“Kärdla”
“Pärige mult Hiiumaa ilusamat kohta – ja ma juhatan teid Kärdlasse, sellesse veetlikusse paika saare kirdepoolsel merekäärul, mis linn tahab olla ja ometi küla on – oma kabedate majakestega maantee-taoliste, kraavidega ribatud uulitsate ääres, kesk pillavat rohelust suve aegus, kes kastanisid ja vahtraid, hõbepajusid ning pihlasid, lepametsa-salku ja teisi nimega ning nimeta puid ja põõsaid, […]
“Karhu — Pohjoisten kansojen myyttejä”
Metsän kuningas, korven valtias, myyttinen karhu. Pohjoisten kansojen pyyntikulttuureissa karhulla oli monin tavoin keskeinen asema. Metsän valtiaan ympärille kietoutui valtaisa määrä uskomuksia, rituaaleja ja myyttejä, jotka juontavat juurensa kaukaa kivikaudelta. Ne kuvastavat karun kauniilla tavalla karhun paikkaa ihmisen mielenmaisemassa. Useat alkuperäiskansat uskoivat olevansa karhun jälkeläisiä tai ainakin sukulaisia aikojen alusta saakka. Toiset heistä katsoivat öiselle […]
“Karina Mansdotter”
Ajalooline romaan. “Kividest laotud hauakambri suul, tõrvikute võbelevas valguses joonistub esile Vasade vapp ja selle kohal kuninglik kroon. Liikumatult seisavad musta riietatud sõdurid tõrvikuid hoides, nende kõrval kannavad heeroldid Rootsi riigi maakondade vappe, tõrvikute suits muudab õhu raskeks ja vahetevahel varhab pilgu eest vapi ja krooni. …”
“Karistuseks 20 aastat Draamateatri direktorina”
Ma läksin teatrisse võhikuna. Pagasiks soov oma tööd hästi teha ning suur huvi kirjanduse ja kultuuri vastu. Tegin kogu jõust tööd, õppisin ööd ja päevad ja aastad. Jätsin teatrisse oma südame ja tervise. Kui teater saavutas edu, siis on see kogu kahesaja liikmelise kollektiivi ühise töö vili, mõttekaaslaste, ühisele kunstile andunute pingutuste vili. Mul on […]
“Karjäär”
Ta oli Jane Doe, tundmatu tapetud naine, kelle lagunev surnukeha leiti California 1. maantee lähedalt karjäärist. Juhtum jäi Santa Teresa maakonna šerifijaoskonna uurida, kuid juhtlõngu oli vähe. Naine oli noor, ta käed oli kaabliga kinni seotud, ta kehal oli hulgaliselt noahaavu ja ta kõri oli läbi lõigatud. Mitu kuud kestnud juurdluse järel jäigi juhtum lahendamata. […]
“Karjääri keerdtrepp”
Tiina Saare kirjutatud raamat “Karjääri keerdtrepp” on autori sõnul mõeldud eelkõige neile, kes täna töötavad või on juba omajagu kogemusi tööelust hankinud. Raamat annab võimaluse mõelda selle üle, kas tööl saab ennast veel paremini tunda, kas töö ikka teeb õnnelikuks ja mida teha selleks, et mitte läbi põleda. “Karjääri keerdtrepp” räägib sellest, kuidas ära tunda […]
“Karjala kauge kutse”
Kohe meie koduukse taga asuvast ja meie ühiste läänemeresoome juurte tõttu olulisest maast Karjalast on eestikeelne raamat seni puudunud. Tõnu ja Viktoria Tuulase teos „Karjala kauge kutse” on sündinud mitme aasta jooksul tehtud Karjala-reiside tulemusel. Soome lahe ääres paiknevast väikesest Repino alevist jäävad kaugel põhjas Valges meres asuvad Solovetsi saared üle tuhande kilomeetri kaugusele. Läbitud […]
“Karjala muinasjutte”
Maria Mihhejeva Vanal rahvaluulemaal Karjalas pole muinasjuttude jutustamise ja runode laulmise traditsioon veel tänapäevalgi kadunud. Põhja-Karjalas elav Maria Mihhejeva võib jutustada mitmesuguseid muinasjutte, laulda “Kalevala” kangelastest Kullervost, Väinämöinenist, Lemmikäinenist ja samuti tänapäeva suurtest sündmustest. Maria Mihhejeva on sündinud 1884. aastal Kalevala rajoonis Alajärve külas. Siin vaeses kodus möödus ka ta noorusaeg. Raskusi on Maria Mihhejeva […]
“Karjala Valdai murrak”
Järgnevas töös esitatakse materjali karjala keele Valdai murrakust. Seda kõneldakse Valdai kõrgustikul Vene NFSV Novgorodi oblasti mõnede metsakülade elanike hulgas. Karjalased pole seal põlised kohalikud elanikud, vaid umbes kolm sajandit tagasi sisserännanud karjala talupoegade järglased. Karjalased oli põgenenud oma endistest asukohtadest Laadoga järve mailt Rootsi feodaalse riigi surve eest ning Valdai suurte metsade rüpes ja […]
“Karjalan jumalat – Uskontotieteellinen tutkimus”
Sarja: Kirjokansi 234 “Waan Carialaisten Nämet olit Epeiumalat” Martti Haavion klassikkoteos Karjalan jumalat avaa eteemme muinaisten karjalaisten kiehtovan mielenmaiseman. Millaisia olivat heidän vanhat jumalansa ja kuinka ne hallitsivat ihmisten elämää? Miksi kekriä vietettiin uhrimenoin? Miten Karjalan jumalat liittyvät kristillisiin pyhimyksiin? Teos esittelee myös kiinnostavia yhteyksiä karjalaisen muinaisuskon ja muiden vanhojen kulttuurien legendojen välillä. Martti Haavio […]
“Karjalan kuva. Karelianismin taustaa ja vaiheita autonomian aikana”
Suurilla siirtomaavalloilla on ollut Itänsä eli Orienttinsa. Kun Suomi rakensi itseään kansakunnaksi, sen menneisyyskuvaan kuului myös oma lähi-itänsä, rajan takaa avautuva Karjala. Koskaan Suomeen kuulumattomiin Raja-Karjalaan ja itäiseen Venäjän Karjalaan kohdistunutta harrastusta kutsutaan karelianismiksi. Tietoisuus ja tieto rajantakaisesta heimomaasta on saanut suurimman inspiraationsa Kalevalasta. Kiinnostus Karjalaan ei ole vain runoa ja aatetta, vaan monenkirjavaa joukkoa […]
“Karl August Hermann. Vanemuise kandle hääl”
Karl August Hermann (1851–1909) oli igas mõttes ärkamisaegne mees. Viletsatest oludest iseenda tubliduse ja heade inimeste abil välja rabelenult langes ta elu lõpul sinna tagasi. Tema laule tunti aga lähedal ja kaugel, ta juhatas oma eluajal toimunud laulupidusid, toimetas ajalehti, pidas Tartu ülikoolis eesti keele lektori ametit ja lõi üldse käed külge igal pool, kus […]
“Karl August Hermanni päevik”
XIX sajandi viimase veerandi ja XX sajandi algaastate eesti kultuurielu üks alustalasid, mitmekülgsete huvide ja tohutu tegevushaardega mees, filosoofiadoktor K. A. Hermann pidas 17.-20. eluaastani päevikut, mille nüüd, mõnda aega hiljem, kirjutas lõpuni professor Artur Vahter.
“Karl Kiilaspea pärijad”
Potipunasesse kuube rüütatud hiiglane kiusas põllul üht vaga neitsit, lömastades jalaga tema lokirulle. Silmapilk ajasin oma hobuse tema juurde ja paljastasin mõõga. “Nurjatud hiid, jäta vaga neitsi otsekohe rahule, kas kuuled?” Hiid paljastas ka ise oma lühimõõga, mida meie kandis ensiseks kutsutakse. Seda hetke tarvitas neitsi oma lokirullide kokku korjamiseks. “Rüütel, kust pärinevad su maavaldused […]
“Karl Leichter. Eesti muusikateaduse suurmees”
Kui mõelda muusika eriomadusile, siis vaatamata kunstide ühisele ürglättele selgub teiste kunstidega võrreldes erinevusi. Kui poeesiat, mille edasiandjaks on sõna, piirab mõtteline täpsus ja loogika, kujutavat kunsti füüsiliselt nähtavast ümbrusest olenev vorm, siis muusikaline väljendusvahend heli on subjektiivsem, iga vastuvõtja saab temast suurimal määral erineva mulje, mistõttu teiste kunstidega võrreldes muusikaline väljendus ei ole samal […]
“Karl Marx”
Inglise ajaloolase ja ajakirjaniku Francis Wheeni värske ja paljutõlgitud biograafia Karl Marxist on esimene katse kirjutada uurimus kuulsa Saksa filosoofi ja ühiskonnategelase argielust. Wheeni ei huvita mitte ainult Marx kui mõtleja, vaid ennekõike Marx kui inimene. Wheen pöörab palju tähelepanu “Kapitali” autori perekonnaelule ja inimsuhetele, tema kirgedele ja foobiatele, avades meile seeläbi Marxi elukäigu tavatu […]
“Karl Menning ja teater “Vanemuine””
Käesolev töö hõlmab lühiajalist (1906-1914), ent siiski olulist ajajärku “Vanemuise” teatri ajaloost, perioodi, mida me tavatseme nimetada üldisemas mõttes Karl Menningu teatriks. Teatriajaloolase ja -publitsisti sulest, rikkalikule arhiivimaterjalile toetuv monograafia meie esimesest professionaalsest teatrijuhist, kutseteatri rajajast Karl Menningust (1874-1941) võtab vaatluse alla tema elutöö “Vanemuise” teatris aastail 1906-1914, mis siin pandi kindel algus psühholoogilise realismi […]
“Karl Ristikivi”
Lühimonograafiate sari “Meie kirjanikke” hõlmab ajajooksul kõiki meie esileküündivamaid autoreid. Selle eesmärgiks on pakkuda kõigile arusaadavas vormis ülevaateid eesti kirjanike elust ja loomingust meie paremate kirjandusloolaste ja kriitikute sulest. Sisaldades palju uudismaterjali ja seniavaldamata uurimistulemusi kujuneb MK sari asendamatuks kogumikuks. Tuues andmeid ja hinnanguid ka meie nooremast generatsioonist, moodustab ta iseenesest ka meie uuema, seni […]
“Karl V. Euroopa keiser”
Õhtumaa võimsam monarh, Burgundia hertsog, Hispaania kuningas, Saksa Rahvuse Püha Rooma Riigi keiser Karl V (1500-1558) valitses maailmariiki, kus päike iial ei loojunud. Tema valdused ulatusid Madalamaadest Põhja-Aafrikani ja Ungarist Mehhikoni. Ent keisri õnnetuseks oli elada murranguajastul, millele jätsid sügava pitseri reformatsioon ja ususõjad, talurahvaliikumised ja maadeavastused. Karl V ihkas olla lepitaja, kuid pidas veriseid […]
“Karl XI”
Biograafia Rootsi kuningas Karl XI on ajalookirjutuses jäänud oma isa Karl X Gustavi ja kuulsa poja Karl XII varju. Võib-olla küll mitte Eestis. Meil kujutatakse teda traditsiooniliselt targa ja tegusa riigiisana: suur reduktsioon, Eesti-, Saare- ja eriti Liivimaa rüütelkondade autonoomia piiramine, taasriigistatud mõisate talupoegade sisuline vabastamine pärisorjusest, Forseliuse seminar, talurahvakoolide asutamine ja eesti kirjakeele areng […]
