“Kala suitsutamise raamat”
Raamatus antakse ülevaade Eestis elavatest ja eestlastele kättesaadavatest suitsutamiseks sobivatest ja mittesobivatest kaladest koos lühikirjeldustega läbi autori tõekspidamiste. Lisaks kirjeldatakse puid ja puitu, mida kalade suitsutamisel kasutada ning antakse ülevaade erinevates Eestimaa paikades aja jooksul välja kujunenud suitsutamistavadest ja erinevatest suitsuahjudest. Raamat sisaldab ka mitmeid lihtsaid ning teostatavaid retsepte, mille üheks kindlaks koostisosaks on suitsukala.
“Kala. Ühe rände lugu”
Sellesse ühe naise rände loosse on põimunud hulk teisi, alustades eestlastest, kes rändasid juba tsaari ajal Venemaale, ja lõpetades Mark Grigorjevitšiga, keda tema muusikutöö viib elama Itaaliasse. Ent kuhu inimene ka ei koliks, enda eest on raske pakku pääseda. Ikka ilmuvad minevikuvarjud unenägudesse, ikka kipuvad saatused korduma. Kala on peategelase Vera hüüdnimi, solvav ja ülekohtune. […]
“Kalad ja draakonid”
“Kalad ja draakonid” hämmastab oma laia haarde ja ainulaadsusega.” – Justinas Dižavicius, kirjanduskriitik Undine Radzeviciute romaani “Kalad ja draakonid” tegevus liugleb ühest sajandist ja maailmajaost teise, kirjeldades jesuiitide misjonitööd 18. sajandi Hiinas ja veidi iseäraliku perekonna elu ühes suvalises Euroopa (võimalik, et Leedu või Poola) suurlinnas 21. sajandil. See on lugu 18. sajandi eurooplase unistusest […]
“Kalade kuninga maa”
Käesolevas luulekogus autor jätkab oma teekonda läbi maailma, selle maailma tundmaõppimist ja oma kogemuste ning tajumuste visualiseerimist sõnade läbi. Samalt autorilt on varem ilmunud luulekogu “Koduaja tuul” (1982). Taskuformaat
“Kalahari karje”
Rahvusvahelise menuki «Kus laulavad langustid» autori Delia Owensi ja tema toonase abikaasa Mark Owensi haarav mälestusteraamat, mis kirjeldab nende elu Kalahari kõrbes sealse eluslooduse uurimisel. Seitse aastat elasid nad Aafrikas läbiuurimata piirkonnas ilma teede, inimeste ja ainsagi veeallikata. Sellel ääretul tühermaal kohtasid nad loomi, kes polnud kunagi inimest näinud. Lõvid magasid nende kõrval, leopardid, kaelkirjakud […]
“Kalakari salakaril”
On tõesti täitsa tõsilugu see – üks väike poiss kord kõndis üle vee, kuid kala pani talle jala ette ja poisikene kukkus sumdi vette
“Kalakoka ABC”
Abiks igale kalakulinaariahuvilisele Kuidas kala püügikohast koju transportida nii, et see säiliks parimal moel? Kuidas kala puhastada? Millist kala tasub praadida, millist kuivatada, millist soolata? Kuidas turul ja poes hinnata kala värskust? “Kalakoka ABC” annab vastused kõigile neile küsimustele. Kalakulinaariahuviline saab raamatust lugeda kala kuumalt ja külmalt valmistamisest, õigetest puhastusnippidest, vajaminevast inventarist ja muust, mida […]
“Kalapüük spinninguga. Käsiraamat algajale kalastajale”
Suurt looduse ümberkujundamise plaani teostades loob nõukogude rahvas uusi metsi, juhib vett kõrgetesse, niisutab põua all kannatavaid maid, ehitab jõgedele hiiglasuuri elektrijaamu, on loonud Moskva, Dnepri, Tsimljanski jt. mered. Need uued hiiglasuured maalilised ja kalarikkad veekogud koos kümnete tuhandete järvede, tiikide ning suurte ja väikeste jõgedega loovad kalapüügihuvilistele kõige avaramad võimalused kaasatõmbava ning tervisliku kalaspordi […]
“Kalaraamat”
Kala on oskaja jaoks tänulik toiduaine, sest kalaroog valmib kiiresti, ei nõua keerukaid retsepte ega erilisi töövahendeid. Kes aga ennast oskajaks ei pea, võiks enne praktilise tegevuse juurde asumist tähelepanelikult läbi lugeda kogu teoreetilise osa. Selles pakutakse juhatust värske kala äratundmiseks, kala õigeks säilitamiseks, rookimiseks ja fileerimiseks ning muidugi ka igale kalale kõige paremini sobiva […]
“Kalastaja ABC”
Raamatus räägitakse populaarsematest püügikaladest, kalastuskohtadest ja kalastusviisidest. Ühegi teemaga ei minda liiga süvitsi, mis tähendab, et raamatut on lihtne lugeda ka võhikul. Siiski leiab raamatust hulga autori tähelepanekuid ja nippe konkreetsete kalastusviiside ja kalade püügi kohta. Ühelgi juhul pole ka otsi vette jäetud, vaid alati antakse soovitusi, kuidas tõsisema huvi korral asjaga edasi minna. Raamat […]
“Kaldametsa triloogia. Kolm raamatut ühes restaureeritud köites”
Raamat “Torn üle metsa” “Torn üle metsa” (I tr. Lund 1959), millega algab Pedro Krusteni nn. “Kaldametsa triloogia” (“Laul kõrgel kaldal” 1962, “Neiuke läks roosiaeda” 1963), on romaan mõisaaednik Martin Vennartist, kes linnas õppinud oskustöölisena tunneb ennast ühtviisi võõrana nii külarahva, mõisateenijate kui härrasrahva hulgas. Martini heitlike inimsuhete ja enamasti tegelikkusega tasakaalustamata unistuste ning mõtiskluste […]
“Kalev läbi sajandi. Esimene osa. 1900-1944”
Saja aasta vältel on nimetus “Kalev” ühendanud paljusid põlvkondi ja plejaade eesti sportlasi. Siia kuuluvad need, kes trotsides teadmatust ja eeskujude vähesust, panid aluse spordile Eestis selles mõttes nagu me seda ka praegu mõistame. Palju on neid spordialasid, mille arengutee algul, kuid samuti ka hilisemail etappidel, olid kalevlased olulised. Võib vaielda, kus oli tegelik Eesti […]
“Kalev läbi sajandi. Liidrid. Viies raamat”
(Raamatus on autori pühendus) 24. mail 2011 möödus 110 aastat Kalevi nimelise spordiorganisatsiooni moodustamisest. See raamat on pühendatud kõigile neile, kes erinevalte aegadel ja olude kiuste pole säästnud tahet ega vaeva rahvusliku spordiseltsi hüvanguks ja kalevluse edasikestmiseks.
“Kalev läbi sajandi. Võimlemine. Neljas raamat”
(Raamatus on eelmise omaniku nimi ja ostukuupäev) 24. mail 2011 möödus 110 aastat Kalevi nimelise spordiorganisatsiooni moodustamisest. See raamat on pühendatud kõigile neile, kes erinevalte aegadel ja olude kiuste pole säästnud tahet ega vaeva rahvusliku spordiseltsi hüvanguks ja kalevluse edasikestmiseks.
“Kalevala 150”
1985. a. tähistati kogu maailmas soome rahvaeepose “Kalevala” ilmumise 150. aastapäeva. Eesti NSV-s toimus selle tähtpäeva puhul mitmeid märkimisväärseid ettevõtmisi, millistest kesksem oli TRÜ eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri korraldatud vabariiklik konverents Tartu Riikliku Ülikooli aulas 4. – 6. apr. 1985. Vabariikliku konverentsi programmi kuulus lisaks teaduslikele ettekannetele TRÜ Akadeemilise Naiskoori ja Tartu Akadeemilise Meeskoori […]
“Kalevala kui kunstiteos”
Nüüd juba üle 130 aasta tagasi, 28. veebruaril 1835. aastal, toimus üks pealtnäha üsna tühine sündmus kaugel Põhjala põhjas. See juhtus Helsingist veel pool tuhat kilomeetrit Jäämere poole, keset määratuid metsi, järvi ja soid, maailma ühes põhjapoolseimas linnakeses Kajaanis. Õigupoolest see tollal polnudki veel linn, vaid suur küla umbes 400 elanikuga, kus prügitamata, poriseil tänavail […]
“Kalevala-kirja”
85 kuvaa ja 10 syväpainoliitekuvaa Kalevalan runojen sepittäjien nimet ovat jääneet unhoon, samoin kuin kreikkalaistenkin eeposten runoilijat. Frederik Cygnaeus kirjoitti aikoinaan Kullervo-runoelman sepittäjistä: “Kaikki tyyni he ovat muuttaneet manan maille, jättämättä yksikään nimeänsä kuolemattoman tuotteensa nimilehdelle. Mutta se on totta! Yhden nimen he ovat kuitenkin piirtäneet siihen ikuisiksi ajoiksi: nimen, joka sisältää ja loistollaan voittaa […]
“Kalevala”
Maailmakirjanduse, eriti tema rahvaluulelise osa, vaatlemisel ei pääse mööda soomlaste rahvaeeposest “Kalevala”, mis on suurimaks ja kauneimaks kirjanduslikuks mälestusmärgiks muistsete läänemere soomlaste vaimsest ja ainelisest kultuurist. “Kalevala” huvitab meid kõigepealt juba oma luuleiluga, oma värvikülluse ning kireva pildirikkusega, rikkaliku ja kunstipärase sõnavalikuga, haruldase ilukõlaga (assonants, alliteratsioon) ning kogu oma esitusviisi omadustega üldse. Ei leidu ühtegi […]
“Kalevala”
Seekordne väljaanne erineb varasemaist selle poolest, et eepose värsid on paariviisi trükitud teineteise järele samale reale ja nii saadud pikkvärsid ühendatud sisult sobilikeks värsirühmadeks. See muudab teksti loetavamaks. Raamatu on illustreerinud Herald Eelma.
“Kalevala”
Kuvittanut ja painatustyön suunnitellut Akseli Gallen-Kallela Painattanut Werner Söderström osakeyhtiö-laakapainossaan Porvoossa vuonna 1941 Kieliasun valvojana toiminut Jalo Kalima O. Mannisen avustamana (raamatu kaaned seljalt vigastatud)
