“Jää kütkes”
Arsti võitlus ellujäämise eest lõunapoolusel. Tõesti sündinud ja kaasakiskuv lugu lõunapooluse uurimisbaasis muust maailmast ära lõigatud arstist Jerri Nielsenist, kelle hämmastav päästeoperatsioon 1999. aasta oktoobris maailma ajakirjanduses laineid lõi.
“Jää voolab. Eesti polaarränduri August Masiku maailm.”
1918. aastal võtsid viis asjahuvilist meest, kes olid varem küttinud vaalu ja karusloomi, Kanada põhjarannikult Crossi saarelt suuna Beauforti merele, kuhu ei olnud tihanud kaugeneda ükski loodusteadlane ega põliselanik. Nende juhiks olid merekoolis käinud norralane Storker Storkerson ning eestlane August Masik. Nad rajasid jääle maailma esimese triivjaama. Meeste käsutuses ei olnud puidust maju, telefone, lennukeid […]
“Jäähoki Eestis ja maailmas”
Säravad tähed ja olulised hetked Jäähoki kui maailma kiireim sportmäng, mida enne Teist maailmasõda Eesti ajalehes kirjeldati koguni kui “mängu surmaga”, ei jäta külmaks ühtegi tõelist spordisõpra. Seda spordiala on Eestis harrastatud nüüd juba kaheksakümmend aastat. Eesti jäähokimängijatel ei ole küll seni ette näidata maailma mastaabis suuri võite, kuid laias ilmas toimuvad hokisündmused köidavad meiegi […]
“Jaak Uudmäe”
Sari: “Olümpiavõitjad” “Olümpiavõit on üks etapp, üks osa minu elus, aga mitte kogu elu. Jah, see võit midagi näitab: et oled suutnud pingutada ühe selge sihi nimel, et oled kohusetundlik ja töökas. Aga see on ka kõik. Kogu ei ole võimalik elada ühe olümpiavõidu valguses. Ning edaspidine elu on kulgenud ikkagi nii, et ei ole […]
“Jääkärit 1918. Valkoisen armeijan sotilasjohtajat”
Vuosien 1915-1917 aikana lähes kaksi tuhatta nuorta miestä lähti vapaaehtoisina jääkärikoulutukseen Saksaan. Suomeen palattuaan he joutuivat ottamaan sisallissodassa vastuulleen valkoisen armeijan vaativia päällystötehtäviä – puuttellisesta johajakoulutuksesta huolimatta. Jääkärit 1918 on kuvaus suomalaisen sotilasjohtamisen muotoutumisesta itsenäisyytemme alkuhetkillä. Kuten jääkäri Vilho Korte totesi: “En mie oo mikään strateegi, mut mie oon pistämätön sotamies.” Teos selvittää, millainen oli […]
“Jäälahing 1242”
Jäälahingus seisid 1242. aastal vastamisi Saksa Ordu rüütlid ja Venemaa Novgorodi linnriik, mille jõude juhtis andekas vähejuht Aleksander Nevski, Saksa Ordu oli väga võimas rüütliordu, mille taga seisis Euroopas valitsev ristisõjavaimsus, paavsti õnnistus ja Saksa-Rooma keisri toetus. See Läänes suhteliselt vähe tuntud lahing oli keskaja idasuunaliste ristisõdade käigus siiski päris oluline ning Saksa Ordu lüüasaamisel […]
“Jäälätted”
Üks eestlaste ajaloo võimsamaid tähtpunkte oli jõudmine omakeelse kõrghariduseni, mille tegi võimalikuks eestikeelse Tartu ülikooli loomine 1919. aastal. Kümme aastat hiljem astus Tartu ülikooli eesti ja üldist kirjandust õppima Võrumaa taluniku perest pärit Bernard Kangro (1910-1994), kellest sai tunnustatud kirjanik, armastatud luuletaja ja peamisi modernse eesti romaani arendajaid. Romaan “Jäälätted” (esmatrükk Rootsis 1958) kuulub Bernard […]
“Jäälinnu surm”
Kui Šotimaad tabab majanduskriis, märkab politseikonstaabel Hamish Macbeth, et mägismaa inimesed on sunnitud leiutama nutikaid viise turistide meelitamiseks oma unistesse linnakestesse. Vaiksel Braikie alevil pole pakkuda eriti midagi peale erakordselt kauni paiga nimega Buchani mets. Agar kohalik turismijuht nimetab selle metsatuka Haldjaoruks ning laseb trükkida ilusa brošüüri, mille kaanel ilutseb foto veesilmalt lendu tõusvast jäälinnust. […]
“Jäämurdjad. Eesti kapitalismi lugu”
“Väikeriigis on iga tööandja ja ühiskonnategelane!” – see on ehk kõige olulisem mõte, mida järgisime, kui alustasime Eesti Tööandjate Keskliidu juubeliväljaande koostamist. Teie käes on raamat, mis kirjeldab Eesti juhtivate majandus- ja tööstusjuhtide lugusid rohkem kui saja aasta jooksul. Kõiki portreteeritud inimesi iseloomustab soov arendada oma valdkonda, tahe eesmärke ellu viia, nupukas ja ebatavaline töövõime. […]
“Jaan Jaago. Heitlused matil ja eluteel”
Jaan Jaago (1887-1949) oli Eesti omaaegse kuulsusrikka elukutselise maadluse viimane mohikaanlane, Lurichi ja Abergi mõõtu mees, seitsmekordne maailmameister. Maadlemist alustas ta sajandi alguse Tartus ja lõpetas atleeditee alles pärast Teist maailmasõda Berliinis. Sinna vahele mahtusid sündmusrohked aastad keisrilinnas Peterburis, kodusõjaaegsel äreval Siberimaal, korraks Eestis, seejärel aga Euroopa riikides ja hitlerlikul Saksamaal. Dokumentaaljutustuses on püütud nappide […]
“Jaan Koort”
Käesoleva monograafia ülesandeks on tutvustada laiemat lugejaskonda väljapaistva eesti skulptori ja kultuuritegelase Jaan Koorti elu ja kunstipärandiga. Teos on ühtlasi esimeseks katseks senisest täielikumalt iseloomustada kunstniku rikkalikku loomingut, näidata Koorti ühiskondlikpoliitiliste ja kunstiliste vaadete arengut, määrata tema koht eesti kunstiajaloos. See on seda enam vajalik, et meil senini puuduvad ülevaatlikud teosed Koortist. Varm ilmunud kunstikirjandus, […]
“Jaan Koorti päevaraamat”
See raamat asub žanritevahelisel eikellegimaal: – ta pole ei monograafia kunstnikust, ei romaan temast. Belletristlikku elementi temas siiski leidub: näiteks kujutab ta endast Jaan Koorti päevaraamatut, aga tegelikult pole Koortilt teada ühtki päevikulehekülge. Ometi koosneb tekst teatud osas Koorti enda kirjutatust: tema artiklitest ja kirjadest. Paratamatult tekkivate tühikute täitmiseks on kasutatud ajakirjandust, memuaarteoseid ja kunstiajaloolisi […]
“Jaan Kross ja Tallinn”
Jaan Kross on üks kõige rohkem Tallinnaga seostatavaid autoreid eesti kirjanduses. Raamat aitab möödunud aega ja õhustikku meile käegakatsutavalt lähedaseks muuta. Kasutatud on rohkesti materjale arhiividest ja perekonna fotokogust, mida ilmestavad tsitaadid Jaan Krossi memuaaridest. Raamatu koostas Maarja Undusk. Tallinna kuvandist Krossi loomingus kirjutas Toomas Haug. Sissejuhatavad tekstid ja pildiallkirjad on tõlgitud ka inglise keelde. […]
“Jaan Kross”
Valgusküllane trepikoda sai üles ronivate soomlasele aastatega väga tuttavaks. Tuju tõusis juba ette, ja ülemise korruse uks oli alati lahti. Sõbralik vastuvõtt ja soe õhkkond mõjusid millegi erilisena, sest oli ju teada, kui intensiivselt valmis selles kirjanduslikus töökojas teos teose järel. Palju tänu Ellen Niidule. Ta on olnud märgatavaks toeks kogu Jaan Krossi kirjanikutööle, ja […]
“Jaan Poska oma ja meie ajas”
Lugeja ees on avatuna raamat “Jaan Poska oma meie ajas”. Jaan Poska nimi seondub eelkõige Eesti omariikluse tekkega. Riigid ei sünni üleöö, vaid valmistuvad ilmaletulekuks tasapisi – ühel kulub selleks rohkem sajandeid, teisel vähem. Riigi sünnitavad selle tulevased kodanikud – rahvas. Ämmaemandana võib enamasti näha soodsat tähtede seisu, s.o poliitiliste jõudude ülimalt sobivat vahekorda maailma […]
“Jaan Poska. Eesti riigitegelase elukäik”
… Jaan Poska oli üks neid haruldasi eestlasi, kes riigimehena ei kandnud oma nime üksnes Eesti ajalukku, vaid ka üldisse maailma ajalooraamatusse. … Mida meie sõjaväes Johan Laidoner, seda oli meie välispoliitikas Poska. … Poskat Eesti teiste silmapaistvate poliitikutega võrreldes on igalühel iselaadi kalduvusi, iseloom ja minevik. Neist kaks äärmust: Jaan Tõnisson oma keeva temperamendi, […]
“Jaan Talts”
Sari: “Olümpiavõitjad” Olen mõelnud, miks just minul õnnestus teha palju maailmarekordeid ja rekordeid üldse. Ja miks mina lihtsa maapoisina kusagilt Eestimaa nurgast Massiarust üldse sattusin suurde sporti. Nii öelda jala uks vahele saavad ju paljud, aga sealt edasi väga vähesed. Mina aga trügisin edasi ja üllatavalt kiiresti ja kindlalt, nagu olekski mulle koht seal üleval […]
“Jaan Tätte laulud”
See ei ole luuleraamat. See on raamat laulusõnadest. Luuletused on mõeldud lugemiseks, laulusõnad laulmiseks. Elu käbi vahel imelikke ja ootamatuid radu. Umbes kakskümmend aastat tagasi, kui leidsin oma esimese laulu ja hiljem veel mõned laulud, olid need mulle väga intiimsed ja isiklikud asjad. Nagu mõnele inimesele päevik oma salamõtetega. Vahel julgesin neid laulda ka lähedastele […]
“Jaan Teemant. Biograafia”
Vandeadvokaat Jaan Teemant (1872–1941?) oli neljakordne riigivanem ja pikaaegne Eesti tegevpoliitik. Ta oli ka 1905. aasta revolutsiooni käremeelne rahvajuht, poliitiline pagulane ja vabadussõjalaste kaitsja. Tema CV-sse mahtusid veel ametid nagu Maanõukogu aseesimees, Eesti Vabariigi prokurör ja Eesti Vabariigi usaldusmees Saksa usaldusvalitsuse juures, kui nimetada ainult mõned. Silmapaistvad positsioonid kombineerituna Teemanti jõulise natuuri ja keevalise temperamendiga, […]
“Jaan Tõnisson Eesti välispoliitikas 1917-1920”
Käesolevasse kogumikku koondatud materjalid kajastavad ühe meie tuntuma rahvusliku liidri Jaan Tõnissoni seisukohti ja praktilist tegevust välispoliitika valdkonnas Eesti Vabariigi tekkimise ja iseseisvuse eest peetava võitluse ajajärgul. Kogumikus on esikohal Jaan Tõnissoni enda materjalid – dokumendid, artiklid, kõned, kirjad. Jaan Tõnissoni puudutavatest memuaaridest valitud katkendid aitavad mõista mitte üksnes tema tegevust, vaid ka tema tõekspidamisi […]
