”
Eesti keele seisund on olnud väga mitmesugune: maarahva keel, talurahvaseisuse keel, eestlaste keel, riigikeel. Eesti keelesse suhtumine samuti: kord on see keel olnud sallitud, kord ebasoovitav, kord iseseisvalt arenev, kord teadlikult võõrmõjudele allutatud. Kõigist seisundi ja suhtumiste muutustest saaks kirjutada ülipõneva eesti keele sotsiaalajaloo. Tunnukse nõnda, et praegu on käes järjekordne segaduste, vahest isegi murranguaeg. […]
“Kirjamehi mitmes mõõdus”
Uurimusi eesti kirjanduse ja kultuuriloo alalt “Eesti kirjanduse ajaloo” I-V osa koostamisest osa võttes on käesoleva kogumiku autoril tulnud läbi töötada mitmed teemad eri ajajärkudest ja seoses erinevate kirjanikega, ent kirjandusloo ülevaateliste peatükkide piiratud raamidesse pole alati mahtunud kogutud rohke allikmaterjal ja enamasti neist ülejääkidest on sugenenud mõnevõtta ulatuslikumad eriuurimused – käesoleva kogumiku artiklid.
“Kirjandus ja õigus surmale. Valik tekste”
Maurice Blanchot on üks suur mõistatus. Tema peaaegu sajandi pikkuse elu kohta jõuab avalikkuse ette vaid üksikuid kilde: sünd 1907. aastal; surm 2003. aastal; erakuelu periooditi Pariisis, periooditi sllest väljaspool; pikaajaline sõprus Emmanuel Levinasi ja George Bataille´ga; nooruse ultraparempoolsus; hilisem äärmusse kippuv vasakpoolsus; osalemine Teise maailmasõja ajal vastupanuliikumises; pärastsõjaaegne aktiivne osavõtt poliitilistest protsessidest – Alžeeria […]
“Kirjandus Kreeka ja Rooma maailmas: uus vaatenurk”
Hinnates kreeka ja rooma kirjandust tänapäeval, peaksime tundma ka rolli, mida see mängis oma kaasajas. Selle raamatu fookus, uus vaatenurk, on kirjanduse vastuvõtjad: lugejad, vaatajad ja kuulajad. Kaksteist antiikkirjanduse uurijat vaatlevad siin erinevaid ja muutuvaid seoseid kirjanduse loojate ning nende publiku vahel, alates arhailisest kreeka luulest kuni Rooma impeeriumi lõpuni. Klassikalisest Ateenast hellenistliku kreeka diasporaani, […]
“Kirjandus muutuvas maailmas”
Kogumik sisaldab meie ühe silmapaistvama kirjandusteadlase ja -kriitiku Heino Puhveli viimase aja loomingut. Siin leidub nii kirjandusloolisi kui ka kirjandusteoreetilisi uurimusi, arvustusi, ettekandeid sümpoosionidel, tähtpäevakirjutisi jm. Autori üldistavad sõnavõtud kaasaegse eesti proosa kohta äratavad tähelepanu nn. suurte, internatsionaalse tähendusega probleemide rõhutatud esiletõstmise tõttu. Sisukord. Lühiuurimusi – Etüüd kirjanduse rahvalikkusest – Žanriteoreetilisi vaatlusi – Ajastutunnetus – […]
“Kirjanduse sirvilaud 1959”
Raamatuid on meil kirjutatud ja kirjastatud, kirjutatakse ja kirjastatakse väga mitmesuguseid. Nõukogude Eestis pole aga välja antud raamatut kirjutajaist – kirjanikest, pole niisugust raamatut, mis tutvustaks kirjanikke, räägika neist pisut rohkem, kui räägib harilikult raamatu kaanel ja tiitellehel seisev paljas autori nimi. Nõukogude Eesti 1959. aasta autorite tutvustamiseks ongi mõeldud käesolev album “Kirjanduse sirvilaud 1959”. […]
“Kirjanduslik Hiiumaa”
Hiiumaad on oma loomingus kajastanud nii need kirjanikud, kes Hiiumaal sündinud, kui ka need, kes selle maaga tutvunud on. Muidugi on pärishiidlaste ja väljastpoolt tulnute Hiiumaa-kujutus erinev. Pikemad, eepilised ja olustikulised teosed pärinevad hiidlastelt, lühemates žanrites lood “välisautoreilt”. Siin lühemalt peatunud pole jõudnud kohalikku elu-olusse nii sügavalt ja laialt sisse elada, et pannood anda ja […]
“Kirjanik ja diktaator. Knut Hamsuni looming, elu ja aeg”
Norra silmapaistvamaid kirjanikke Knut Hamsun (1859-1952) kasvas üles kehvades oludes Keks- ja Põhja-Norras. Nälga ja külma trotsides teostas ta oma unistuse ja kirjutas ende maailmakirjanduse parnassile. Ta oli sõnaseadja, kes lõi uue moodsa romaani, ja juht, kes reetis oma rahva. Hamsuni ellu mahtus kõik, millest romaanikirjanik võib unistada: pinget täis abieludraama, suuri mõõtmeid võtnud poliitiline […]
“Kirjaniku isikupära ja kirjanduse areng”
Elavad vaidlused ideelise alge osast kunstiloomingus, samuti kirjaniku ühiskondlikust positsioonist kestavad meie ajakirjanduses juba pikemat aega. Kord need vaibuvad, siis puhkevad uue jõuga. Probleemidele ja lahendustele osutatav suur tähelepanu on tingitud nende tõsisest tähendusest nõukogude ja üldse sotsialistliku kirjanduse arengule, tänapäeva progressiivsete kirjanike tegevusele. Eri aegadel toimunud arupidamised ideelise ja kunstilise alge vahekorrast kirjanduses, kirjanduse […]
“Kirjaniku tütar”
Romaan Pika ja viljaka, edust palistatud kirjanikutee lõpul haarab Armand Boisier´d, Prantsuse Akadeemia liiget, topeltmure. Ta kogeb oma loova fantaasia lätte kuivamist ja kardab kõigest hingest armastatud tütre Sandy võõrdumist. On ju pärast abikaasa surma saanud tütrest talle viimane abi üksinduse vastu. Kui palju aega oli raisatud mõne algupärase idee, täpse sõna tagaajamiseks, samas kui […]
“Kirjutajad. Seisab üksi mäe peal”
Mõlema romaani sündmustik hargneb põhiliselt minevikus, peategelasteks marginaalsed inimesed, kes olude sunnil asetuvad kahe rahvuse ja mõttemaailma piirile. “Kirjutajate” tegelaste hulgas on ajaloost ja kirjandusest tuntud Barbara von Tisenhusen, “Seisab üksi mäe peal” on romaan Kristjan Jaak Petersonist.
“Kirjutamata memuaare”
Lembit Lauri (s. 1929) tegutseb Eesti Raadio reporterina 1953. aastast. Viimased kümmekond aastat on ta peamiselt pühendunud rahva elava mälu salvestamisele. Saatesarjas “Kirjutamat memuaare” on sadu inimesi jutustanud oma eluloo. Käesolev valimik sisaldab mälestusi Eesti Vabadussõja lahingutest, Valga ja Tartu maavanemate tegevusest, Eesti auriku “Kassari” uputamisest tundmatu allveelaeva poolt, elust Eesti Vabariigi Kaunase saatkonnas, riigpöörde […]
“Kirjutamata memuaare”
Lembit Lauri (s. 1929) tegutseb Eesti Raadio reporterina 1953. aastast. Viimased kümmekond aastat on ta peamiselt pühendunud rahva elava mälu salvestamisele. Saatesarjas “Kirjutamat memuaare” on sadu inimesi jutustanud oma eluloo. Käesolev valimik sisaldab mälestusi Eesti Vabadussõja lahingutest, Valga ja Tartu maavanemate tegevusest, Eesti auriku “Kassari” uputamisest tundmatu allveelaeva poolt, elust Eesti Vabariigi Kaunase saatkonnas, riigpöörde […]
“Kirjutamata romaan ja teisi jutte”
Virginia Woolf 1882-1941 Kogumik sisaldab valiku lühijutte aastatest 1906-1941. Lühijutud olid Woolfile nii harjutused uute kirjutamisviiside katsetamiseks kui ka mänglevad vabadusepursked. “Omnibussis ja metroos üksteisele otsa vaadates kaeme me peeglisse, sellest tulebki ähmasus, klaasine läige meie silmis. Ning tuleviku romaanikirjanikele saab üha selgemaks, kui olulised need peegeldused on, sest muidugi pole peegeldusi üks, vaid peaaegu […]
“Kirjutamisest”
Mälestusteraamat ametioskustest “Kui teil pole aega lugeda, ei ole teil ka aega ega tööriistu, et kirjutada.” 1999. aastal hakkas Stephen King kirjutama oma ametioskustest – ja oma elust. Aasta keskel pani need mõlemad ohtu laia kõlapinda leidnud õnnetus. Õnnetusest paranemise kuudel muutus ühendus kirjutamise ja elamise vahel olulisemaks kui kunagi varem. Harva juhtub, et kirjutamisest […]
“Kirkas kumas”
Romaanide “Tütarlaps pärlkõrvarõngaga” ning “Naine ja ükssarvik” autori uus ajalooline teos viib lugeja Prantsuse revolutsiooni aegsesse Londonisse, kus noorte peategelaste tee ristub inglise luuletaja ja kunstniku William Blake´i tegemistega. Tiiger, tiiger, kirkas kumas põlislaanes põhjatumas. Kelle surematu kava loond sümmeetria kohutava? Kus need taeva, kauged ilmad, milles leekisid su silmad? Kus see tiib, mis tõusta […]
