“Hüljatud tõed”
Neid, keda keegi ei kuule, neid, keda keegi ei näe… Neile ma läidan küünalde leegi, neile ulatan käe. Marie Under Äsjamöödunud näis veel tagantjärele haruldase aastana. Kevad oli saabunud vara ja jõulude kellahelin kõlanud sügise helduse soojuses. Uusaasta aga viskas valged sulgvaibad üle majakatuste ja tõmbas toreda rüü tolmunud teedele. Tollel kargel talvepäeval tuli Dora. […]
“Hulkade psühholoogia”
Ühised iseloomulikud tunnused, mis tekkinud miljöö ja pärivuse tõttu ühe rahva kõigil üksikolenditel, moodustavad selle rahva hinge. Need iseloomulikud tunnused, olles pärit esivanemailt, on väga püsivad. Kuid kui mitmesuguste mõjutuste tagajärjel teatav arv inimesi on korraga koos, siis näitab tähelepanek, et nende esivanemaist päritud erilistele tunnustele lisaneb terve rida uusi tunnuseid, mis on mõnikord õige […]
“Hulkurid” I osa”
… “Hulkurid” moodustub ilusaks ja haaravaks noorpõlve mälestuste looks, mille lapsepõlve kujutuste ja armastusteemade jutustajana Hamsun on võrratu. Nii õrnu asju kui ta ka teinekord puudutab – ikka oskab ta kõige üle süüdata nooruse püha ja puhta sätenduse, kõiges ta äratab süütu värskuse. Ta esimese armastuse kirjelduses sädeleb varajase kevadehommiku kuld ja värelev lillelõhn, siin […]
“Hulkurid” I&II köide. 2 raamatut
… “Hulkurid” moodustub ilusaks ja haaravaks noorpõlve mälestuste looks, mille lapsepõlve kujutuste ja armastusteemade jutustajana Hamsun on võrratu. Nii õrnu asju kui ta ka teinekord puudutab – ikka oskab ta kõige üle süüdata nooruse püha ja puhta sätenduse, kõiges ta äratab süütu värskuse. Ta esimese armastuse kirjelduses sädeleb varajase kevadehommiku kuld ja värelev lillelõhn, siin […]
“Hull laev II”
Eluslaevnike triloogia teine raamat 2. osa Vivacia on piraatide käes ning Kennit peab plaani, kuidas laeva veelgi põhjalikumalt endaga siduda. Wintrow heitleb ikka veel kahtluste ja kõhklustega ning ei oska kujutleda, mis teda oodata võib. Althea, Brashen ja Amber suunduvad Paragoni pardal Vivaciat vabastama, teadmata, kas Vivacia üldse vabastamist ootab. Bingtowni kaubaisandaid ootavad ees muutused […]
“Hullu munga päevik”
Kriminaalsena alanud lugu loovib läbi ajaloo, teaduse ja tunnete ning raputab tolmu poliitikute pattudelt. Kas kõik on nii nagu näib või näib nii nagu näidata tahetakse? Kas ükskord lahvatab vimm või on lahvatus hoolikalt planeeritud poliitiline manööver? Üksik hing jääks kõrges mängus kiiresti hammasrataste vahele, kui tal poleks tegusat kaaslast. Autor lõbustab lugejat universaalselt äratuntava […]
“Hullud lehmad”
“Või veel parem, kuula.” Ta kutsus Maddyt viipega. Maddy kükitas tema kõrvale põrandale. “Mida?” “Kas sa kuuled seda müra?” “Mis müra?” “Seda tiksuvat heli. See on minu bioloogiline kell.” Maddy kehitas õlgu. “Osta endale digitaalne.” Gilliani nägu läks pilve. “Ma hakkan vanaks jääma, Maddy.” “Jumal, kes ei hakkaks? Kas mäletad, kui “tsipa karune” tähendas öist […]
“Hullumajast möödumisel”
Siin on siis täide läinud üks mu kauaaegseid igatsusi: viibin metsas. Olen juba mitu tundi ringi hulkunud, siitsealt vaarikaid suhu noppinud ja mitmel korral naeratanud. Nüüd istun hallil kivil päikesepaistelisel välgustil ja kordan jälle: Küll on ikka ilus! Mis asi? Kõik, mida enda ümber näen. Suurde raskusse satuksin, kui mulle pandaks ülesanne kauneim puu välja […]
“Hullumäng”
Hullumäng on Märten Krossi autobiograafiliste sugemetega romaan – kui tõsine see mäng ikka olla saab? Mõnikord ei pruugi me mõista, kas meie oleme need, kes mängivad või mängitakse hoopis meiega. Tihtilugu toimubki selline mäng mõlemal suunal. Mis juhtus kaheksakümnendate aastate lõpus noorte eesti meestega? Kui paljud neist said meheks Nõukogude armees teenides? Mõned said kogemuse, […]
“Hullunud kättemaks”
Uurija Reuben “Diego” Montoya on tagasi New Orleansis. Aastatepikkused kokkupuuted elu tumedama poolega on ta noorusliku hoo asendanud kindlameelsusega. Seda läheb tal vaja, kuna New Orleansis tegutseb sarimõrvar. Ohvrid tapetakse paarikaupa – pole mingit sidet ega ühtki silmaga nähtavat motiivi, ei ühtki pidepunkti. Keegi mängib mingit haiglast mängu ja Montoya on otsustanud teha sellele lõpu. […]
“Humanism vs Humanity”
This lengthy and fascinating essay focuses on the question “What does it mean to be a human being?” It argues for the view that a human can act as a human only by communication with other humans, which in turn inevitably implies morality, culture, division of labor between the sexes, etc. Many of these phenomena […]
“Humboldti pärand”
Nobeli laureaat. Ameerika kirjanik Saul Bellow (1915-2005), 1976. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat, kirjutab võõrandunud isiksusest, kes on kaotanud sideme oma sisima minaga. Romaani peategelane on Charlie Citrine, mees parimais aastais, kunagine menukirjanik, keda välised olud on manööverdanud majandusliku ja psühholoogilise krahhi äärele. Vaadates tagasi oma mentori, Lääne kultuuri kehastuse poeet Von Humboldt Fleisheri elule ja […]
“Hume”
David Hume 1711-1776 Ehkki Hume´i loetakse suurimaks briti filosoofiks, on kitsarinnaline järelpõlv teda sellegipoolest alahinnanud. Tema töödele, mis on filosoofiliste ringkondade meelest liiga kergesti loetavad, on pahaks pandud ka nende julgust ja laia haaret. Sellest ka tema naeruvääristamine akadeemilise traditsiooni poolt. Šotlast Hume´i on tehtud vastutavaks inglise empiristide kõige rumalamate liialduste eest ja hakatud seostama […]
“Hümnid Paanile. Kurgsoo”
Viljaka romaanikirjaniku Richard Rohu (1891 – 1950) kaks romaani 1920ndate aastate algusest. Mõlemal romaanil on ühine tegevuskoht (mõis, küla ja alevik Võrumaal) ning paljud ühised tegelased, kuid elupiltidena ja kunstiteostena on nad üsna erinevad. Esimene on välismaalt kodumaile saabunud maalikunstniku tundeilma ja armuelamusi kujutav viimistletud loodusvaadetest küllastatud suvitusromaan; teine endise riukaliku külapumleri tõsirealistlikumas laadis ümbersünnilugu […]
“Hundi silmas”
Ta tunneb ära kukla. Teda läbib judin või võpatus nagu elektrilöök. Seesama kukal kaks pingirida eespool – ta oleks tundnud selle ära tuhandete seast! Sirge, jõuline, tume jonnakas karvakasv pügamisest hoolimata keerisena kaelal, mitte ülevalt alla nagu kõikidel teistel, vaid põiki, vasakult paremale. Ja see väike hele, õigemini hall laiguke vasaku kõrva kohal, kus juuksekarvadel […]
“Hundikoopas”
Metsaelu on muidu üsna rahulik, kuni äkki hakkab juhtuma… Ennekuulmatu mõrv. Lohutamatu lesk. Ahned advokaadid. Täpselt nagu ühes ehtsas loomakriminullis olema peab. Ning kogenud metsapolitseinik Vanem Mäger ja tema parem käsi, osav ja nupukas Mägerkass asuvad pahalase jälgi ajama. Sari: Loomakriminull
“Hundisõidul”
Umbellulidae Hetkel, kui pannal kaitsevööl kinni klõpsas ja lennuk veerema hakkas, juhtus, et ta lausus endale täiesti ootamatult: “… umbellulidae…” – misjärel oli meeldivalt üllatund, märgates, et viimaks ometi hoiab keelel sõna, mis päevade kaupa oli trotsind igasugust meenutamisvaeva. Ent miks tempas see teadvusse just nüüd? Vastuse meelis uputas äkkinnukas tunnetus päratuist vetest, millede kohale […]
“Hunkeler kesk metsikut elu”
Sari: Mirabilia Pikk ootamine on möödas – Baseli kriminaalpolitsei pensionile jäänud komissar Hunkeler on jälle tööl. Ehkki väga vastumeelselt. Rahulik päikeseline hommik Baseli Kannenfeldi pargis. Ootamatu karjatus häirib Peter Hunkeleri päeva esimest kohvi: keegi on leidnud põõsaste tagant surnukeha. Ta võib küll olla teenistusest lahkunud, kuid politseinik on alati politseinik, vähemalt teiste inimeste jaoks. Nii […]
“Hüpnoos ja sugestioon”
Algupärand: Arthur Kronfeld, Hypnose und Suggestion. Berlin 1924
“Hüpnotisöör”
!Hüpnotisöör” algab veresaunaga – Stockholmi äärelinnas leitakse jõhkralt tapetud mehe surnukeha ning seejärel ridamaja boksist ka tema naise ja pisitütre moonutatud laibad. Pere vanemast tütrest võib saada kurjategija järgmine ohver. Raskelt vigastatud poeg, veretöö ainus tunnistaja, viibib haigla intensiivravipalatis, kus teda hoitakse narkoosis. Üksnes hüpnoosi seisundis võiks poiss kirjeldada nähtud roima, ilma et teda tabaks […]
