“Kirelõõm”
“”Kirelõõma” teema on šokeeriv, sensatsiooniline. Vähema meisterlikkusega autoril võinuks see lugu koguni nilbe varjundi omandada. Kuid John Steinbeck, USA kuulsamaid kirjanikke, käsitleb riskantset ainet julgelt, analüüsib tegelaste hingeelu süvitsi ja osavõtlikult. Steinbecki kangelaste saatust kujundavad ülivõimsad kired: armastus, uhkus, isekus, ustavus ja eneseohverdus…” “The New York Times”
“Kireruum”
Mu ööde unetus ja päevade päike, vihmade kargus ja lumelaviin, maikuu hiirekõrv ja augusti äike, jõgede hingus ja tunnete piin, mägede kõrgus ja orgude laugus, merede maitse ja järvede mekk, helide vaikus ja hüüete kaugus, valude tohter ja murede tekk oled, mu arm.
“Kirg ja kodumaa”
Isamaalüürik ja armastuslaulik Henrik Visnapuu (1890–1951) oli Marie Underi kõrval üks Siuru kesksemaid luuletajaid – poeeside kuningas, Siuru Vürst. Oma esimese luuletuse avaldas ta 18-aastaselt ja jõudis luulet kirjutada 43 aastat. Enne pagulusse siirdumist kirjutas ta oma nime 18 värsiraamatu kaanele. Kogumik „Kirg ja kodumaa“ sisaldab lisaks Visnapuu luule valikule Vallo Kepi põhjalikku ja fotoderohket […]
“Kirg ja üksindus”
Romaan Esimene asi, mille preili Judith Hearne oma uues üüritoas välja pakkis, oli ta tädi hõberaamis päevapilt. Ta tädi koht oli tollest kurvast matusepäevast peale alati olnud kaminasimsil, ükskõik millises möbleeritud toas preili Hearne parajasti juhtus olema. Ja kui ta teda nüüd üles seadis, olid silmad päevapildil karmid ja küsitlevad, jagades preili Hearne’i enese halvakspanu […]
“Kirg Park Avenuel”
New York Timesi bestsellerite autor Särisev romaan sõprusest ja unistustest ning tõelise armastuse ja õnne leidmisest linnas, mis kunagi ei maga. Nii kaua, kui ta suudab mäletada, on Bronxis sündinud Naomi Powellil olnud üksainus eesmärk: tõestada oma väärtust Upper East Side´i eliidile – inimestele, kelle heaks tema ema on töötanud majapidajana. Nüüd on Naomil riigi […]
“Kirg”
Armastusromaan “See oli suur ja hämar Alpi võõrastemaja, kuhu jõudsime väsitava matka järele mulle tundmatus ja metsikus maastikus. Algas juba öö – pikk, sajune ja sügisnukker. Vihm peksis raskel, hoogsal krabinal meie väikese toakese tumedaid aknaid ja kuna see asetses hoone kolmandal korral, otse katuse all, siis kostis vihmahoogude valjenedes, otsekui oleks kosk vajunud valjul, […]
“Kiri Leninile”
Arkadi Avertšenko (1880-1925) oli revolutsioonieelse Vene kirjandusilma üks populaarsemaid ja mõjukamaid autoreid. Huumoriajakirja Satiricon toimetaja ja põhiautorina pälvis ta tiitli “impeeriumi naerukuningas”. Tema annet ning tähendust kõrvutati Mark Twaini ning Jaroslav Hašeki omaga, tema looming mõjutas Mihhail Bulgakovi, Ilja Ilfi ja Jevgeni Petrovi, Mihhail Zoštšenkot. Avertšenko loomingu austajad olid Nikolai II ja Lenin. Naerukuningas ise […]
“Kiri sinule”
Romaanis „Kiri sinule” pöördub aastaid Šveitsis elanud vene kirjanik Mihhail Šiškin (s 1961 Moskvas) tagasi ammu unustatud epistolaarse žanri juurde. See on romaan kirjades, armastajate dialoog, kilomeetreid ja kalendreid trotsiv salajane vestlus, mis kulgeb ajas ja väljaspool aega, läbi sõja ja olmeraskuste, ning kestab kauem kui elu. Pealtnäha on kõik lihtne: poiss, tüdruk, kirjad, suvila, […]
“Kirik laias maailmas”
Koos üldise religiooni positsioonide nõrgenemisega tänapäeva maailmas toimub aga ka ususorganisatsioonide tegevuse märgatav aktiviseerumine. Seda võib täheldada meie planeedi eri piirkondades, erineva ühiskondlik-poliitilise süsteemiga, erinevate ajalooliste traditsioonide ja kultuuriga riikides. Mitmesugused religioossed voolud ja organisatsioonid ning nende juhid pakuvad omapoolseid lahendusi nüüdiselu probleemidele. Taolistes kõiki inimesi erutavates küsimustes nagu sõja ja rahu probleemid, ühiskonna arenemise […]
“Kirikud ja kogudused Eestis”
Käesoleva väljaande eesmärgiks on anda lühiülevaade Eestis tegutsevatest erinevatest kirikutest ja usuühendustest ning aidata lugejal hõlpsamalt orienteeruda tänapäeva Eesti religioonimosaiigis. Ajaloolise ülevaate kõrval on ära toodud ka statistilised andmed. Taskuformaat.
“Kirikuehitajad”
Käesolev romaan “Kirikuehitajad” on kolmas osa triloogiast, mille esimene osa oli “Veretasu” ja teine “Risti tähe all”. Uus sügis laotas taas oma unelevaid tiibu üle Eestimaa. Ta valas kulda puude lehtedele, kattis rohukamara öösiti õrna härmatisega, saatis rändlinnud parvedena lõunasse ja tibutas siis üha sagedamini tihedat uduvihma talveund ootavale maale. Päike hakkas hommikuti tõusma hiljemalt […]
“Kirikuõpetaja”
Sari: Nüüdisromaan Hanne Orstavik (s 1969) on Norra noorema põlvkonna kirjanik, kes on kirjutanud kümmekond tõsist, valusat ja keeletundlikku romaani. Teda on esile tõstetud terve rea auhindadega ning tema teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Orstavik on pärit Norra põhjapoolseimast maakonnast Finnmarkist, magistrikraadi omandas ta Oslo ülikoolis. “Kirikuõpetaja” tegevustik leiab aset meie päevil karmis Põhja-Norra tundrumaastikus […]
“Kirjad kodumaale”
Pühendan oma kadunud abikaasa luuletuskogu “Kirjad kodumaale”, vastavalt autori soovile, Eesti Gaididele Vabas Maailmas. Abikaasa … Kui nüüd saabub öö, siis palun vaid üht, nii vähe on jäänud soove, et sinu käe vaigistav vari langeks kui jahe kaste mu silmade üle, mida ma tõsta ei julge su poole… Siis ma sulen need rahus ja pimesi […]
“Kirjad Maarale”
“Teos, mida te käes hoiate, on kirjutatud ühele kindlale inimesele – noorele naisele, kes saab sajandi keskel kolmekümne kolme aastaseks. Ma olen elus tähele pannud korduvat tragöödiat – kui me teatud hetkel jõuame sinnamaale, et tahaks hakata oma vanavanematele küsimusi esitama, on juba liiga hilja. Nad on läinud. „Kirjad Maarale“ on sündinud katsest aimata ära […]
“Kirjad Maariale. Harald teotseb”
Laskusin põlvili su ette, Maaria, suudlesin su käsi, kindlas usus, et olin ometi leidnud oma kaotatud õnne. Aga sa raputasid kurvalt pead ja läksid ära ega öelnud, kelle eest põgenesid, iseenese või teiste eest. Sa kadusid tuule ja kellahelina linnast sama äkki, kui olid sinna ilmunud. Su viimsed roosid varisesid kokku ja muutusid põrmuks. Kirjas, […]
“Kirjad minu veskilt”
Küsida prantslastelt, kas ta on lugenud “Kirju minu veskilt”, on sama, mis küsida eestlastelt, kas ta on lugenud “Kevadet”. Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamat jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Ja veel üks ühine joon kahe teose vahel: mõlemad on inspireerinud […]
“Kirjad minu veskilt”
Küsida prantslastelt, kas ta on lugenud “Kirju minu veskilt”, on sama, mis küsida eestlastelt, kas ta on lugenud “Kevadet”. Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamat jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Ja veel üks ühine joon kahe teose vahel: mõlemad on inspireerinud […]
“Kirjad nõudmiseta”
Keskkoolitüdrukule. Autor pöördub väga isikupärases ning elavas vormis keskkooliealiste neidude poole, et üheskoos arutada probleeme, mis seotud sõpruse ja armastusega, kohuse- ja vastutustundega, kasvuraskuste ja iseseisvumisega ning paljude muude noort inimest erutavate küsimustega.
“Kirjad Pariisist”
Yves Bonnefoy: Ma ei saa kõnelda Aleksander Aspelist nii teadvalt, nagu oleks soovitav, sest ei tunne tema emakeelt ja pole järelikult saanud jagada temaga seda leiba ja veini, milleks on lapsepõlve sõnad. Ta oli ülearugi tagasihoidlik ja tihti ei püüdnudki end teistele arusaadavaks teha. Sellele vaatamata avaldusid tema õilsus ja arukus tuhandel viisil. Meil oli […]
