“Kaks juhtumit”
Erle Stanley Gardner (1889-1970) on Ameerika Ühendriikide viljakamaid ja populaarsemaid kriminaalromaaniautoreid. Enamikus tema romaanides esineb peategelasena advokaat Perry Mason, kes lahendab mitmesuguseid mõrvajuhtumeid. Käesolev raamat sisaldab kaks Perry Masoni lugu. Need on “Tühja purgi juhtum” (1941) ja “Ohtliku mänguasja juhtum” (1959), kusjuures viimane on tüüpiline selle poolest, et efektse lõpplahenduse toob kohtuprotsess, mille käigus Perry […]
“Kaks kaptenit I&II. 2 raamatut”
Romaani “Kaks kaptenit” saamisloost jutustab autor, et süžee aluseks oli noore tulihingelise teadlase jutustus oma eluloost. Esialgne käsikiri, mis pandi paberile 1936. aastal kolme kuuga, lükati kirjastuses tagasi. Seejärel töötas autor teose põhjalikult ümber, tõi sisse tüürimees Klimovi kirja, mis avas teise tegevusliini. Kapten Tatarinovi prototüübiks sai polaaruurija Georgi Sedov, kes 1912. aastal alustas laeval […]
“Kaks kolmandikku vaimu”
Ameerika kirjaniku Helen McCloy (sünd. 1904) kriminaalromaan kirjandus- ja kirjastusringkondadest. Põnevalt ja ühtlasi peene irooniaga näitab ta kirjandusliku edu saavutamise telgitaguseid.
“Kaks korda iseseisvaks”
Tiit Made kuuendas ajalooraamatus on ülevaatlikult kokku võetud Eesti 20. sajandi ajaloo pöördepunktid, mis on meie rahvale toonud nii suurt rõõmu kui ka kibedat valu, ahastust ja alandust. Maailmas on vaid üksikuid rahvaid, eestlased nende hulgas, kes ühe sajandi jooksul on suutnud endale kaks korda kätte võita iseseisvuse. Väikerahvas saavutas palju kordi suurema agressiivse okupandi-kolonisaatori […]
“Kaks laulupidu”
Käesolev teos on jätkuks autori monograafilisele uurimusele “Esimene Eesti üldlaulupidu 1869” ning on koostatud samu põhimõtteid järgides ja enam-vähem samasugust mahtu arvestades. Sisukord: I. Eesti koori- ja orkestrimuusika arengust 1870-ndail aastail II. Teine üldlaulupidu 1879. aastal Tartus III. Kolmas üldlaulupidu 1880. aastal Tallinnas (paberkaaned kulunud)
“Kaks mõõka”
Hiina jutud. Hiina … See maa on aina ise minu juurde tulnud, mitte vastupidi. On tulnud vanade meistrite maalidel, chan-budistlike munkade paradoksides, mäenõlvadel kõrguvates pagoodides, suletud silmil juba aastatuhandeid mediteerivate pühakujude, riisipõllul mudas sumpavate talupoegade, lustakalt hõiklevate rändkaubitsejate reas, sojakastme järgi lõhnavate söögikohtadega ning avarate steppide, uduste mägede ja laiade jõgedega. Nagu Hiina, see iidne […]
“Kaks otsa. Estraadiintermeediumid”
Huumor on tarkade ülbus. Hea nali on nagu pangarööv – ootamatu ja kiire. Elu on tihti naljakas nagu pensionäride ekskursioon. Elus võib edasi jõuda ka ilma autota, ilma huumorita on palju raskem. Huumor on nagu vein, mida peab olema suures valikus ja igale maitsele. (Taskuformaat)
“Kaks romaani”
Raamat sisaldab kaht romaani: Tervitan sind, kurbus Eriline naeratus
“Kaks sõrme. Kuhu päike ei paista. Röövitud tiivad”
Teosed. Romaanid. Eduard Vilde noorpõlve romaanid. E. Vilde rikkalikust eepilisest loomingust said tema esimesteks romaanideks “Teravad nooled”, “Kaks sõrme”, “Kuhu päike ei paista” ja “Röövitud tiivad”, millest viimased kolm moodustavad olulise lisa kirjaniku hilisematele, sagedamini ilmunud ja rohkem tuntud romaanidele. “Kaks sõrme” on veel noore, 22-aastase autori julgelt käsilevõetud psühholoogiline romaan, mis kohati naiivsete ja […]
“Kaks suurt. Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu”
Saateks: Kaks tüüpi. Haridusminister A. Jaakson jutustas kord järgmise iseloomuliku loo. Prantsusmaalt oli jõudnud Tallinna üks kuulus maalikunstnik, kes ei tundnud meie olusid ja kellele meie riigitegelased olid täiesti võõrad. Ta viidud saali, mille seinal rippusid eesti riigimeeste pildid; talle näidatud seal Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi pilte ja küsitud, kas ta piltide järgi saab […]
“Kaks suurt”
Teos jutustab kahest Eesti suurmehest, nende eluteest ja riigimehetegevusest Eesti Vabariigi loomisel ja korraldamisel. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts olid poliitilised vastased. Esimene oli aatemees, ideede andja, poliitiline võitleja, kes ei pooldanud kompromisse; teine pragmaatik, tasa ja targu tegutseja, kes oli valmis koostööks ka teisitimõtlejatega. Mõlemad olid aga terava mõistusega, andekad poliitikud, jõulised isiksused, kes […]
“Kaks tamme ja pihlakas”
Oli väga palav. Paul tundis, kuidas ta ihu nõretas. Gimnastjorka ja särk olid muutunud mingiks märjaks ja kleepuvaks kestaks ihu ümber. Pärast viietunnist marssi jõudis pataljon siia väikesesse Lätimaa alevikku. Teekond kuumuses oli olnud väga väsitav. Nüüd lamasid mehed seal, kus keegi oli endale parajasti ajutise varjupaiga leidnud: maja varjus, sirelipõõsaste all, õuel kasvava suure […]
“Kaks teed teaduses. Mälestusi ja esseid”
Kosmoseteadlane Riho Nõmmik (1936, PhD 1998) jagab raamatus oma mälestusi ja mõtteid alates kooliajast Treffneri koolis kuni tõusuni maailma kosmoseteaduse püramiidi tippu. Ta õppis Moskva Ülikoolis ja töötas pikka aega ülikooli kuulsas tuumafüüsika instituudis. Saavutused kosmoseteaduse valdkonnas tõid Nõmmikule tuntuse nii Venemaal kui välismaal. Olnud paljude aastate jooksul hinnatud esineja rahvusvahelistel kosmoseteemalistel foorumitel, seisab Riho […]
“Kaks vaadet marssal Mannerheimile”
Karl (Kai) Reinhold Donner (1888-1935) oli soome-ugri keeleteadlane ja antropoloog. Ta kaitses 1923. aastal doktorikraadi, kuid tema teadustöö jäi aktiivse poliitilise tegevuse tõttu lühikeseks. Aktivistide komitee sekretärina toetas ta jäägriliikumist ja oli aktivistide ajalehe Suunta peatoimetaja. Soome vabadussõja ajal tuli Kai Donner Stockholmist maapaost Mannerheimi staapi ning oli Soome ja Nõukogude Venemaa piiri komandant. 1934. […]
“Kaks vangi” I & II osa. 2 raamatut
Lajos Zilahy sündis 27. märtsil 1891. a. Nagyszalontas, Ungari Alamaa vaikses, igavas ja tolmuses linnakeses. Tema isa oli reformeeritud papp ja kandis tiitlit: literaat. Lajos oli alles kuueteistkümne-aastane, kui tema esimese luuletuse avaldas üks päevaleht. Ta valmistus juristiks ja omandas dr. jur.kraadi. Sõja puhkemisel sattus ta Komaromi, kust saatis lehtedele sõjalaule, mis äratasid Budapesti ülikooli […]
“Kaksikheeliks”
James D. Watson sündis Chicagos 1928. aastal. Pärast Chicago ülikooli lõpetamist tegeles ta Indiana ülikoolis geneetikaga ja sai 1950. aasta doktorikraadi. Seejärel veetis ta aasta Kopenhaageni ülikoolis, mille järel veel kaks aastat Cambridge’i ülikooli Cavendishi laboratooriumis. Seal kohtas ta Francis Cricki ja koostöö tulemusena esitasid nad 1953. aastal DNA struktuuri. Pärast kahte aastat Cal Techis […]
“Kaksikõde”
Psühholoogiline põnevik Ma tegin midagi kohutavat, Grace… Ma loodan, et suudad mulle andeks anda… Grace pole olnud tema ise parima sõbra Charlie surmast saadik. Teda kummitavad Charlie viimased sõnad ja vastuseid otsides avab ta Charlie vana mälestustekasti. Varsti saab selgeks, et on palju asju, mida ta sõbra kohta ei teadnud. Kui Grace hakkab Charlie isa […]
“Kaksikportree. Romaan Agatha Christiest ja Oskar Kokoschkast”
On aasta 1969. Vaid paari kuu pärast maabuvad ameeriklased Kuu peal ja maailm muutub hoopis teiseks. Londoni Marlborough Kaunite Kunstide Galeriisse Oskar Kokoschka (1886‒1980) näitusele ilmub keegi noormees, kes tahab järele kuulata, kui palju võiks maksma minna, kui maailmakuulus Austria kunstnik maaliks tema vanaema portree. Vanaema pole aga keegi muu kui maailmakuulus detektiivromaanide autor Agatha […]
“Kakskümmend aastat hiljem”
Järg romaanile “Kolm musketäri” ja “Kakskümmend aastat hiljem” – uus versioon
“Kakskümmend tuhat ljööd vee all”
See on Jules Verne’i teadusliku fantastika mõttes üks geniaalsemaid teoseid. Kuigi ta moodustab “Kapten Granti laste” ja “Saladusliku saarega” triloogia, on siin õigupoolest tegemist omaette romaaniga, mille peategelaseks on tolle aja eesrindlike vaadete kehastaja, loodusteaduse professor Pierre Aronnax, kes tunduvalt erineb teistest Verne’i romaanides esinevatest veidrikest loodusefanaatikutest, kes igal võimalikul ja võimatul juhul halenaljakatesse olukordadesse […]
