“Jüri Tarmak”
Sari: “Olümpiavõitjad” Per aspera ad astra – läbi raskuste tähtede poole. See legendaarne fraas kehtib ka minu kohta. Selles on kogu minu spordifilosoofia: inimene peab pürgima kõrgustesse, nii sisemiselt kui väliselt. Kui keegi ei hüppa kõrgust, siis peaks ta vähemalt vaatama tähti taevas. Peaks teadma, kui kaugel ja kõrgel need on ja kui raske on […]
“Jüri Toomepuu. Poiss Emajõe kaldalt”
Igal ajastul on omad käigud, ideed ja kangelased, nagu ka omad eksirajad, varjuküljed ja antikangelased. Mis puudutab neid tormilisi aegu, mida tõi meile 20. sajand, siis meie jaoks on need juba koltunud paber arhiivis või võlts linateos kinoekraanil. Vähe on meie hulgas veel alles inimesi, kes neid radu ise tallanud oleks, nende ideede eest kangelasena […]
“Jüri Vilms mälestustes”
“Jüri Vilms mälestustes” on raamat, mis pidanuks ilmuma aastal 1940, seega ümmarguselt kaks inimpõlve tagasi. Meie noor poliitikamees ja riigilooja Jüri Vilms hukkus märtrina aastal 1918. Kaks aastakümmet hiljem moodustasid Jüri Vilmsi sõbrad ja järelkäijad, ajaloolased ja seltskonnategelased tema mälestuse jäädvustamiseks komitee. Ettevõtte hingeks oli noor ajaloouurija Aleksander Looring. Tööd tehti palavikulise usinusega. Mitmel meetodil […]
“Jüri Vilmsi surm”
1918. aasta kevadtalvel asus Eesti Vabariigi asepeaminister Jüri Vilms koos kaaslastega ületama kinnikülmunud Soome lahte, et leida maailmast tunnustust verinoore riigi iseseisvuspüüdlustele. Teelised ei jõudnud pärale. Selles raamatus seab autor Seppo Zetterberg kahtluse alla Jüri Vilmsi surma ametliku versiooni, tõestab võltsinguks ühe seni olulisimaks peetud asitõendi ja esitab rea uusi küsimusi. Kuidas tegelikult suri Jüri […]
“Juriidiliselt on kõik korrektne”
Sergei Kraana on Eesti tunutmaid kirjamehi, kellest laiem avalikkus seni veel kahjuks mitte midagi ei tea. Tema sulest on Maalehe huumorikülje “Naeris” vasakpoolses veerus ilmunud sadu arvamuslugusid, reportaaže ja uudiseid, millele ei ole nende filosoofilise kõrguse, silmaringi laiuse ja mõtete sügavuse poolest võimalik võrdväärset leida ei Eestist ega kogu Euroopa Liidust. Autori akadeemilised teadmised meditsiinist […]
“Jüriöö. Romaan eestlaste vabadusvõitlusest XIV sajandil”
“Minge, pojakesed, minge ning ärge hiljaks jääge, sest peatselt hakkab taevaserv juba koitma. Minge ja võtke nüüd sakslaste kanda rõhuda nõndasama, nagu nemad on meil rõhunud enam kui sada aastat! Minagi ei tahaks teist maha jääda, kuid jalad, need on mul vanadusest nõnda armetud, et nad ei suuda enam pikka teed tallata: Aga Jüri vakka […]
“Jüriöö”
Ajaloodoktor professor Sulev Vahtre raamat Eesti vanema ajaloo ühest kõige tuntumast sündmusest – Jüriöö ülestõusust. Suhteliselt põhjalikumalt on käsitletud ülestõusu eellugu ja algust. Mõeldud lugemiseks kõigile ajaloohuvilistele ja täiendavaks lektüüriks Eesti ajaloo õppimisel koolides.
“Justine ehk Vooruse õnnetused”
Oo, mu sõber! Õnnestunud kuritegu on nagu pikne, mille kõik petlikud välgud kaunistavad hetkeks atmosfääri üksnes selleks, et tõugata surma kuristikku õnnetu, kelle nad on pimestanud.
“Justine ehk Vooruse õnnetused”
Oo, mu sõber! Õnnestunud kuritegu on nagu pikne, mille kõik petlikud välgud kaunistavad hetkeks atmosfääri üksnes selleks, et tõugata surma kuristikku õnnetu, kelle nad on pimestanud.
“Jutte lindudest”
Raamat sisaldab endas kuus meeleolukat juttu loodusest. Vilsandi ümbrust ja sealseid autori tehtud vaatlusi on kasutatud juttudes “Hele-ema”, “Avaruse nälg”, “Naerukajakate kommuun”. Ülejäänud kolmes loos, “Kustumatu sõprus”, “Surmaluht” ja “Hilinenud vabadus”, on tegelasteks ka lapsed ja täiskasvanudki.
“Jutte loomadest”
Madalas liivakünkas keset sood elas noor mäger Urask. See soo oli pikk ja lai – mitu head kilomeetrit pikk ja mitu head kilomeetrit lai. Liivaküngas selles soos moodustas õieti nagu väikese kõrgema saare. Sel saarel kasvas ilusaid puid ja põõsaid: kaski, haabu, pajusid, leppi. Aga sool enesel ei kasvanud muud kui kiduraid mände, sest soo […]
“Jutud ja reisikirjad”
Sisukord – Üks leht “vanapagana” tähtraamatust. – Labajalavalss laeva peal. – Surmasuus. – Must plaaster. – Liisi peigmees. – Jõuluöö Petlemmas. – Aiša. – Teekond Õhtu-Euroopas. – Usurändajate radadel. – Tallinnast Nuustakule. – Volgal. – Lisa: Saksa keeles ilmunud töid. – Öine postisõit Eestimaal – Buduaar ja tsirkus. – Valimik kirju.
“Jutud ühest taskust. Jutud teisest taskust”
Raamat sisaldab tervikuna suure tšehhi kirjaniku Karel Capeki (1890-1938) kaks kõige tuntumat jutustustekogu. Harilikult kriminaalsele süžeele või mingile paradoksaalsele situatsioonile toetudes näitab autor üsnagi ootamatust vaatenurgast inimese mõttemaailma ja käitumise iseärasusi.
“Jutukolmik”
Mõningate parandustega kordustrükk teostest “Rohelised Maskid” (1960), “Rikas suvi” (1965) ja “Kes tulistas?” (1968), mida kõiki ühendab looduse kaitsmise teema. “Rohelised Maskid” oli teos, mille mõjul asutati omal ajal paljudes koolides noorte loodusesõprade ringe.
“Jutupaunik 1972”
Praegu on saanud harjunud asjaks, et puhkepäevadel läheb kogu linn ühiselt suusamatkale, peatänaval aga ripub koguni vastav loosung: “Kõik perekonnad suuskadele!” …
“Jutupaunik 1981”
Järjekordne lastekirjanduse kogumik sisaldab nagu ikka luulet ja proosapalad. Traditsioonipäraselt esineb sellegi “Jutupauniku” kaante vahel oma loominguga ka kümmekond uut autorit, keda põgusalt tutvustatakse raamatu lõpus.
“Jutusta mulle oma unelmaist”
Veidraim kohtuprotsess sarimõrvarist ilukirjanduses… põhineb reaalsetel meditsiinilistel alustel Keegi jälitas seda naist. Naine oli küll lugenud üht-teist jälitajate kohta, ent need kuulusid teiste, vägivaldsesse maailma. Tal polnud aimugi, kes see võib olla või miks võiks keegi talle halba soovida. Ta püüdis kõigest hingest mitte paanikasse sattuda, ent viimasel ajal olid ta unenäod muutunud talumatuteks luupainajateks […]
“Jutustus jõust”
Mees naeris, sest minu üllatus näis talle rõõmu valmistavat. Ta istus eesukse kõrval tühjal piimakastil ja näis, nagu oleks siin just mind oodatudki. Don Juani tervitusest õhkus täiuslikku kergust; ta võttis kübara peast ja lehvitas seda koomiliselt. Siis surus ta selle uuesti pähe ja saluteeris mulle sõjaväelaslikult.
“Jutustus Vereštšaginist”
Tšerepovetsi maakonna endine aadelkonna peamees Vereštšagin istus oma mõisas Petrovkas kirjutuspuldi taga ja sirvis nahkköites mälestusteraamatut. Sellesse kirjutas ta oma ja võõraid mõtteid ning samasse märkis ta ka rahasummasid, mida talle võlgnesid mühakad külavanemad ja kelmid puukauplejad. Ühel peene kirjaga täiskirjutatud leheküljel leidis ta märkuse, mis oli tehtud viisteist aastat tagasi: “1842. aasta viinakuu 14. […]
