“Soomepoiss meenutab. II raamat”
Sisukord – Evald Mäepalu / Saateks – Leonhard Kangro / Soomepoiss Valter Arro jutustus – Leonhard Kangro / Keila-Joa luurekool – Villem Ahas, Ain Kaalep ja Harri Kask / Soomepoisid H. Treffneri ja Tartu Poeglaste Gümnaasiumidest – Harri Kask / Metsavenna mälestusi ja kogemusi – Margus Hergauk / Eesti Vabastamise Komitee – Hans Karro / […]
“Langevarjurina Eestis”
Selle raamatu kaante vahel on toodud inglase Ronald Sethi (eluaastad 1911-1985) jutustus Teise maailmasõja päevilt. Seth paisati 1942. aasta oktoobris Briti luure diversandina lennukilt Põhja-Eesti rannikule, et organiseerida sakslastevastast sabotaaži, ent operatasioon ebaõnnestus ja Seth püüti kiiresti sakslaste poolt kinni. Tal õnnestus imekombel ellu jääda ja 1945. aasta aprillis läbi Šveitsi ja Prantsusmaa Inglismaale tagasi […]
“Valega tõe jälil”
Ajaloolise romaani “Valega tõe jälil” sündmused toimuvad Eestis aastatel 1933-1940. Aruvälja vallas Liivi lahe rannikul otsustavad Eesti Vabadussõjas võidelnud mehed liituda vabadussõjalaste liikumisega ja moodustada vallas oma vabadussõjalaste organisatsiooni. Selle juhiks saab romaani üks peategelasi taluomanik Andres Saar. 1934. aasta riigipöörde ajal vabadussõjalased, sh Andres Saar ja Kaitseliidu kompaniiülem Daniel Roosipuu, arreteeritakse ja neid süüdistatakse […]
“Vesilennukite lapsepõli noorus ja sõjameheiga”
Rohkem kui sajand tagasi, 1910. aastal, tõusis Prantsusmaa lõunarannikul veepinna kohale maailma esimene vesilennuk. Järgnes selliste lennukite erakordselt kiire areng I maailmasõjas, mil ka Eestimaa randadele ja saartele rajati 13 merelennusadamat, kus baseerus sadakond lennukit. Maailmasõjale järgnenud kaks rahuaastakümmet tõid kaasa vesilennukite leviku tsiviiltranspordivahendeina, mis aitasid ühendada Briti ja Prantsuse impeeriume ning lühendada reisiaegu üle […]
“Röövitud aastad”
“Röövitud aastad” on lugu ühest Pärnumaa tavalisest perepeast ja ausast töömehest Johannes Madissonist, kes 10. veebruaril 1945 arreteeriti ja kuni 18. juulini 1954 poliitvangina Molotovi oblastis Tšerdõni vangilaagris viibis. Ametlikuks süüdistuseks oli “kulaklik päritolu, kodanliku kliki liige, kodumaa reetur ja et on Pärnu-Jaagupi alevit sõjariistade abil enda käes hoidnud, kuni Nõukogude väed selle vabastasid”. Pealegi […]
“Saaremaa eleegia”
Selles raamatus jutustatakse isa ja kolme poja lugu, kes on pärit Saikla külast Orissaare kandis Saaremaal. Raamat räägib nende saarlaste keerulistest saatustest enne, keset ja pärast Teist maailmasõda nii kodusaarel kui Pagari tänaval, Patareis ja Siberis. Võtmesõnadeks on Kaitseliit, NKVD, MGB, metsavennad, Omakaitse, luurajad Rootsist, äraandjad, agendid, nõukogude valed, venelased, elu ja surm. Romaan on […]
“Võõrleegioni trikoloori all”
Prantsuse võõrleegion (pr.k. Legion etrangere) on 1831. aastal asutatud unikaalne eliitüksus Prantsuse armees, kuhu võetakse Prantsusmaa teenistusse vabatahtlikke sõltumata nende kodakondsusest. Võõrleegion asutati eeskätt Prantsuse koloniaalvalduste kaitseks, andmaks võimalusi värvata armeesse ka mitteprantslasi. Kaudne eesmärk oli eemaldada ühiskonnast potentsiaalsed mässajad ja tülitekitajad. Algne asukoht oli Alžeeria. 19. sajadnil oli leegionil oluline osa Prantsuse koloniaalimpeeriumi laiendamisel […]
“Minu vanaisa Eduard Ritsoni mälestused I maailmasõjast”
Käesoleva raamatu kaante vahelt leiad minu vanaisa, dr. Eduard Ritsoni (eestindatult Ritso), mälestused Esimesest Maailmasõjast. Eduard Ritson sündis 1. mail 1889 Viljandimaal Paistu vallas ja suri 24. veebruaril 1967 Rakveres. Ta õppis Riia Reaalkoolis ja Kiievi Ülikoolis arstiks. 15. novembril 1914 võeti tsaariarmeesse. I Maailmasõjas teenis rindearstina Ukrainas ja Rumeenias, jätkates sõjakeerises õpinguid ning lõpetades […]
“Maailma lõpus”
Karl Asti Rumor on poliitik Karl Asti ja kirjanik Karl Rumori ühisnimi, mida autor ise kõige sagedamini kasutas vana mehena väärikas es. Ühtedele on ta olnud eeskätt põnev poliitik, teistele tark ja temperamentne kirjanik. Ta on tahtnud elada maailmakodanikuna, aga ta elu kuulub üleni eesti aja- ja kultuurilukku. Ta nimi on küllalt kõnekas, aga tal […]
“Kõrge vaim on meie vari”
Juristiharidusega helikunstnikul Leenart Neumanil (1885-1933) oli kaks paleust, üks neist muusika kui kunst ning teine vaba ja iseseisev Eesti riik ja rahvas. Ta oli käinud laulu õppimas Itaalias ja Venemaal, nimetas oma teiseks kodumaaks Itaaliat, imetles suuri saksa heliloojaid, tegi koostööd lätlase Alfreds Kalninsi ja soomlase Heikki Klemettiga – ja nõudis omapärast, eestilikku kunsti ja […]
“Seaduse sünd”
Jüri Uluots (1890-1945) saatuseks oli olla Eesti Vabariigi esimeste põhiseaduste üks kandvam kaasautor. Seaduseloojana juhindus ta Eesti ajaloo vaieldamatutest tõsiasjadest ning varasema õigussüsteemi igakülgsest valdamisest. Siin avaldatud kirjatööde põhjal joonistub lugeja silme ette avarapilguline õigusfilosoof. Mitmes artiklis, samuti pikemas uurimuses “Eestlaste lepingud võõrastega”, kirjeldab ja põhjendab Uluots, kuidas sajandite vältel tekkisid ja arenesid meie tulevase […]
“Eestlaste maa”
Käesolev raamat on valimik 1953-2003 aastate tekstide hulgast. Nii on need kirjutised ajas edasiliikuv mõttelugu, minu kui oma põlvkonna eestlase mõttelugu. Seejuures üle poole raamatu mahust on algselt avaldatud Läänes ajal, kui Eestis valitses karm tsensuur ja kõnesolevaid asju ei saanud vabalt käsitleda. Raamatus segunevad poliitiline, ajalooline ja mälestuslik aines. Omaaegsed rahvusvahelised sündmused või Eesti […]
“Müüt ja ajalugu”
Gustav Ränk: Maailm on kõigest hoolimata tervik, kus ükski rahvas end täiesti eraldada ei saa, iseäranis praegusel tehnika-ajastul, kus vägevad ühendusvahendid trotsivad igasuguseid piire. Vaevalt ühe rahva endaisoleerimine talle mingit õnne tookski, sest see tähendaks enda väljalülitamist kultuuri üldarengust, langemist traditsionalismi ja stagnatsiooni, nagu näiteks on sündinud India ja Tiibetiga. Maailma üldarenguga sammu pidamine on […]
“Ajaloo kasust”
Andres Dido (1855-1921) on meie esimesi rahvusvaheliste, riigipoliitiliste ja riigiõiguslike huvidega publitsiste. Ta on õppinud Proudhoni ja Bakunini sotsialismi, anarhismi ja föderalismi ideedest, tema vaatluste ja uurimuste aluseks on sotsioloogiline meetod. Ta on esimene läbinisti prantsuse kooliga haritlane – öelgem sotsioloog – eestlaste hulgast. Dido oli autokraatliku Venemaa vaenlane, kuivõrd see maa oli mõttevabaduse vaenlane. […]
“Kord kui me unistus uitis”
Uku Masingu ja Kalju Kirde kirjavahetus kestis seitse aastat (1978-1984). Selle lõpetas Eha Masingu teade Uku surmast. Vahetati 56 kirja ja postkaarti, millest sisukamad on sellesse väljaandesse koondatud – kõrvale on jäetud uusaastakaardid ja üksikud raamatute saatmist-kättesaamist kinnitavad teated. Uku Masingu huvi ulme vastu on üldtuntud – viiteid ulmekirjandusele võib leida läbi tema loomingu, kuigi […]
“Aarded tellistes”
“Noidlen kuldhirve …” on üks Uku Masingu tõlgitud Rabindranath Tagore luuletus, mis esmakordsest lugemisest peale alati kummastav tundus. Mis on see noidlemine, veidi võõrapärase kõlaga sõna, oli ju kontekstist arusaadav, aga tavainimese keelekasutusse lõikus ometi ootamatu oskusterminina. Uku Masingu enda tekstid ongi sellised – neis jahitakse raskesti hõlmatavat maailma, kasutades vahendeid, mille hoomamiseks peab olema […]
“Uurimus ajaloost”
See raamat on katseks teha seda, mida pealkiri lubab: olen püüdnud vaadelda inimkonna ajalugu tervikuna. See tähendab, et olen vaadelnud teda päris algusest peale kuni käesoleva aastani (1972) välja – ja ühtlasi globaalselt. Meie harjumuspärane vaateviis ei ole tegeliku ajaskaalaga vastavuses. Esimese poole miljoni, aga võib-olla ka miljoni aasta jooksul pärast seda, kui meie eellastest […]
“Eesti mütoloogiad. Arvamusring tänase Eesti teemadel”
Millised on eestlased, nende vaimulaad ja kultuuriline enesetunnetus nii sisekaemusena kui väljastpoolt vaadetes? Kuidas saab oma 90. juubeli künnisel hakkama väikeriik, mis seisab vapra tinasõdurina Euroopa Liidu idapiiril? Käesolev esseekogumik on valminud kümnete Eesti mõtlejate ühistööna. Autorite seas on tuntud teadusinimesi, akadeemikuid ja professoreid, poliitikuid, majandustegelasi, ajakirjanikke, kunstnikke, teatri- ja filmitegijaid ning popkultuuri tähti. Mahukas […]
“Purjed ja püssirohi. Võitlused Läänemerel 18. sajandil.”
Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liikmete Hanno Ojalo ja Mati Õuna raamat “Purjed ja püssirohi” annab lühiülevaate võitslustest Läänemerel Venemaa ja Rootsi vahel, käsitledes 18. sajandil toimunud kolme järjestikust sõda, mis puudutasid otseselt ka Eestit ja eestlasi. See oli aeg, kui mehed oled veel rauast ja laevad puust. Paraku ei viinud suuremad ja väiksemad merelahingud enamasti […]
“Sõjalised prohmakad. Miks ja kuidas on lahinguväljal lüüa saadud”
Raamat käsitleb järgmisi suuremaid teemasid: Väejuhid, kes asjatundmatuse, kogenematuse või lihtsalt suutmatuse tõttu põhjustasid ränki kannatusi oma meestele. Sõjalised operatsioonid, mis olidki määratud läbi kukkuma, sest nende planeerimisel ja luureandmete hankimisel või töötlemisel oli tehtud katastroofilisi vigu. Poliitikute sekkumine, mis on toonud kaasa arvukalt fiaskosid. Katastroofid, mille taga seisab vastase saatuslik alahindamine. Lahingud, mis on […]
