“Kirik laias maailmas”
Koos üldise religiooni positsioonide nõrgenemisega tänapäeva maailmas toimub aga ka ususorganisatsioonide tegevuse märgatav aktiviseerumine. Seda võib täheldada meie planeedi eri piirkondades, erineva ühiskondlik-poliitilise süsteemiga, erinevate ajalooliste traditsioonide ja kultuuriga riikides. Mitmesugused religioossed voolud ja organisatsioonid ning nende juhid pakuvad omapoolseid lahendusi nüüdiselu probleemidele. Taolistes kõiki inimesi erutavates küsimustes nagu sõja ja rahu probleemid, ühiskonna arenemise […]
“Kirikuehitajad”
Käesolev romaan “Kirikuehitajad” on kolmas osa triloogiast, mille esimene osa oli “Veretasu” ja teine “Risti tähe all”. Uus sügis laotas taas oma unelevaid tiibu üle Eestimaa. Ta valas kulda puude lehtedele, kattis rohukamara öösiti õrna härmatisega, saatis rändlinnud parvedena lõunasse ja tibutas siis üha sagedamini tihedat uduvihma talveund ootavale maale. Päike hakkas hommikuti tõusma hiljemalt […]
“Kirikuõpetaja”
Sari: Nüüdisromaan Hanne Orstavik (s 1969) on Norra noorema põlvkonna kirjanik, kes on kirjutanud kümmekond tõsist, valusat ja keeletundlikku romaani. Teda on esile tõstetud terve rea auhindadega ning tema teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Orstavik on pärit Norra põhjapoolseimast maakonnast Finnmarkist, magistrikraadi omandas ta Oslo ülikoolis. “Kirikuõpetaja” tegevustik leiab aset meie päevil karmis Põhja-Norra tundrumaastikus […]
“Kirjad emale”
Südamlike mõtete ja Hiiumaa kunstniku Liia Lüdig-Algvere õrnade akvarellmaalidega raamat «Kirjad emale» on kaunis kingitus igale emale ja vanaemale. Raamat koosneb lapse kirjadest ja mõtetest emale alates sündimisest kuni vanaduseni. Kõikidest tänastest väikestest tüdrukutest võivad saada kord vanaemad ja vanavanaemad, kuid side oma emaga jääb ikka kõige tugevamaks. Kirjades antakse edasi lapse mõtteid emast ja […]
“Kirjad kodumaale”
Pühendan oma kadunud abikaasa luuletuskogu “Kirjad kodumaale”, vastavalt autori soovile, Eesti Gaididele Vabas Maailmas. Abikaasa … Kui nüüd saabub öö, siis palun vaid üht, nii vähe on jäänud soove, et sinu käe vaigistav vari langeks kui jahe kaste mu silmade üle, mida ma tõsta ei julge su poole… Siis ma sulen need rahus ja pimesi […]
“Kirjad Maarale”
“Teos, mida te käes hoiate, on kirjutatud ühele kindlale inimesele – noorele naisele, kes saab sajandi keskel kolmekümne kolme aastaseks. Ma olen elus tähele pannud korduvat tragöödiat – kui me teatud hetkel jõuame sinnamaale, et tahaks hakata oma vanavanematele küsimusi esitama, on juba liiga hilja. Nad on läinud. „Kirjad Maarale“ on sündinud katsest aimata ära […]
“Kirjad Maariale. Harald teotseb”
Laskusin põlvili su ette, Maaria, suudlesin su käsi, kindlas usus, et olin ometi leidnud oma kaotatud õnne. Aga sa raputasid kurvalt pead ja läksid ära ega öelnud, kelle eest põgenesid, iseenese või teiste eest. Sa kadusid tuule ja kellahelina linnast sama äkki, kui olid sinna ilmunud. Su viimsed roosid varisesid kokku ja muutusid põrmuks. Kirjas, […]
“Kirjad minu veskilt”
Küsida prantslastelt, kas ta on lugenud “Kirju minu veskilt”, on sama, mis küsida eestlastelt, kas ta on lugenud “Kevadet”. Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamat jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Ja veel üks ühine joon kahe teose vahel: mõlemad on inspireerinud […]
“Kirjad minu veskilt”
Küsida prantslastelt, kas ta on lugenud “Kirju minu veskilt”, on sama, mis küsida eestlastelt, kas ta on lugenud “Kevadet”. Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamat jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Ja veel üks ühine joon kahe teose vahel: mõlemad on inspireerinud […]
“Kirjad nõudmiseta”
Keskkoolitüdrukule. Autor pöördub väga isikupärases ning elavas vormis keskkooliealiste neidude poole, et üheskoos arutada probleeme, mis seotud sõpruse ja armastusega, kohuse- ja vastutustundega, kasvuraskuste ja iseseisvumisega ning paljude muude noort inimest erutavate küsimustega.
“Kirjad Pariisist”
Yves Bonnefoy: Ma ei saa kõnelda Aleksander Aspelist nii teadvalt, nagu oleks soovitav, sest ei tunne tema emakeelt ja pole järelikult saanud jagada temaga seda leiba ja veini, milleks on lapsepõlve sõnad. Ta oli ülearugi tagasihoidlik ja tihti ei püüdnudki end teistele arusaadavaks teha. Sellele vaatamata avaldusid tema õilsus ja arukus tuhandel viisil. Meil oli […]
“Kirjad Trinidadi”
Mõned kriitikud on nimetanud autorit kirjanikuks, kes kirjutab tänase päeva inimese ahistusest, kuigi võiks kohe lisada, et samal ajal räägib ta samavõrd ja jätkuvalt inimese agressiivsusest. Tema tegelaste suhteid valitsevad pime kirg ja külm julmus. Annika Idströmi maailmas on inimesed üksteisele võõrad ja mida lähemates suhetes nad on, seda isekamalt ja julmemalt nad üksteise suhtes […]
“Kirjad ühele ja paljudele”
Raamatus pealkirjaga “Teejuht” olen öelnud küllalt selgelt, miks olen vastu sellele, et avaldatakse surma läbi lahkunute neid kirju, mis on läkitatud teatud ajenditel, on ühekordse kehtivusega ning hinnatavad nende tekkeolude täieliku tundmise põhjal. Kuna “surma” – järgselt ei saa ma kuidagi takistada oma kirjade avaldamist, mida olen kirjutanud vaid varasemate hetkede erilistel, kuupäevadega piiritletud motiividel […]
“Kirjad Venemaalt. Eesti ajakirjaniku reportaažid elust Venemaal”
See on reportaažiraamat kohtadest, kuhu olen Venemaal sattunud alates 2007. aasta jaanuarist, kui asusin seal tööle Eesti Päevalehe väliskorrespondendina. Põhiliselt on need lood Siberist ja Kaukaasiast, kus olen kõige rohkem käinud. Seadsin eesmärgiks näidata just Venemaa provintside elu. Kuna Moskva on midagi muud, kui ülejäänud Venemaa, siis olen Moskva raamust teadlikult välja jätnud. Ainus Moskvas […]
“Kirjad vennale”
Tõenäoliselt selliseid kirjavahetusi palju säilinud ei ole – või kui, siis ühepoolsetena. Käesoleval juhul ka “Suurest Tsoonist” saadetud kirjad säilinud tänu sellele, et neist üks esimesi ei jõudnud adressaadini. Seetõttu kirjutas Olavi järgmised läbi kopeerpaberi, et saata koopia vajaduse korral koos mõne järgmise kirjaga. Kuna sellist vajadust ei tekkinud, jäid koopiad alles. Arvo kaks esimest […]
“Kirjakeel ja kirjasõna”
Eesti keele seisund on olnud väga mitmesugune: maarahva keel, talurahvaseisuse keel, eestlaste keel, riigikeel. Eesti keelesse suhtumine samuti: kord on see keel olnud sallitud, kord ebasoovitav, kord iseseisvalt arenev, kord teadlikult võõrmõjudele allutatud. Kõigist seisundi ja suhtumiste muutustest saaks kirjutada ülipõneva eesti keele sotsiaalajaloo. Tunnukse nõnda, et praegu on käes järjekordne segaduste, vahest isegi murranguaeg. […]
“Kirjamehi mitmes mõõdus”
Uurimusi eesti kirjanduse ja kultuuriloo alalt “Eesti kirjanduse ajaloo” I-V osa koostamisest osa võttes on käesoleva kogumiku autoril tulnud läbi töötada mitmed teemad eri ajajärkudest ja seoses erinevate kirjanikega, ent kirjandusloo ülevaateliste peatükkide piiratud raamidesse pole alati mahtunud kogutud rohke allikmaterjal ja enamasti neist ülejääkidest on sugenenud mõnevõtta ulatuslikumad eriuurimused – käesoleva kogumiku artiklid.
“Kirjandus ja õigus surmale. Valik tekste”
Maurice Blanchot on üks suur mõistatus. Tema peaaegu sajandi pikkuse elu kohta jõuab avalikkuse ette vaid üksikuid kilde: sünd 1907. aastal; surm 2003. aastal; erakuelu periooditi Pariisis, periooditi sllest väljaspool; pikaajaline sõprus Emmanuel Levinasi ja George Bataille´ga; nooruse ultraparempoolsus; hilisem äärmusse kippuv vasakpoolsus; osalemine Teise maailmasõja ajal vastupanuliikumises; pärastsõjaaegne aktiivne osavõtt poliitilistest protsessidest – Alžeeria […]
“Kirjandus Kreeka ja Rooma maailmas: uus vaatenurk”
Hinnates kreeka ja rooma kirjandust tänapäeval, peaksime tundma ka rolli, mida see mängis oma kaasajas. Selle raamatu fookus, uus vaatenurk, on kirjanduse vastuvõtjad: lugejad, vaatajad ja kuulajad. Kaksteist antiikkirjanduse uurijat vaatlevad siin erinevaid ja muutuvaid seoseid kirjanduse loojate ning nende publiku vahel, alates arhailisest kreeka luulest kuni Rooma impeeriumi lõpuni. Klassikalisest Ateenast hellenistliku kreeka diasporaani, […]
