“J.M.R.L”
… Lenzist kõneldes jõutakse varem või hiljem hullumeelse teemani. Ebanormaalse inimese maine saatis Lenzi eriti pärast pastor Oberlini juures veedetud üheksateistkümmet kurikuulsat päeva elu lõpuni. Niisugust mainet kujundas muidugi olulisel määral Lenzi enda küllap varasemast ajuti ebastabiilsem psüühiline seisund pärast Lääne-Euroopast lahkumist (see periood on aga väga katkendlikult dokumenteeritud), kuid peamine osa selles on olnud […]
“J.R.R. Tolkien. Author of the Century”
The definitive critical study of Tolkien’s greatest works by the respected and world renowned Tolkien scholar Professor T.A. Shippey. Following the unprecedented and universal acclaim for The Lord of the Rings, the respected academic and world-renowned Tolkien scholar, Professor Tom Shippey, presents us with a fascinating and informed companion to the world of J.R.R. Tolkien, […]
“Ja ära Kafkat unusta”
Selle raamatu pealkirja eest olen tänu võlgu Toomas Liivile. 2003. aasta suvel kinkis Toomas mulle oma luulekogu, kuhu kirjutas: “Heale kolleegile Toomas Raudamile! Läbilugemiseks! Ja ära Kafkat unusta!” Kiri on kirjutatud punase pastakaga. Kirjas on ka üks kirjaviga: juuli on kirjutatud ühe u-ga. Võimalik, et mingis keeles kirjutataksegi juuli ühe u-ga ja juuli suure tähega, […]
“Ja ei jäänud teda ka”
Salapärane U. N. Owen meelitab kümme inimest, keda pealtnäha miski omavahel ei seo, Devoni rannajoone lähedale Sõdurisaarele. Õhtusöögi ajal hakkab mängima salvestis, milles nähtamatu majaperemehe hääl süüdistab külalisi ränkades kuritegudes. Samal õhtul leitakse üks külalistest, hooletu autojuht Tony Marston, surnult. Pinge kasvab sedamööda, kuidas külalised mõistavad, et mõrvar viibib nende seas ning kavatseb tappa üha […]
“Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka. Kogutud teosed III”
Sisukord Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka Hindrey suve viimane, lõplik päev (T. Liiv) Esitrüki arvustusi K. A. Hindrey: Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka. Suvejutt. Noor-Eesti Kirjastus, 1939 (B. Kangro) Eesti romaan (B. Kangro) Selgitusi (T. Liiv) Bibliograafilisi andmeid
“Ja ilma ja inimesi”
Päevakajalisi mõttekilde, arutlusi, mõtisklusi 1984-1989. Tuntud raadioajakirjanik mõtiskleb talle omastes pisut lüürilises esseevormis glasnosti ning sellele osakssaanud tagasilöökidest Eestis.
“Ja mullaks ei pea sa saama…”
Autori märkus “Ja mullaks ei pea sa saama… on romaan Guibordi protsessist. Mõned stseenid ja suurem osa kõnelusist on kujutletud. Aga väljamõeldised põhinevad siiski mõningail tuntud olukordadel ja kõnelused on taastatud pudenevaist ajalehtedest, ajakirjadest, kohtuprotokollidest ja teistest selleaegseist dokumentidest. Ei ole mingit märkimisväärset tõest kõrvalekaldumist. *** Andrea: “Õnnetu on maa, kus sangarit ei võrsu.” Galileo: […]
“Ja nüüd tulen mina!”
Äriromaan naistele “Seda, et ma hea olen, märkavad teised niigi!” Eksite, kui nii arvate. Seda, kui hea te olete, peate teistele ise näitama. Edu ei ole taeva kingitus ega kaasasündinud omadus – edukaks tuleb saada. Iseenda ja oma ideede õige esitlemine ja edukas müümine on lihtne – nagu näitavad Sabine Asgodom ja Hermann Scherer loos […]
“Ja oli kunagi keegi…”
Valimik novelle. Sisukord: Karl Augusr Hindrey, Isa, Neero, Haiged hinged, Maksuinspektor, Üks pühapäev, Kahevõitlus, Viinapisarad, Ristteel, Ja oli kunagi keegi …, Linnuteelind. Loomingu Raamatukogu 1968, 35-38
“Ja ööst sai hommik”
Autor, revolutsiooniliikumise ja meditsiiniteenistuse veteran, jutustab oma mälestuste põhjal Narva ja Virumaa revolutsionääride tegevusest kodanliku diktatuuri perioodil. Huvitavalt ja üksikasjalikult meenutab ta oma lapsepõlve, ülikooliaastaid, kujunemist revolutsioonivõitlejaks, rasket tööd, vanglakaristust ja muid isiklikke läbielamisi. Väljaanne sisaldab seni avaldamata materjale EKP tegevusest, ajalehtede tööst ja konspiratsioonist.
“Ja päike tõuseb. Fiesta”
… Hemingway põhiprintsiibiks läbi aegade oli tõdemus, et kirjaniku tööks on tõekuulutamine. Milline tõde ja millal – see oli omaette küsimus, ning kuidas seda saavutada eri aegadel, küllaltki erinev. Kõin need jutud telegraafistiilist, jäämäe nähtavast ja nähtamatust osast, väljamõeldise elust elavam olemine (see on ju nonsenss) ning paljud teisedki müütideks stantsitud stambid on tegelikult hädised […]
“Ja väntab härg”
Peatoimetajad meenutamas turnimist võimu ja vaimu vahel. Lunatšarski tahab Eesti vara pihta panna & Gorkile teeb Eesti hümn nalja & Vanaprouadel on kõik meeles & Molotovi-Ribbentropi pakti igihaljus & Putini valikud noore mehena ja praegu. Pamflette Taskuformaat.
“Jää ja pimeduse õud”
Christoph Ransmayr sündis 1954. aastal Welsis, Ülem-Austrias. Ta tudeeris Viinis ja elab praegu Iirimaal. Tema raamatuid, teiste hulgas Viimne maailm, on siiani tõlgitud 22 keelde. Temalt on ilmunud teosed: Särav Surm. Kuivendusprojekt ehk olulise avastamine (1982), Pimedas nurgas. Teateid Kesk-Euroopast (1985), Viimne maailm, romaan (1988), Morbus Kitahara, romaan (1995). Selle mitmekihilise seiklusromaani keskmes on Austria-Ungari […]
“Jää kütkes”
Arsti võitlus ellujäämise eest lõunapoolusel. Tõesti sündinud ja kaasakiskuv lugu lõunapooluse uurimisbaasis muust maailmast ära lõigatud arstist Jerri Nielsenist, kelle hämmastav päästeoperatsioon 1999. aasta oktoobris maailma ajakirjanduses laineid lõi.
“Jää voolab. Eesti polaarränduri August Masiku maailm.”
1918. aastal võtsid viis asjahuvilist meest, kes olid varem küttinud vaalu ja karusloomi, Kanada põhjarannikult Crossi saarelt suuna Beauforti merele, kuhu ei olnud tihanud kaugeneda ükski loodusteadlane ega põliselanik. Nende juhiks olid merekoolis käinud norralane Storker Storkerson ning eestlane August Masik. Nad rajasid jääle maailma esimese triivjaama. Meeste käsutuses ei olnud puidust maju, telefone, lennukeid […]
“Jäähoki Eestis ja maailmas”
Säravad tähed ja olulised hetked Jäähoki kui maailma kiireim sportmäng, mida enne Teist maailmasõda Eesti ajalehes kirjeldati koguni kui “mängu surmaga”, ei jäta külmaks ühtegi tõelist spordisõpra. Seda spordiala on Eestis harrastatud nüüd juba kaheksakümmend aastat. Eesti jäähokimängijatel ei ole küll seni ette näidata maailma mastaabis suuri võite, kuid laias ilmas toimuvad hokisündmused köidavad meiegi […]
“Jaak Uudmäe”
Sari: “Olümpiavõitjad” “Olümpiavõit on üks etapp, üks osa minu elus, aga mitte kogu elu. Jah, see võit midagi näitab: et oled suutnud pingutada ühe selge sihi nimel, et oled kohusetundlik ja töökas. Aga see on ka kõik. Kogu ei ole võimalik elada ühe olümpiavõidu valguses. Ning edaspidine elu on kulgenud ikkagi nii, et ei ole […]
“Jääkärit 1918. Valkoisen armeijan sotilasjohtajat”
Vuosien 1915-1917 aikana lähes kaksi tuhatta nuorta miestä lähti vapaaehtoisina jääkärikoulutukseen Saksaan. Suomeen palattuaan he joutuivat ottamaan sisallissodassa vastuulleen valkoisen armeijan vaativia päällystötehtäviä – puuttellisesta johajakoulutuksesta huolimatta. Jääkärit 1918 on kuvaus suomalaisen sotilasjohtamisen muotoutumisesta itsenäisyytemme alkuhetkillä. Kuten jääkäri Vilho Korte totesi: “En mie oo mikään strateegi, mut mie oon pistämätön sotamies.” Teos selvittää, millainen oli […]
“Jäälahing 1242”
Jäälahingus seisid 1242. aastal vastamisi Saksa Ordu rüütlid ja Venemaa Novgorodi linnriik, mille jõude juhtis andekas vähejuht Aleksander Nevski, Saksa Ordu oli väga võimas rüütliordu, mille taga seisis Euroopas valitsev ristisõjavaimsus, paavsti õnnistus ja Saksa-Rooma keisri toetus. See Läänes suhteliselt vähe tuntud lahing oli keskaja idasuunaliste ristisõdade käigus siiski päris oluline ning Saksa Ordu lüüasaamisel […]
“Jäälätted”
Üks eestlaste ajaloo võimsamaid tähtpunkte oli jõudmine omakeelse kõrghariduseni, mille tegi võimalikuks eestikeelse Tartu ülikooli loomine 1919. aastal. Kümme aastat hiljem astus Tartu ülikooli eesti ja üldist kirjandust õppima Võrumaa taluniku perest pärit Bernard Kangro (1910-1994), kellest sai tunnustatud kirjanik, armastatud luuletaja ja peamisi modernse eesti romaani arendajaid. Romaan “Jäälätted” (esmatrükk Rootsis 1958) kuulub Bernard […]
