“Jäälinnu surm”
Kui Šotimaad tabab majanduskriis, märkab politseikonstaabel Hamish Macbeth, et mägismaa inimesed on sunnitud leiutama nutikaid viise turistide meelitamiseks oma unistesse linnakestesse. Vaiksel Braikie alevil pole pakkuda eriti midagi peale erakordselt kauni paiga nimega Buchani mets. Agar kohalik turismijuht nimetab selle metsatuka Haldjaoruks ning laseb trükkida ilusa brošüüri, mille kaanel ilutseb foto veesilmalt lendu tõusvast jäälinnust. […]
“Jäämurdjad. Eesti kapitalismi lugu”
“Väikeriigis on iga tööandja ja ühiskonnategelane!” – see on ehk kõige olulisem mõte, mida järgisime, kui alustasime Eesti Tööandjate Keskliidu juubeliväljaande koostamist. Teie käes on raamat, mis kirjeldab Eesti juhtivate majandus- ja tööstusjuhtide lugusid rohkem kui saja aasta jooksul. Kõiki portreteeritud inimesi iseloomustab soov arendada oma valdkonda, tahe eesmärke ellu viia, nupukas ja ebatavaline töövõime. […]
“Jaan Jaago. Heitlused matil ja eluteel”
Jaan Jaago (1887-1949) oli Eesti omaaegse kuulsusrikka elukutselise maadluse viimane mohikaanlane, Lurichi ja Abergi mõõtu mees, seitsmekordne maailmameister. Maadlemist alustas ta sajandi alguse Tartus ja lõpetas atleeditee alles pärast Teist maailmasõda Berliinis. Sinna vahele mahtusid sündmusrohked aastad keisrilinnas Peterburis, kodusõjaaegsel äreval Siberimaal, korraks Eestis, seejärel aga Euroopa riikides ja hitlerlikul Saksamaal. Dokumentaaljutustuses on püütud nappide […]
“Jaan Koort”
Käesoleva monograafia ülesandeks on tutvustada laiemat lugejaskonda väljapaistva eesti skulptori ja kultuuritegelase Jaan Koorti elu ja kunstipärandiga. Teos on ühtlasi esimeseks katseks senisest täielikumalt iseloomustada kunstniku rikkalikku loomingut, näidata Koorti ühiskondlikpoliitiliste ja kunstiliste vaadete arengut, määrata tema koht eesti kunstiajaloos. See on seda enam vajalik, et meil senini puuduvad ülevaatlikud teosed Koortist. Varm ilmunud kunstikirjandus, […]
“Jaan Koorti päevaraamat”
See raamat asub žanritevahelisel eikellegimaal: – ta pole ei monograafia kunstnikust, ei romaan temast. Belletristlikku elementi temas siiski leidub: näiteks kujutab ta endast Jaan Koorti päevaraamatut, aga tegelikult pole Koortilt teada ühtki päevikulehekülge. Ometi koosneb tekst teatud osas Koorti enda kirjutatust: tema artiklitest ja kirjadest. Paratamatult tekkivate tühikute täitmiseks on kasutatud ajakirjandust, memuaarteoseid ja kunstiajaloolisi […]
“Jaan Kross ja Tallinn”
Jaan Kross on üks kõige rohkem Tallinnaga seostatavaid autoreid eesti kirjanduses. Raamat aitab möödunud aega ja õhustikku meile käegakatsutavalt lähedaseks muuta. Kasutatud on rohkesti materjale arhiividest ja perekonna fotokogust, mida ilmestavad tsitaadid Jaan Krossi memuaaridest. Raamatu koostas Maarja Undusk. Tallinna kuvandist Krossi loomingus kirjutas Toomas Haug. Sissejuhatavad tekstid ja pildiallkirjad on tõlgitud ka inglise keelde. […]
“Jaan Kross”
Valgusküllane trepikoda sai üles ronivate soomlasele aastatega väga tuttavaks. Tuju tõusis juba ette, ja ülemise korruse uks oli alati lahti. Sõbralik vastuvõtt ja soe õhkkond mõjusid millegi erilisena, sest oli ju teada, kui intensiivselt valmis selles kirjanduslikus töökojas teos teose järel. Palju tänu Ellen Niidule. Ta on olnud märgatavaks toeks kogu Jaan Krossi kirjanikutööle, ja […]
“Jaan Poska oma ja meie ajas”
Lugeja ees on avatuna raamat “Jaan Poska oma meie ajas”. Jaan Poska nimi seondub eelkõige Eesti omariikluse tekkega. Riigid ei sünni üleöö, vaid valmistuvad ilmaletulekuks tasapisi – ühel kulub selleks rohkem sajandeid, teisel vähem. Riigi sünnitavad selle tulevased kodanikud – rahvas. Ämmaemandana võib enamasti näha soodsat tähtede seisu, s.o poliitiliste jõudude ülimalt sobivat vahekorda maailma […]
“Jaan Poska. Eesti riigitegelase elukäik”
… Jaan Poska oli üks neid haruldasi eestlasi, kes riigimehena ei kandnud oma nime üksnes Eesti ajalukku, vaid ka üldisse maailma ajalooraamatusse. … Mida meie sõjaväes Johan Laidoner, seda oli meie välispoliitikas Poska. … Poskat Eesti teiste silmapaistvate poliitikutega võrreldes on igalühel iselaadi kalduvusi, iseloom ja minevik. Neist kaks äärmust: Jaan Tõnisson oma keeva temperamendi, […]
“Jaan Talts”
Sari: “Olümpiavõitjad” Olen mõelnud, miks just minul õnnestus teha palju maailmarekordeid ja rekordeid üldse. Ja miks mina lihtsa maapoisina kusagilt Eestimaa nurgast Massiarust üldse sattusin suurde sporti. Nii öelda jala uks vahele saavad ju paljud, aga sealt edasi väga vähesed. Mina aga trügisin edasi ja üllatavalt kiiresti ja kindlalt, nagu olekski mulle koht seal üleval […]
“Jaan Tätte laulud”
See ei ole luuleraamat. See on raamat laulusõnadest. Luuletused on mõeldud lugemiseks, laulusõnad laulmiseks. Elu käbi vahel imelikke ja ootamatuid radu. Umbes kakskümmend aastat tagasi, kui leidsin oma esimese laulu ja hiljem veel mõned laulud, olid need mulle väga intiimsed ja isiklikud asjad. Nagu mõnele inimesele päevik oma salamõtetega. Vahel julgesin neid laulda ka lähedastele […]
“Jaan Teemant. Biograafia”
Vandeadvokaat Jaan Teemant (1872–1941?) oli neljakordne riigivanem ja pikaaegne Eesti tegevpoliitik. Ta oli ka 1905. aasta revolutsiooni käremeelne rahvajuht, poliitiline pagulane ja vabadussõjalaste kaitsja. Tema CV-sse mahtusid veel ametid nagu Maanõukogu aseesimees, Eesti Vabariigi prokurör ja Eesti Vabariigi usaldusmees Saksa usaldusvalitsuse juures, kui nimetada ainult mõned. Silmapaistvad positsioonid kombineerituna Teemanti jõulise natuuri ja keevalise temperamendiga, […]
“Jaan Tõnisson Eesti välispoliitikas 1917-1920”
Käesolevasse kogumikku koondatud materjalid kajastavad ühe meie tuntuma rahvusliku liidri Jaan Tõnissoni seisukohti ja praktilist tegevust välispoliitika valdkonnas Eesti Vabariigi tekkimise ja iseseisvuse eest peetava võitluse ajajärgul. Kogumikus on esikohal Jaan Tõnissoni enda materjalid – dokumendid, artiklid, kõned, kirjad. Jaan Tõnissoni puudutavatest memuaaridest valitud katkendid aitavad mõista mitte üksnes tema tegevust, vaid ka tema tõekspidamisi […]
“Jaan Tõnisson. Koguteos tema üheksakümnenda sünnipäeva tähistamiseks”
Koguteose Väljaandmise Toimkond: Evald Blumfeldt, Henno Jänes, Juhan Kauri, Maria Kleitsman, Indrek Martinson, Mikk Põlde – esimees, Imant Rebane, Gustav Ränk ja Armin Tuulse (Stockholm), Karl Aun (Waterloo, Kanada), Artur Grönberg (Montreal), Aleksander Peel (Toronto), Arno Raag (New York). Keeleline korrektor Johannes Aavik Saateks Käesoleva koguteose väljaandmise mõte algatati nõupidamisel 10. veebruaril 1958, mis Stokholmis […]
“Jaan Tõnisson”
Jaan Tõnissoni mälestuseks Lühike kõle jõulueelne päev oli lõppenud. Tühjadel Tartu tänavatel keerutas vinge tuul tuhkjat lund. All-linnas kumises Raekoja tornikell igal veerandtunnil. Ainult üksikuid inimesi ruttas veel siin-seal – mureliku meele ja hirmunud silmadega. Varsti oli öö saabumas ja homne päev võis tuua uue murekoorma paljudesse südametesse. Seda võis juhtuda veel varemgi – hilisõhtul […]
“Jaanalind, kägu, kajakas”
“Magnetid on kanal ainult navigeerimiseks, mitte lendamiseks.” Padre Gadelho pani käed rinnal risti. “Aga ära ütle “kana”, see on fööniks, see on niisugune lind, kes põleb ära, aga siis ta tõuseb tuhast ja on jälle elus.” Davi, enam-vähem vist küll kaksteist aastat täis, pööras küsiva pilgu padre Gadelho silmisse ning padre taipas, et ta on […]
“Jaanituli käopesas”
Seltskond klassikaaslasi on otsustanud ühiselt jaaniõhtul oma olnud või saabuvat 50. sünnipäeva tähistada ning tulevad selleks maalilisse maakohta kokku. Nagu arvata, elustuvad nii mõnedki ammu pooleli jäänud lood, selgub, et kooliaegsed pinged ei ole aja jooksul päris kadunud ning lõpuks kisub sündmuste käik lausa kriminaalseks.
“Jaapan. Aiad”
Aedu looduses võib võrrelda maalidega näitusesaali seintel. Iga kord on neil erinev suhe oma ümbrusega. Jaapani aiad on oma ümbruses äärmiselt hoolikalt maalitud ilusad, salapärased ruumid. Mõnikord tundudes looduse enda pintslitõmmetena, mille vähimgi muutmine tundub võimatuna ja mis oma aastaaegadega kaasnevas muutumises on sama vahelduvad nagu loodus ise. … – Ann Tenno (Raamatus on osad […]
“Jaapani puugravüür. Ukiyo-e koolkond”
Puugravüüri ajalugu Jaapanis ulatub tagasi VIII sajandisse, mil see tänu vajadusele paljundada mandrilt saabunud budistlikke tekste Hiinast üle võeti. Ka oma nimetuse – ukiyo-e – on saanud jaapani puugravüüri kandvaim koolkond pärinud budismilt, kus vastava terminiga (ukiyo) tähistati inimese elu sansaaras. See nimi kajastas hästi koolkonna temaatilist omapära – igapäevase eluga seotud sündmuste kujutamist. Žanriliselt […]
“Jaapanlannad on noored ja saledad. Minu ema Tokyo-köögi saladused”
On üks paik maamunal, kus naised elavad kõige kauem. Inimeste ülekaalulisuse näitajad on seal arenenud maailma madalaimal tasemel ning neljakümneaastased naised näevad välja nagu kahekümnesed.
