“Kaksteist aastat poliitikas”
Memuaaridel on see häda, et neis luisatakse neetult palju. Teiseks hädaks on jälle talumatu igavus, mõned harvad erandid välja arvatud. Kas võib mäletada, ilma et valetaks? Kas saaks igavust vältida, kui kõneleks tõtt ja ainult tõtt? Õigupoolest mäletatakse ainult seda, mida tahetakse mäletada. Ja niiviisi, nagu tahetakse või suudetakse, söandatakse mäletada. Me kaitseme end tahes […]
“Kaksteist keisrit”
Impeeriumidel on kombeks tõusta ja mõne aja pärast taas põrmuks variseda – järgides vääramatut kurssi, mille märkis nende tarbeks maha iidne arhetüüp: Rooma keisririik. Rooma impeerium esindab üht Euroopa ajaloo kõige olulisemat peroodi, mil loodud institutsioonid eksisteerivad ühel või teisel kujul veel tänapäevalgi. Selle impeeriumi keskpunktis seisid keisrid. “Kaksteist keisrit” jutustab Rooma kõige tähtsamatest ja […]
“Kaksteist kummalist palverändurit”
Kui harilikult tegutsevad Colombia kirjaniku Gabriel Garcia Marqueze tegelased Ladina-Ameerikas, siis seekord rändavad nad ringi Euroopas. Elas ju kirjanik isegi pikki aastaid võõrsil, nii et Euroopa ja Lõuna-Ameerika kultuuride ja inimeste kokkupõrge on tema jaoks väga tuttav teema. “Kaksteist kummalist palverändurit” toob lugeja ette laia valiku tegelasi – armukadeda võluri, keskaegse kummituse, tõelise pühaku, uinuva […]
“Kaksteist põlve Käsmus”
Käsmu kapteniküla ajalugu on pikk ja väärikas. Käsmu laevaomanike laevad on seilanud suurtel maailmameredel, Käsmu külast ja merekoolist pärit meremehed on oluline osa Eesti merendusloost. Käsmu rahva pajatustes on meresõitjate kõrval oma kohta ka laevaehitajatel, salakaubavedajatel, supelsakstel ja paljudel teistel põnevatel tegelastel. Meelis Liivlaid jutustab ses raamatus Käsmu rannarahva lugu, nähtuna läbi igipõlise randlaste suguvõsa. […]
“Kaksteist tooli. Kuldvasikas”
Ilja ilfi ja Jevgeni Petrovi esimene romaan “Kaksteist tooli” ilmus kolmkümmend kaks aastat tagasi. “Kuldvasika” avaldamise ajast on möödunud kakskümmend kaheksa aastat. Paljugi sellest, mis neis romaanides välja naerdi, on läinud minevikku, mõned seal kujutatud tüübid on välja surnud, kuid Ilfi ja Petrovi raamatud ise pole vananenud ega kaotanud oma jõudu ja veetlust. Kasutades kriitika-alast […]
“Kaksteist tooli”
Kui Ostap Bender Stargorodi jõudis, olid endise aadlipealiku Ippolit Matvejevitš Vorobjaninovi vuntsid juba rohekat karva ja isa Fjodoril habe kärbitud. Võidujooks meister Gambsi tooli peidetud briljantidele oli alanud. Jää hakkas liikuma ja paraadi asus juhatama suur kombinaator isiklikult. See, mis järgnes, on ajalugu nii otseses kui kaudses mõttes. Karta on, et benderlikku asjaajamist oli nepi-aegsel […]
“Kaktuste puiestee”
Maailmu on vaja. Tube avanevate ustega. Iga ukse taga peitub ise maailm. Ühes oled sa viibinud pikalt, teisest sõitnud läbi, kolmandast oled lugenud, neljandas oled teretuttav, viiendas terevõõras. Kuuendat maailma oled ehk kunagi kuskilt kaugelt piielnud, ehk läbi hommikuste udude ja vägagi vargsi. Võid jagada neid maailmu teistega – sind kuulatakse, sulle noogutakse, sulle naeratatakse […]
“Kaktuste tähtkujus”
Asjaarmastaja märkmed. Rohkem kui kolmekümne raamatu autor Nikolai Nikonov on kirjanik, kelles tähelepanuvõime ja kujutamisanne ühinevad laialdaste teadmiste ja innuka loodushuviga. Uurali lugejad tunnevad Nikonovi novelle ja jutustusi ning kahes trükis avaldatud raamatut \”Laululinnud\”. Kiindumus sulelistesse pole Nikonovi seganud taimemaailma peeneks asjatundjaks saamast: tema huviringis on nii kodumaised kui ka eksootilised taimed, näiteks kaktused, mida […]
“Kala. Ühe rände lugu”
Sellesse ühe naise rände loosse on põimunud hulk teisi, alustades eestlastest, kes rändasid juba tsaari ajal Venemaale, ja lõpetades Mark Grigorjevitšiga, keda tema muusikutöö viib elama Itaaliasse. Ent kuhu inimene ka ei koliks, enda eest on raske pakku pääseda. Ikka ilmuvad minevikuvarjud unenägudesse, ikka kipuvad saatused korduma. Kala on peategelase Vera hüüdnimi, solvav ja ülekohtune. […]
“Kalad ja draakonid”
“Kalad ja draakonid” hämmastab oma laia haarde ja ainulaadsusega.” – Justinas Dižavicius, kirjanduskriitik Undine Radzeviciute romaani “Kalad ja draakonid” tegevus liugleb ühest sajandist ja maailmajaost teise, kirjeldades jesuiitide misjonitööd 18. sajandi Hiinas ja veidi iseäraliku perekonna elu ühes suvalises Euroopa (võimalik, et Leedu või Poola) suurlinnas 21. sajandil. See on lugu 18. sajandi eurooplase unistusest […]
“Kalade kuninga maa”
Käesolevas luulekogus autor jätkab oma teekonda läbi maailma, selle maailma tundmaõppimist ja oma kogemuste ning tajumuste visualiseerimist sõnade läbi. Samalt autorilt on varem ilmunud luulekogu “Koduaja tuul” (1982). Taskuformaat
“Kalakari salakaril”
On tõesti täitsa tõsilugu see – üks väike poiss kord kõndis üle vee, kuid kala pani talle jala ette ja poisikene kukkus sumdi vette
“Kalakoka ABC”
Abiks igale kalakulinaariahuvilisele Kuidas kala püügikohast koju transportida nii, et see säiliks parimal moel? Kuidas kala puhastada? Millist kala tasub praadida, millist kuivatada, millist soolata? Kuidas turul ja poes hinnata kala värskust? “Kalakoka ABC” annab vastused kõigile neile küsimustele. Kalakulinaariahuviline saab raamatust lugeda kala kuumalt ja külmalt valmistamisest, õigetest puhastusnippidest, vajaminevast inventarist ja muust, mida […]
“Kalapüük spinninguga. Käsiraamat algajale kalastajale”
Suurt looduse ümberkujundamise plaani teostades loob nõukogude rahvas uusi metsi, juhib vett kõrgetesse, niisutab põua all kannatavaid maid, ehitab jõgedele hiiglasuuri elektrijaamu, on loonud Moskva, Dnepri, Tsimljanski jt. mered. Need uued hiiglasuured maalilised ja kalarikkad veekogud koos kümnete tuhandete järvede, tiikide ning suurte ja väikeste jõgedega loovad kalapüügihuvilistele kõige avaramad võimalused kaasatõmbava ning tervisliku kalaspordi […]
“Kalaraamat”
Kala on oskaja jaoks tänulik toiduaine, sest kalaroog valmib kiiresti, ei nõua keerukaid retsepte ega erilisi töövahendeid. Kes aga ennast oskajaks ei pea, võiks enne praktilise tegevuse juurde asumist tähelepanelikult läbi lugeda kogu teoreetilise osa. Selles pakutakse juhatust värske kala äratundmiseks, kala õigeks säilitamiseks, rookimiseks ja fileerimiseks ning muidugi ka igale kalale kõige paremini sobiva […]
“Kaldametsa triloogia. Kolm raamatut ühes restaureeritud köites”
Raamat “Torn üle metsa” “Torn üle metsa” (I tr. Lund 1959), millega algab Pedro Krusteni nn. “Kaldametsa triloogia” (“Laul kõrgel kaldal” 1962, “Neiuke läks roosiaeda” 1963), on romaan mõisaaednik Martin Vennartist, kes linnas õppinud oskustöölisena tunneb ennast ühtviisi võõrana nii külarahva, mõisateenijate kui härrasrahva hulgas. Martini heitlike inimsuhete ja enamasti tegelikkusega tasakaalustamata unistuste ning mõtiskluste […]
“Kalev läbi sajandi. Esimene osa. 1900-1944”
Saja aasta vältel on nimetus “Kalev” ühendanud paljusid põlvkondi ja plejaade eesti sportlasi. Siia kuuluvad need, kes trotsides teadmatust ja eeskujude vähesust, panid aluse spordile Eestis selles mõttes nagu me seda ka praegu mõistame. Palju on neid spordialasid, mille arengutee algul, kuid samuti ka hilisemail etappidel, olid kalevlased olulised. Võib vaielda, kus oli tegelik Eesti […]
“Kalev läbi sajandi. Liidrid. Viies raamat”
(Raamatus on autori pühendus) 24. mail 2011 möödus 110 aastat Kalevi nimelise spordiorganisatsiooni moodustamisest. See raamat on pühendatud kõigile neile, kes erinevalte aegadel ja olude kiuste pole säästnud tahet ega vaeva rahvusliku spordiseltsi hüvanguks ja kalevluse edasikestmiseks.
“Kalev läbi sajandi. Võimlemine. Neljas raamat”
(Raamatus on eelmise omaniku nimi ja ostukuupäev) 24. mail 2011 möödus 110 aastat Kalevi nimelise spordiorganisatsiooni moodustamisest. See raamat on pühendatud kõigile neile, kes erinevalte aegadel ja olude kiuste pole säästnud tahet ega vaeva rahvusliku spordiseltsi hüvanguks ja kalevluse edasikestmiseks.
“Kalevala 150”
1985. a. tähistati kogu maailmas soome rahvaeepose “Kalevala” ilmumise 150. aastapäeva. Eesti NSV-s toimus selle tähtpäeva puhul mitmeid märkimisväärseid ettevõtmisi, millistest kesksem oli TRÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri korraldatud vabariiklik konverents Tartu Riikliku Ülikooli aulas 4. – 6. apr. 1985. Vabariikliku konverentsi programmi kuulus lisaks teaduslikele ettekannetele TRÜ Akadeemilise Naiskoori ja Tartu Akadeemilise Meeskoori […]
