“Kaks otsa. Estraadiintermeediumid”
Huumor on tarkade ülbus. Hea nali on nagu pangarööv – ootamatu ja kiire. Elu on tihti naljakas nagu pensionäride ekskursioon. Elus võib edasi jõuda ka ilma autota, ilma huumorita on palju raskem. Huumor on nagu vein, mida peab olema suures valikus ja igale maitsele. (Taskuformaat)
“Kaks romaani”
Raamat sisaldab kaht romaani: Tervitan sind, kurbus Eriline naeratus
“Kaks sõrme. Kuhu päike ei paista. Röövitud tiivad”
Teosed. Romaanid. Eduard Vilde noorpõlve romaanid. E. Vilde rikkalikust eepilisest loomingust said tema esimesteks romaanideks “Teravad nooled”, “Kaks sõrme”, “Kuhu päike ei paista” ja “Röövitud tiivad”, millest viimased kolm moodustavad olulise lisa kirjaniku hilisematele, sagedamini ilmunud ja rohkem tuntud romaanidele. “Kaks sõrme” on veel noore, 22-aastase autori julgelt käsilevõetud psühholoogiline romaan, mis kohati naiivsete ja […]
“Kaks suurt. Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu”
Saateks: Kaks tüüpi. Haridusminister A. Jaakson jutustas kord järgmise iseloomuliku loo. Prantsusmaalt oli jõudnud Tallinna üks kuulus maalikunstnik, kes ei tundnud meie olusid ja kellele meie riigitegelased olid täiesti võõrad. Ta viidud saali, mille seinal rippusid eesti riigimeeste pildid; talle näidatud seal Jaan Tõnissoni ja Konstantin Pätsi pilte ja küsitud, kas ta piltide järgi saab […]
“Kaks suurt”
Teos jutustab kahest Eesti suurmehest, nende eluteest ja riigimehetegevusest Eesti Vabariigi loomisel ja korraldamisel. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts olid poliitilised vastased. Esimene oli aatemees, ideede andja, poliitiline võitleja, kes ei pooldanud kompromisse; teine pragmaatik, tasa ja targu tegutseja, kes oli valmis koostööks ka teisitimõtlejatega. Mõlemad olid aga terava mõistusega, andekad poliitikud, jõulised isiksused, kes […]
“Kaks teed teaduses. Mälestusi ja esseid”
Kosmoseteadlane Riho Nõmmik (1936, PhD 1998) jagab raamatus oma mälestusi ja mõtteid alates kooliajast Treffneri koolis kuni tõusuni maailma kosmoseteaduse püramiidi tippu. Ta õppis Moskva Ülikoolis ja töötas pikka aega ülikooli kuulsas tuumafüüsika instituudis. Saavutused kosmoseteaduse valdkonnas tõid Nõmmikule tuntuse nii Venemaal kui välismaal. Olnud paljude aastate jooksul hinnatud esineja rahvusvahelistel kosmoseteemalistel foorumitel, seisab Riho […]
“Kaks vaadet marssal Mannerheimile”
Karl (Kai) Reinhold Donner (1888-1935) oli soome-ugri keeleteadlane ja antropoloog. Ta kaitses 1923. aastal doktorikraadi, kuid tema teadustöö jäi aktiivse poliitilise tegevuse tõttu lühikeseks. Aktivistide komitee sekretärina toetas ta jäägriliikumist ja oli aktivistide ajalehe Suunta peatoimetaja. Soome vabadussõja ajal tuli Kai Donner Stockholmist maapaost Mannerheimi staapi ning oli Soome ja Nõukogude Venemaa piiri komandant. 1934. […]
“Kaks vangi” I & II osa. 2 raamatut
Lajos Zilahy sündis 27. märtsil 1891. a. Nagyszalontas, Ungari Alamaa vaikses, igavas ja tolmuses linnakeses. Tema isa oli reformeeritud papp ja kandis tiitlit: literaat. Lajos oli alles kuueteistkümne-aastane, kui tema esimese luuletuse avaldas üks päevaleht. Ta valmistus juristiks ja omandas dr. jur.kraadi. Sõja puhkemisel sattus ta Komaromi, kust saatis lehtedele sõjalaule, mis äratasid Budapesti ülikooli […]
“Kaksikheeliks”
James D. Watson sündis Chicagos 1928. aastal. Pärast Chicago ülikooli lõpetamist tegeles ta Indiana ülikoolis geneetikaga ja sai 1950. aasta doktorikraadi. Seejärel veetis ta aasta Kopenhaageni ülikoolis, mille järel veel kaks aastat Cambridge’i ülikooli Cavendishi laboratooriumis. Seal kohtas ta Francis Cricki ja koostöö tulemusena esitasid nad 1953. aastal DNA struktuuri. Pärast kahte aastat Cal Techis […]
“Kaksikõde”
Psühholoogiline põnevik Ma tegin midagi kohutavat, Grace… Ma loodan, et suudad mulle andeks anda… Grace pole olnud tema ise parima sõbra Charlie surmast saadik. Teda kummitavad Charlie viimased sõnad ja vastuseid otsides avab ta Charlie vana mälestustekasti. Varsti saab selgeks, et on palju asju, mida ta sõbra kohta ei teadnud. Kui Grace hakkab Charlie isa […]
“Kaksikportree. Romaan Agatha Christiest ja Oskar Kokoschkast”
On aasta 1969. Vaid paari kuu pärast maabuvad ameeriklased Kuu peal ja maailm muutub hoopis teiseks. Londoni Marlborough Kaunite Kunstide Galeriisse Oskar Kokoschka (1886‒1980) näitusele ilmub keegi noormees, kes tahab järele kuulata, kui palju võiks maksma minna, kui maailmakuulus Austria kunstnik maaliks tema vanaema portree. Vanaema pole aga keegi muu kui maailmakuulus detektiivromaanide autor Agatha […]
“Kakskümmend tuhat ljööd vee all”
See on Jules Verne’i teadusliku fantastika mõttes üks geniaalsemaid teoseid. Kuigi ta moodustab “Kapten Granti laste” ja “Saladusliku saarega” triloogia, on siin õigupoolest tegemist omaette romaaniga, mille peategelaseks on tolle aja eesrindlike vaadete kehastaja, loodusteaduse professor Pierre Aronnax, kes tunduvalt erineb teistest Verne’i romaanides esinevatest veidrikest loodusefanaatikutest, kes igal võimalikul ja võimatul juhul halenaljakatesse olukordadesse […]
“Kaksteist aastat poliitikas”
Memuaaridel on see häda, et neis luisatakse neetult palju. Teiseks hädaks on jälle talumatu igavus, mõned harvad erandid välja arvatud. Kas võib mäletada, ilma et valetaks? Kas saaks igavust vältida, kui kõneleks tõtt ja ainult tõtt? Õigupoolest mäletatakse ainult seda, mida tahetakse mäletada. Ja niiviisi, nagu tahetakse või suudetakse, söandatakse mäletada. Me kaitseme end tahes […]
“Kaksteist keisrit”
Impeeriumidel on kombeks tõusta ja mõne aja pärast taas põrmuks variseda – järgides vääramatut kurssi, mille märkis nende tarbeks maha iidne arhetüüp: Rooma keisririik. Rooma impeerium esindab üht Euroopa ajaloo kõige olulisemat peroodi, mil loodud institutsioonid eksisteerivad ühel või teisel kujul veel tänapäevalgi. Selle impeeriumi keskpunktis seisid keisrid. “Kaksteist keisrit” jutustab Rooma kõige tähtsamatest ja […]
“Kaksteist kummalist palverändurit”
Kui harilikult tegutsevad Colombia kirjaniku Gabriel Garcia Marqueze tegelased Ladina-Ameerikas, siis seekord rändavad nad ringi Euroopas. Elas ju kirjanik isegi pikki aastaid võõrsil, nii et Euroopa ja Lõuna-Ameerika kultuuride ja inimeste kokkupõrge on tema jaoks väga tuttav teema. “Kaksteist kummalist palverändurit” toob lugeja ette laia valiku tegelasi – armukadeda võluri, keskaegse kummituse, tõelise pühaku, uinuva […]
“Kaksteist põlve Käsmus”
Käsmu kapteniküla ajalugu on pikk ja väärikas. Käsmu laevaomanike laevad on seilanud suurtel maailmameredel, Käsmu külast ja merekoolist pärit meremehed on oluline osa Eesti merendusloost. Käsmu rahva pajatustes on meresõitjate kõrval oma kohta ka laevaehitajatel, salakaubavedajatel, supelsakstel ja paljudel teistel põnevatel tegelastel. Meelis Liivlaid jutustab ses raamatus Käsmu rannarahva lugu, nähtuna läbi igipõlise randlaste suguvõsa. […]
“Kaksteist tooli. Kuldvasikas”
Ilja ilfi ja Jevgeni Petrovi esimene romaan “Kaksteist tooli” ilmus kolmkümmend kaks aastat tagasi. “Kuldvasika” avaldamise ajast on möödunud kakskümmend kaheksa aastat. Paljugi sellest, mis neis romaanides välja naerdi, on läinud minevikku, mõned seal kujutatud tüübid on välja surnud, kuid Ilfi ja Petrovi raamatud ise pole vananenud ega kaotanud oma jõudu ja veetlust. Kasutades kriitika-alast […]
“Kaksteist tooli”
Kui Ostap Bender Stargorodi jõudis, olid endise aadlipealiku Ippolit Matvejevitš Vorobjaninovi vuntsid juba rohekat karva ja isa Fjodoril habe kärbitud. Võidujooks meister Gambsi tooli peidetud briljantidele oli alanud. Jää hakkas liikuma ja paraadi asus juhatama suur kombinaator isiklikult. See, mis järgnes, on ajalugu nii otseses kui kaudses mõttes. Karta on, et benderlikku asjaajamist oli nepi-aegsel […]
“Kaktuste puiestee”
Maailmu on vaja. Tube avanevate ustega. Iga ukse taga peitub ise maailm. Ühes oled sa viibinud pikalt, teisest sõitnud läbi, kolmandast oled lugenud, neljandas oled teretuttav, viiendas terevõõras. Kuuendat maailma oled ehk kunagi kuskilt kaugelt piielnud, ehk läbi hommikuste udude ja vägagi vargsi. Võid jagada neid maailmu teistega – sind kuulatakse, sulle noogutakse, sulle naeratatakse […]
“Kaktuste tähtkujus”
Asjaarmastaja märkmed. Rohkem kui kolmekümne raamatu autor Nikolai Nikonov on kirjanik, kelles tähelepanuvõime ja kujutamisanne ühinevad laialdaste teadmiste ja innuka loodushuviga. Uurali lugejad tunnevad Nikonovi novelle ja jutustusi ning kahes trükis avaldatud raamatut \”Laululinnud\”. Kiindumus sulelistesse pole Nikonovi seganud taimemaailma peeneks asjatundjaks saamast: tema huviringis on nii kodumaised kui ka eksootilised taimed, näiteks kaktused, mida […]
