“Jüri Jaakson” 2 vihikut
I Raamat “Jüri Jaakson – Eesti riigi majanduse aluste rajajana” Autor: Raimund Hagelberg. II Raamat “Jüri Jaakson – Eesti rahva teener” Autor: Sille Kase.
“Jüri Jaanson. Sauruse tee”
Selle raamatu mõte on kinnitada teistele ja endale, et mina, Jüri Jaanson, vastutan tegude eest ise. Loomulikult lahendanuks ma sporditeel palju asju oluliselt teisiti, kui lahendasid spordiametnikud. Loomulikult kraaklesin ametnikega, aga mitte lihtsalt igal võimalusel, vaid pigem äärmisel vajadusel. Nad töötasid ju minu heaks, mitte minu vastu. Ma ei saa endale iial ette heita, et […]
“Jüri Järvet. Narr ja Kuningas”
Reet Neimar: “Tahaks öelda: Jüri Järvet oli üks viimaseid näitlejaid, keda tundis kogu eesti rahvas. Nagu tunti omal ajal Pinnat, Lauterit ja Lauri. Samas peatun ja kõhklen: mida ma nüüd väidan? Praegu on ju näitlejad palju rohkem avalikkusele kättesaadavad – televisiooni, lõputute intervjuude, seriaalide jpm kaudu. Ja ometi on tunne, et koos Järvetiga hakkab kaduma […]
“Juri Miloslavski”
Vene kirjanik Mihhail Zagoskin (1789-1852) on tänapäeva lugejale üsna vähetuntud nimi. Ka oma eluajal polnud M. Zagoskin kuni käesoleva romaani ilmumiseni (1829) kuigi populaarne. Alles tema ajalooline romaan “Juri Miloslavski” tegi ta tuntuks üle kogu Venemaa. Teost mainisid kiitvalt Puškin, Krõlov, Žukovski. Belinski nimetas “Juri Miloslavskit” esimeseks heaks vene romaaniks, eriti hinnates autori tundesooja suhtumist […]
“Jüri Tarmak”
Sari: “Olümpiavõitjad” Per aspera ad astra – läbi raskuste tähtede poole. See legendaarne fraas kehtib ka minu kohta. Selles on kogu minu spordifilosoofia: inimene peab pürgima kõrgustesse, nii sisemiselt kui väliselt. Kui keegi ei hüppa kõrgust, siis peaks ta vähemalt vaatama tähti taevas. Peaks teadma, kui kaugel ja kõrgel need on ja kui raske on […]
“Jüri Toomepuu. Poiss Emajõe kaldalt”
Igal ajastul on omad käigud, ideed ja kangelased, nagu ka omad eksirajad, varjuküljed ja antikangelased. Mis puudutab neid tormilisi aegu, mida tõi meile 20. sajand, siis meie jaoks on need juba koltunud paber arhiivis või võlts linateos kinoekraanil. Vähe on meie hulgas veel alles inimesi, kes neid radu ise tallanud oleks, nende ideede eest kangelasena […]
“Jüri Vilms mälestustes”
“Jüri Vilms mälestustes” on raamat, mis pidanuks ilmuma aastal 1940, seega ümmarguselt kaks inimpõlve tagasi. Meie noor poliitikamees ja riigilooja Jüri Vilms hukkus märtrina aastal 1918. Kaks aastakümmet hiljem moodustasid Jüri Vilmsi sõbrad ja järelkäijad, ajaloolased ja seltskonnategelased tema mälestuse jäädvustamiseks komitee. Ettevõtte hingeks oli noor ajaloouurija Aleksander Looring. Tööd tehti palavikulise usinusega. Mitmel meetodil […]
“Jüri Vilmsi surm”
1918. aasta kevadtalvel asus Eesti Vabariigi asepeaminister Jüri Vilms koos kaaslastega ületama kinnikülmunud Soome lahte, et leida maailmast tunnustust verinoore riigi iseseisvuspüüdlustele. Teelised ei jõudnud pärale. Selles raamatus seab autor Seppo Zetterberg kahtluse alla Jüri Vilmsi surma ametliku versiooni, tõestab võltsinguks ühe seni olulisimaks peetud asitõendi ja esitab rea uusi küsimusi. Kuidas tegelikult suri Jüri […]
“Juriidiliselt on kõik korrektne”
Sergei Kraana on Eesti tunutmaid kirjamehi, kellest laiem avalikkus seni veel kahjuks mitte midagi ei tea. Tema sulest on Maalehe huumorikülje “Naeris” vasakpoolses veerus ilmunud sadu arvamuslugusid, reportaaže ja uudiseid, millele ei ole nende filosoofilise kõrguse, silmaringi laiuse ja mõtete sügavuse poolest võimalik võrdväärset leida ei Eestist ega kogu Euroopa Liidust. Autori akadeemilised teadmised meditsiinist […]
“Jüriöö. Romaan eestlaste vabadusvõitlusest XIV sajandil”
“Minge, pojakesed, minge ning ärge hiljaks jääge, sest peatselt hakkab taevaserv juba koitma. Minge ja võtke nüüd sakslaste kanda rõhuda nõndasama, nagu nemad on meil rõhunud enam kui sada aastat! Minagi ei tahaks teist maha jääda, kuid jalad, need on mul vanadusest nõnda armetud, et nad ei suuda enam pikka teed tallata: Aga Jüri vakka […]
“Jüriöö”
Ajaloodoktor professor Sulev Vahtre raamat Eesti vanema ajaloo ühest kõige tuntumast sündmusest – Jüriöö ülestõusust. Suhteliselt põhjalikumalt on käsitletud ülestõusu eellugu ja algust. Mõeldud lugemiseks kõigile ajaloohuvilistele ja täiendavaks lektüüriks Eesti ajaloo õppimisel koolides.
“Justine ehk Vooruse õnnetused”
Oo, mu sõber! Õnnestunud kuritegu on nagu pikne, mille kõik petlikud välgud kaunistavad hetkeks atmosfääri üksnes selleks, et tõugata surma kuristikku õnnetu, kelle nad on pimestanud.
“Justine ehk Vooruse õnnetused”
Oo, mu sõber! Õnnestunud kuritegu on nagu pikne, mille kõik petlikud välgud kaunistavad hetkeks atmosfääri üksnes selleks, et tõugata surma kuristikku õnnetu, kelle nad on pimestanud.
“Jutte lindudest”
Raamat sisaldab endas kuus meeleolukat juttu loodusest. Vilsandi ümbrust ja sealseid autori tehtud vaatlusi on kasutatud juttudes “Hele-ema”, “Avaruse nälg”, “Naerukajakate kommuun”. Ülejäänud kolmes loos, “Kustumatu sõprus”, “Surmaluht” ja “Hilinenud vabadus”, on tegelasteks ka lapsed ja täiskasvanudki.
“Jutte loomadest”
Madalas liivakünkas keset sood elas noor mäger Urask. See soo oli pikk ja lai – mitu head kilomeetrit pikk ja mitu head kilomeetrit lai. Liivaküngas selles soos moodustas õieti nagu väikese kõrgema saare. Sel saarel kasvas ilusaid puid ja põõsaid: kaski, haabu, pajusid, leppi. Aga sool enesel ei kasvanud muud kui kiduraid mände, sest soo […]
“Jutud ja reisikirjad”
Sisukord – Üks leht “vanapagana” tähtraamatust. – Labajalavalss laeva peal. – Surmasuus. – Must plaaster. – Liisi peigmees. – Jõuluöö Petlemmas. – Aiša. – Teekond Õhtu-Euroopas. – Usurändajate radadel. – Tallinnast Nuustakule. – Volgal. – Lisa: Saksa keeles ilmunud töid. – Öine postisõit Eestimaal – Buduaar ja tsirkus. – Valimik kirju.
“Jutud ühest taskust. Jutud teisest taskust”
Raamat sisaldab tervikuna suure tšehhi kirjaniku Karel Capeki (1890-1938) kaks kõige tuntumat jutustustekogu. Harilikult kriminaalsele süžeele või mingile paradoksaalsele situatsioonile toetudes näitab autor üsnagi ootamatust vaatenurgast inimese mõttemaailma ja käitumise iseärasusi.
“Jutukolmik”
Mõningate parandustega kordustrükk teostest “Rohelised Maskid” (1960), “Rikas suvi” (1965) ja “Kes tulistas?” (1968), mida kõiki ühendab looduse kaitsmise teema. “Rohelised Maskid” oli teos, mille mõjul asutati omal ajal paljudes koolides noorte loodusesõprade ringe.
“Jutupaunik 1972”
Praegu on saanud harjunud asjaks, et puhkepäevadel läheb kogu linn ühiselt suusamatkale, peatänaval aga ripub koguni vastav loosung: “Kõik perekonnad suuskadele!” …
