“Kaluri poeg”
Läti kirjaniku Vilis Lacise (1904-1966) looming on meie lugejatele hästi tuttav. V. Lacise eepikuandele on iseloomulikuks jooneks oskus tugevaid karaktertüüpe luua. Tema teosed paistavad silma positiivse kangelasega, kes võitleb ja kõigi raskuste kiuste võidab. “Kaluri poeg”, mille esmatrükk ilmus Lätis aastail 1933-1934, kujunes läti kirjanduse populaarseimaks teoseks. Lätis on selle põhjal kirjutatud näidend (1934) ja […]
“Kama. Eesti rahvustoit”
Sari: 100 rooga mini Rõõm on tõdeda, et kama on taas au sisse tõusnud ning leiab üha suuremat kasutust nii koduköögis kui ka pidulikel vastuvõttudel. Kasulik ja maitsev ehe eestimaine toode on saadud rukkist, odrast, nisust ja hernestest. Rikkalikult kiudaineid, taimseid valke, süsivesikuid ja B-vitamiini sisaldavat kamajahu saab kasutada väga erinevates roogades – nii soolastes […]
“Kammerneitsi”
Lummav romaan viib lugejad Turu lähistele Tähekaare mõisa aastal 1816. Mõisaomanik parun Ridderlöw palkab oma õe kammerneitsiks pankroti äärele jõudnud õmblejamamsli Charlotta Silke. Parun näib olevat hoolimatu mees, kuid miski temas köidab Charlottat. Mõisa raamatukogust leiab Charlotta Jane Austeni äsja ilmunud raamatu „Uhkus ja eelarvamus”, kus kujutatakse modernse armastusabielu ja feminismi aateid ning need erutavad […]
“Kamraadid”
Jules Romains, kodaniku nimega Louis Farigoule, on silmapaistvamaid kujusid kaasaegses prantsuse kirjanduses. Tema nimega liituvad enne kõike värskuse ja uudsuse kujutused prantsuse tänapäeva kirjandusest. Kogu ta mitmepalgeline looming – ta on avaldanud luuletuskogusid, draamasid, romaane – on olnud lakkamatu teerajamine uuele elutundele ja maailmavaatele, mis ammutas oma läbilööva jõu otseselt kaasaja dünaamikast. Unanimismiks, ühismeelsuseks on […]
“Kanaka”
Dr. Hans Dammi raamat “Kanaka” annab ülevaate Lõunamere piirkonnas elavatest loodusrahvastest. Pilt pildi järel astuvad meie ette Lõunamere maailm, selle inimesed ja elu. Teos viib meid nende inimeste argiellu, näitab neid jahil, sugukonna rännakul, matustel ja tootemipühal. See on elav pilt kanakadest, nii nagu nad on – arukad ja lugupidamist väärivad inimesed. (paberkaaned kulunud) Maailm […]
“Kanamunade ja linnuliha tööstuslik tootmine”
Käsiraamatus esitatakse erialakirjanduse ja Eesti NSV linnukasvatajate tootmiskogemuste põhjal kanamunade, kanabroileri-, kalkuni-, pardi-, hane-, pärlkana- ja põldvutiliha tööstusliku tootmise alused nüüdisaja teaduse tasemel. Ulatuslik osa raamatust on pühendatud põllumajanduslindude pidamisele ja söötmisele, munade ning linnuliha tööstuslikule tootmisele. Käsiraamat on mõeldud linnukasvatajatele. Õppevahendina saavad seda kasutada EPA zooinseneriteaduskonna üliõpilased ja põllumajandustehnikumide õpilased. Retsenseerinud A. Mööl, N. […]
“Kangekaelne eitamine”
Claire´i elu kõige hullem päev algab kell 5 hommikul koputusega uksele. See on märk, mida kardab iga politseiniku naine. Aga selle asemel, et öelda Claire´ile, et tema mees Spence on töökohustuste täitmisel hukkunud, on seersandil talle hoopis halvem uudis. Spence on vanglas. Mõrva pärast. Ja on vääramatuid asitõendeid, et inimene, keda ta tegelikult tahab tappa, […]
“Kangelane tiigrinahas”
Keskaja kuulsaima gruusia luuletaja Šotha Rusthaveli poeem, mis tänaseks on muutunud gruusia rahvuseeposeks. Poeemi tegevus toimub küll Araabias, Indias ja mujal Idamail, ometi võib teose õhkkonnas ja miljöös tunda 12. sajandi Gruusiat. Illustreerinud Sergo Khobuladze.
“Kangelane”
Inglise kirjandusklassiku W. Somerset Maughami romaan Kangelane (1901) on kirjutatud ajal, mil tulevane romaani- ja novellimeister oli tõusmas särava tähena Inglise dramaturgiataevasse. Ja tõesti, just selle romaani põhjal ennustasid kriitikud noorele kirjanikule hiilgavat tulevikku. Milline dialoogide tulevärk! Milline kujundirikkus, sõnaseadmise oskus, küpsus arutlustes! Buuri sõja kangelane, Victoria risti kavaler James Parsons saabub koju pärast viieaastast […]
“Kangelannad. Pahelised, vaprad & ilusad”
Sõna “kangelanna” on mitmeti mõistetav. On naisi, keda imetletakse nende tarkuse või kirglikkuse, aga ka lihtsalt muljetavaldava nime või kingakollektsiooni pärast. On naisi, kes eristuvad massist ning kes lihtsalt ei jää märkamatuks. Nad isnpireerivad, esitavad väljakutseid, provotseerivad. On aeg ka naistest rääkida – neist, kes on olnud vaprad, ilusad või pahelised, või ka kõik kolm […]
“Kangelased on mu nõrkus”
Sügav talv. Üksik saar Maine´i rannikul. Mees. Naine. Nukud. (Jah, nukud…) Ja… Ookeani kohal kõrguv müstiline maja… Mees on eraklik kirjanik, kelle kujutlusvõime toodab hirmujudinaid tekitavaid õudusromaane. Naine on äpardunud näitleja, kelle põhitegevusalaks on kujunenud laste nukuetendused. Mees teab mitukümmend meetodit, kuidas oma raamatutegelasi paljaste kätega tappa. Naine teab mitukümmend meetodit, kuidas kuulajaskonda naerma panna, […]
“Kangelassurm”
Richard Aldingtoni romaan “Kangelassurm” ilmus 1929. aaastal ja kujutab endast Esimeses maailmasõjas tapetud noore inimese saatust. George Winterbourne püüab rajada oma teed selles ühiskonnas, kuhu ta kuulub; ta otsib, satub mässupuhangutesse ja kaotab kunagised ideaalid. Siis kaotab kõik. Nädal aega enne vaherahu, 1918. aasta 4. novembri koidikul tõuseb khakimundris noormees ilma mingi nähtava põhjuseta kogu […]
“Kannatuste aastad 1940-1991”
Käesolev raamat oleks pidanud ilmuma juba 3-4 aastat tagasi, siis, kui 2004. a. sügisel lõpetati okupatsioonivõimude repressioonide uurimisega tegelenud Riigikogu komisjoni tegevus. Suurem osa siin avaldatavast materjalist oli komisjonil tookord koos, kuid raha puudumine ei võimaldanud mõeldagi publitseerimisele. Isegi 1. märtsiks 2004 Riigikogule esitatud riikliku komisjoni aruanne Valge raamat sai trükist ilmuda alles aasta hiljem […]
“Kannatuste rada”
Esimese osa Õed tegevus toimub vahetult enne Esimest maailmasõda ja sõja ajal. See on perkonnaromaan, milles keskset tähtsust omab kahe õe, Katja ja Daša saatuse kujutamine. Teine osa Kaheksateistkümnes aasta viib lugeja Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja tormiliste sündmuste keerisesse. Kolmanda osa, romaani Pilvine hommik sündmustik toimub kodusõja kõige otsustavamal perioodil. Käib võitlus Tsaritsõni pärast – võitlus […]
“Kannatuste rada” I osa
I osa “Õed”. Tegevus toimub vahetult enne Esimest maailmasõda ja sõja ajal. See on perekonnaromaan, milles keskset tähtsust omab kahe õe, Katja ja Daša saatuse kujutamine. Lugeja tutvub teoses paljude vene intelligentidega – Katja mehe advokaat Smokovnikoviga, poeet Bessonoviga, ajakirjanik Arnoldoviga ja teistega. Kirjanik suhtub eitavalt kodanlikku haritlaskonda, kes on irdunud rahvast, kuid ta näitab, […]
“Kannatuste rada” II osa
II osa “Kaheksateistkümnes aasta”. Teine osa viib lugeja Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja tormiliste sündmuste keerisesse. Sel murrangulisel ajal, kui iga inimene pidi otsustama, kellega ja kelle vastu ta läheb, otsivad oma teed ka romaani peategelased. Insener Teleginil osutub see kõige kergemaks, tema usk kodumaasse ja rahvasse viib ta suuremate siseheitlusteta Punaarmeesse. Palju valulisemad on Roštšini otsingud. […]
“Kannatustee”
Usutlustekogu mälestusist. Peeter Lindsaare raamatus jutustavad tundmatuks jäävad tunnistajad oma mälestusi Teisest maailmasõjast või sellega seoses olevast eel- ja järelajast. Autor on usutluste kaudu saadud ainestiku põiminud tihedaiks ning pinevaiks jutustusiks, nii et need moodustavad sõjakeeristesse kistud inimeste kannatustee kirjelduse. Taustaks on kodumaa sündmusi ja rahva saatust mõjustanud juhtumused ja nende järelkajad. Neis esitatakse lähivaatleja […]
“Kansa taisteli – miehet kertovat. Kohtalon vuodet.”
“Olette pettäneet meidät – kuin Judas Iskariot!” huusi kenraalimajuri Kurt Martti Wallenius Saksan sotilasasiamiehhelle everesti Rössingille kuultuaan Hitlerin ja Stalinin 23.8.1939 solmimasta salaisesta sopimuksesta, jolla Suomikin alistettiin Neuvostoliiton “etupiiriin”. Saiko hallitus tiedon sopimuksesta ennen Moskovan neuvotteluja? Kirjassa liikutaan laajalti eri rintamilla sekä eri aselajien piirissä kolmessa sodassa. Talvisodan osalta tarkastellaan Neuvostoliiton hyökkäykseen johtanutta kehitystä ja […]
“Kansanuskon yöpuoli — Hiidet, manalaiset ja muut demonit”
Millaisia olentoja ovat karu ja kiira? Onko Suomessa ollut jättiläisiä ja lohikäärmeitä? Kuinka horkasta pääsee eroon? Kansanuskon yöpuoli nostaa päivänvaloon suomalaisen perinteen ja kansanuskon pimentoon jääneet olennot, joita pidettiin pahoina, inhottavina tai kammottavina. Synkkään joukkoon lukeutuu niin demoneita ja hirviöitä kuin eläimiä ja vainajia. Tavallisesti niitä tuli karttaa kuin ruttoa, mutta joskus pahalaisten apuun myös […]
“Kanteletar ja opas sen lukemiseen”
Kantelettaren uusi täydennetty laitos johdattaa lukijan syvälle lyyriseen kulttuuriperintöömme. Kanteletar on Kalevalan ohella suomalaisen kulttuuriperinnön kulmakiviä. Siinä missä Kalevala on myyttisten tarinoiden eeppinen kokoelma, antavat Kantelettaren runot ja laulut kosketuksen ihmisen ikiaikaiseen tunnemaailmaan: iloon, suruun, pelkoon, yksinäisyyteen ja rakkauteen. Teos on kuitenkin monella tapaa jäänyt Kalevalan varjoon – Kanteletarta ei ole koettu samalla tavalla kansallisesti […]
