“Kalevala kui kunstiteos”
Nüüd juba üle 130 aasta tagasi, 28. veebruaril 1835. aastal, toimus üks pealtnäha üsna tühine sündmus kaugel Põhjala põhjas. See juhtus Helsingist veel pool tuhat kilomeetrit Jäämere poole, keset määratuid metsi, järvi ja soid, maailma ühes põhjapoolseimas linnakeses Kajaanis. Õigupoolest see tollal polnudki veel linn, vaid suur küla umbes 400 elanikuga, kus prügitamata, poriseil tänavail […]
“Kalevala-kirja”
85 kuvaa ja 10 syväpainoliitekuvaa Kalevalan runojen sepittäjien nimet ovat jääneet unhoon, samoin kuin kreikkalaistenkin eeposten runoilijat. Frederik Cygnaeus kirjoitti aikoinaan Kullervo-runoelman sepittäjistä: “Kaikki tyyni he ovat muuttaneet manan maille, jättämättä yksikään nimeänsä kuolemattoman tuotteensa nimilehdelle. Mutta se on totta! Yhden nimen he ovat kuitenkin piirtäneet siihen ikuisiksi ajoiksi: nimen, joka sisältää ja loistollaan voittaa […]
“Kalevala”
Maailmakirjanduse, eriti tema rahvaluulelise osa, vaatlemisel ei pääse mööda soomlaste rahvaeeposest “Kalevala”, mis on suurimaks ja kauneimaks kirjanduslikuks mälestusmärgiks muistsete läänemere soomlaste vaimsest ja ainelisest kultuurist. “Kalevala” huvitab meid kõigepealt juba oma luuleiluga, oma värvikülluse ning kireva pildirikkusega, rikkaliku ja kunstipärase sõnavalikuga, haruldase ilukõlaga (assonants, alliteratsioon) ning kogu oma esitusviisi omadustega üldse. Ei leidu ühtegi […]
“Kalevala”
Seekordne väljaanne erineb varasemaist selle poolest, et eepose värsid on paariviisi trükitud teineteise järele samale reale ja nii saadud pikkvärsid ühendatud sisult sobilikeks värsirühmadeks. See muudab teksti loetavamaks. Raamatu on illustreerinud Herald Eelma.
“Kalevala”
Kuvittanut ja painatustyön suunnitellut Akseli Gallen-Kallela Painattanut Werner Söderström osakeyhtiö-laakapainossaan Porvoossa vuonna 1941 Kieliasun valvojana toiminut Jalo Kalima O. Mannisen avustamana (raamatu kaaned seljalt vigastatud)
“Kalevi kotkalend”
Muistend «Kalevi kotkalend» on rahvuseepose «Kalevipoeg» esimese loo jutustus lastele. Tuhat aastat kestnud eesti müüt, kuidas Muinas-Eesti riigi rajaja Kalev jõudis põhjakotkaga lennates Virumaa randa ja kosis tedretütre Linda. Raamat on mõeldud nii väikesele kui ka suurele lugejale, et taasavastada eepose esimest lugu Kalevi saabumisest põhjakotkaga Eestimaa randa ennemuistsel ajal. Loo mugandas Karl Einer
“Kaleviküla viimne tütar”
Paljud mäletavad Elin Toona romaane: Saksamaa laagriajast “Lotukata” (1969) ja “Sipelgas sinise kausi all” (1974) ühest Inglismaa väikelinnast. Kõnesolev viib meid seekord USA-sse. Seal kuskil Kalevikülas elavad eestlased võõrastest eemal hoides oma “eesti elu”. Kui siis eestlasest krundiomanik Jaan Malk sureb, jääb otsustamine küla saatuse üle ta tütre Tiiu kätte. Tütar on abielus ameeriklase Charles […]
“Kaleviküla viimne tütar”
Raamat on pühendatud eestluse püsimise ja säilitamise probleemidele paguluses. “Juhani surm tõi kõik tagasi, avas suletud uksed. Ja mitte ainult temale. Holm vaatas kirikus ringi ja mõistis hästi, milline hirm oli leinalised kokku toonud, mis neid liitis. Kaleviküla oli nende kõigi viimne varjupaik võõras ja keerulises maailmas, millest nad olid end meelega eraldanud.”
“Kalevipoeg”
Eesti rahva eepos. Laena mulle kannelt, Vanemuine! Kaunis lugu mõlgub meeles, Muistse põlve pärandusest Ihkan laulu ilmutada. “Kellel siis himu on “Kalevipoega” lugeda, see tehku seda mitte üksnes ajaviiteks, vaid lugegu järelemõtlemisega. “Kalevipoeg” olgu eestlastele üks vanaaja mälestus, tema sütitagu meie südames paremat vaimu, et oma sugu ja isamaad kallimaks hakkaksime pidama kui siiasaadik oleme […]
“Kalevipoeg”
“Kalevipoeg” on 19. sajandil peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt Eesti rahvaluuleaineil koostatud Eesti rahvuseepos. “Kalevipoega” peetakse üheks eesti kirjanduse olulisemaks teoseks ning selle motiive on hiljem kasutanud mitmed kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud. Samuti oli teosel roll Eesti rahvusliku eneseteadvuse väljakujunemisel. Esimene “Kalevipoja” variant, tuntud kui “Alg-Kalevipoeg”, valmis 1853. aastal ja koosnes 12 loost, kuid jäi […]
“Kalevipoeg”
“Kalevipoeg” on 19. sajandil peamiselt Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt Eesti rahvaluuleaineil koostatud Eesti rahvuseepos. “Kalevipoega” peetakse üheks eesti kirjanduse olulisemaks teoseks ning selle motiive on hiljem kasutanud mitmed kunstnikud, heliloojad ja kirjanikud. Samuti oli teosel roll Eesti rahvusliku eneseteadvuse väljakujunemisel. Esimene “Kalevipoja” variant, tuntud kui “Alg-Kalevipoeg”, valmis 1853. aastal ja koosnes 12 loost, kuid jäi […]
“Kalevipoeg”
Sari: Valik väärtkirjandust Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald
“Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat. 1918-1919”
Kalevlaste Maleva sõjapidamise päevaraamat originaalis on kirjutatud Otto Tiefi poolt talletamaks toimunud Vabadussõjas alates 20. detsembris 1918 kuni 31. detsembrini 1919. Raamatu koostaja on lisanud vaid kommentaare, viiteid ja visuaalset materjali. Sestap kajastab päevaraamat kõige vahetumalt toimunud sündmusi, mis mitte alati ei olnud heroilised ja võidukad, vaid ka karmid, masendavad ja traagilised. Samas on tähelepanuväärne […]
“Kalju Lepik 60 luuletust. Otto Paju 60 pilti”
Kalju Lepiku 80-nda sünniaastapäeva auks
“Kaljud ja kameeleonid”
“Kuidas jääda iseendaks maailmas, kus mitte keegi pole see, kellena ta esmapilgul näib?” Peagi täiskasvanuikka jõudev kunstihuviline noormees Joel, kelle ema on põhjakäinud joodik ja isa ammuse tragöödia tõttu invaliidistunud, elab vaikses väikelinnas ning püüab juhutöödega endal hinge sees hoida. Karmi reaalsuse vaigistamiseks põgeneb ta aeg-ajalt fantaasiavalda, kus hakkavad järjekindlalt võimust võtma pimedad jõud. Kui […]
“Kallasteta jõgi. II osa. I raamat”
Koos sissejuhatava teosega „Puulaev“ (e k 2019) on „Gustav Anias Horni kirjapanek, kui ta oli nelikümmend üheksa aastat vanaks saanud“ ehk ühtekokku „Kallasteta jõgi“ paljukihiline romaan, niisama polüfoonne nagu tema peategelase, helilooja Gustav Anias Horni teosed. Armastus ja nauding, kuritöö ja karistus, kaastunne inimestele ja loomadele – paljud motiivid läbistavad mahukat teksti, mida paraku tuntakse […]
“Kalle Jaanuse kättemaks”
Eesti Romaanivara Kirjanikest vendadest Krustenitest vanema, Pedro Krusteni (1897-1987) 1939. aastal avaldatud romaani keskmes on hiljaaegu maalt Tallinna elama asunud neiu Aino Liivik, kellele saab saatuslikuks armumine egoistlikku ja armukadedasse Kalle Jaanusesse. Kalle raskest iseloomust põhjustatud Ainos toimuv meelemuutus, tutvumine ja peatselt järgnev abielu teise noormehega, rõõmsameelse Priit Randlepaga käivitab põneva intriigi, mis hoiab tegelaste […]
“Kallid kaasteelised”
Üks tuntumaid eesti kirjanikke Jaan Kross sündis 19. veebruaril 1920 Tallinnas ning omandas hariduse Westholmi gümnaasiumis ja Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Kross oli inimene, kelle eestimeelne tegevus häiris mõlemat okupatsioonivõimu. Nõukogude okupatsiooni alguses 1940 osales ta nn juulivalimiste rahvuslike vastaskandidaatide ülesseadmises ning Saksa okupatsiooni ajal oli Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kaastööline ja pandi selle eest 1944 vangi. […]
“Kallis Armastuse Doktor”
“… nii et loobu temast ja mine oma eluga edasi. Ta murraks ainult su südame. Minu hinnang tema võimele end siduda … Diagnoos lootusetu!” – Armastuse Doktor. Daffodil “Daffy” Landry silmitses oma nõuannet armuvale ohvrile ja surus käe rinnale. Kirjutas ta tollest tundmatust Casanovast … või endast? SIIN PARANEVAD MURTUD SÜDAMED Diagnoos lootusetu! Võluv, seksikas […]
“Kallis elu”
Ajavaim Hiljem, edaspidises elus, oli tal raske selgitada, mida tol ajal õigeks peeti ja mida mitte. Võis kindlalt väita, et feminismi ei peetud õigeks. Aga siis tuli ka selgitada, et inimesed ei kastuanud isegi niisugust sõna nagu “feminism”. Ummikusse võis jõuda jutuga, et mõne kaaluka idee, koguni ambitsiooniga lagedale tulemist, võib-olla koguni tõsiseltvõetava raamatu lugemist […]
