“Nädalakiri Marm. Küünlakuu 1990 nr 2”
Sisukord Ülesehitustöö? / Mart Helme Pilte krahv Peeter Manteuffeli (1768-1842) ja ta aja elust / Peeter Zoege von Manteuffel Ühest J. Vares-Barbaruse senitundmatust kirjast / Rein Helme Oscar Wilde aforisme / Valinud ja tõlkinud Martin Kirk Toyo Oda ehk Sesshü (1420-1506) / Mart Helme Mario Kivistik luule Onu Joosep. Kaasaegse jutustusi Jossif Stalinist / Veikko […]
“Juut Süss”
Romaan Soonise võrguna ristudes, hargnedes, hajudes nöörusid maanteed üle maa. Nad olid jäetud hooletusse: täis kive ja auke, lõhestatud, rohtunud, põhjatu soo – kui sadas, sealjuures tõkestatud kõikjal teevaltaist. Lõunas, mägedes, kitsusid maanteed radadeks – kadusid. Kogu maa veri voolas läbi nende soonte. Konarlikud, päikesest tolmuvalt pakatavad, sajus poristunud teed olid maa liiklus, elu, hingus […]
“Louis Armstrong”
Ta oli väike mustanahaline poiss, kes mängis kooruva värviga majalobudiku tolmuses tagahoovis ühe põiktänava lõpus sajandivahetuse New Orleansi slummis. Majalobudikul ei olnud käimlat. Vett saadi vihmaveetünnist. Tema ainsaks riidehilbuks oli pikk kleidi moodi särk. Tema mänguasjadeks olid puuoksad ja kivikesed ja igasuguste minema visatud asjade tükid, mida ta juhtus leidma. Tema ainsaks hooldajaks oli ta […]
“Minu Helsinigi. Ärge tapke sõnumitoojat”
Rohkem kui kakskümmend aastat tagasi sai põhjanaabrite pealinnast mu kodulinn, kust leidsin nii armastuse kui kutsumuse. Sattusin ajakirjandusse pooljuhuslikult, aga olen Helsingist kirjutanud lugematuid artikleid Postimehele ning toitnud uudistega Reutersi miljardit infonäljas lugejat – Helsingi terrorismirünnaku aprillinaljast kuni reaalsete veriste koolitulistamisteni. Üks artiklite teema on Nokia, millest Soome ei saa üle ega ümber ning mille […]
“Minu Pärnu. Suvitajaks saamine”
Suvitajaks saamine Minu Pärnusse kuuluvad supitirinad, lõunatooted, munapeekrid, kreemikoogikesed, pisut saksik kõnepruuk, pealelõunane tennis, orkestrimuusika… See linn on nii meelas hetäär vilkuvates festivalides kui ka siivas tante valges põlles, kodanliku kultuuri, Eesti riiki, Konstantin Pätsi ja skaudiliikumise häll. Ma ei teagi, kas minu Pärnu üldse on glamuurne kuurort. Kuurort kõlab sama naljakalt kui torukübar või […]
“Keegi ei kuule meid” II osa
II “Muutunud näod” on romaani teise osa alapealkirjaks, iseloomustades perioodi Eesti liitmisest N. Liiduga kuni Saksa-Vene sõja esimeste nädalateni. Romaani esimeses osas kogu oma konkreetsuses esitatud väikelinn ja selle väga erinevatesse keskkondadesse kuuluvad inimesed – mille all võime kujutleda ka kogu Eestist – on nüüd lõplikult võõra võimu haardes. Kuidas see vallutamine toimus üksikasjades, kuidas […]
“Tallinna sepis”
Keskaegne Tallinn. Jõukas, vitaalne hansalinn. Võimas sõjalis-kaubanduslik keskus Põhja-Euroopas. Sajandite vältel koondus linna rikkust ja vara ning kunstimeistreid, kelle looming leidis hindamist ligidal ja kaugel. Peaaegu iga hoone Tallinna vanalinnas peidab oma uste taga arvukalt dekoratiiv- ja tarbekunstiteoseid, mis lisavad keskaegse Tallinna portreele hulgaliselt meeleolukaid nüansse. Linna jõukuse ja tähtsuse kiire kasv lõi soodsa pinna […]
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.3 1991”
Sisukord Saateks Ain Lavi. Nägemus Varbola väravakohast Evald Tõnisson. Eerik Laid Eesti muinaslinnade uurijana Ant Viires. Eerik Laid rahvateadlasena Tõnu Ints. Eerik Laiu poliitilisest tegevusest Aivar Kriiska. Mitte ainult põhja ja läände. Eesti, Läti ja Leedu arheoloogiaüliõpilaste kontaktseminar Tartus Johannes Lepiksaare tööde bibliograafia II (1949-1989) Lühendid
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.2 1990”
Sisukord EASi juhatuse tööst (V. Lang) EASi 1. koosolek 12.02.1990 (V. Lang) EASi 2. koosolek – Harri Moora päeva 02.03.1990 (V. Lang) Akita Kustini päev 23.03.1990 (V. Lang) Eesti Arheoloogiaseltsi põhikiri EASi juhatuse protest Esimesed arheoloogilised uurimistööd Kuressaares (T. Sepp) Diplomitöö ühest Lõuna-Häme asustuskeskusest (V. Lang) Teos, mis peegeldab Lääne valuuta võidukäiku Ida-Euroopas 1000 aastat […]
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.4 1990”
Sisukord EASi juhatuse viimased koosolekud enne suvevaheaega (V. Lang) EASi suvemalev tegevuses (A. Kriiska, A. Lavi, A. Saluste) Rahvusvahelised väliuurimised Rõuge Liinjärvel (A.-M. Rõuk) Kala kunstis ja söögilaual (V. Lõugas) Soomes said kokku aastakihiliste setete uurjad (A.-M. Rõuk) Rimute Rimantiene 70 (L. jaanits) Helsingi Ülikooli filosoofiateaduskonna promotsioon (J. Moisanen) Mõistatusest (A. Laruingson) Granaadid arheoloogiliste leidude […]
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.1(5) 1991”
Sisukord EASi juhatus 1990. aasta sügisel (V. Lang) EASi 4. üldkoosolek 6.12.1990 (A. Lavi) Jalase arheoloogilis-etnograafiline kaitseala (Ü. Tamla) Uus käsitlus Soome muinaslinnadest (V. Lang) IV Põhjamaade kirikuarheoloogia sümpoosion Trondheimis (J. Tamm) eesti arheoloogiaüliõpilased Põhjamaade kontaktseminaril (M. Kuiv) Külaskäigust Soome (A. Lauringson) Turu arheoloogiaüliõpilased Eestis (A. Kriiska) 15. aastat Turaida ekspeditsiooni (E. Tõnisson)
“Eesti Arheoloogiaseltsi teataja nr.1 1990”
Sisukord Saateks (E. Tõnisson) Eesti Arheoloogiaseltsi Asutav Kogu (V. Lang) EASi Asutavast Kogust osavõtjad EASi juhatuse tööst (V. Lõugas) 1989. aasta arheoloogilised ekspeditsioonid (V. Lang) Mare Aun (V. Lõugas) Labidas – 150 (V. Lõugas) Uut vepslaste muinaskultuurist (V. Lõugas) Eesti rauaaeg soome keeles (V. Lang) Doktoriväitekiri soome-ugri arheoloogia alalt (V. Lõugas) Eesti arheoloogiaüliõpilaste ühendus “Arche” […]
“Kaks otsa. Estraadiintermeediumid”
Huumor on tarkade ülbus. Hea nali on nagu pangarööv – ootamatu ja kiire. Elu on tihti naljakas nagu pensionäride ekskursioon. Elus võib edasi jõuda ka ilma autota, ilma huumorita on palju raskem. Huumor on nagu vein, mida peab olema suures valikus ja igale maitsele. (Taskuformaat)
“Tuna 3/1999”
Sisukord Ilmar Vene. Ateena ja Firenze Lea Leppik. Võim ja vaim Tartu tudengite duellidest Tiit Noormets. “Käsen kõige suurema südidusega neid inimese soo jätiseid kinni püüda…”. Eesti rahvaväe päevakäske Vabadussõja päevilt 1918-1919 Tõnu Tannberg. “Ljubanka marssal” Nõukogude impeeriumi äärealasid reformimas. I osa. L. Beria rahvuspoliitika eesmärkidest ja tagajärgedest 1953. aastal Mati Kiirend. “Must Kass 20 […]
“Madalrõhkkond”
Kogumik sisaldab kõiki Ardi Liivese draamaloomingu suundi: siin on psühholoogilisi draamasid, komöödiaid ja olustikulisi näidendeid.
“Imerohi ei ole müüdav ja teisi jutte”
LR kuldsari kuue kümnendi lemmikud 6 Armastatud inglise kirjaniku ja nobelisti Doris Lessingi (1919-2013) Aafrika-lood ilmusid esmakordselt 1951. aastal kogumikus “This Was the Old Chief´s Country” ja kolm neist lugudest jõudis Loomingu Raamatukogu esimeses aastakäigus pealkirja all “Imerohi ei ole müüdav” ka eesti lugejateni. Lugude aines pärineb peamiselt Lessingi lapsepõlvest, millest suurema osa veetis ta […]
“Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud?”
LR kuldsari kuue kümnendi lemmikud 5 Mida õigupoolest tähendab see, kui inimene ütleb, et ta on üht või teist raamatut lugenud? Kust jookseb piir lugemise ja lehitsemise, mittelugemise ja unustamise vahel? Väljakutsuva pealkirjaga teoses kutsub prantsuse esseist, kirjandusõppejõud ja psühhoanalüütik Pierre Bayard (sünd. 1954) meid mõtisklema raamatute ja nendest rääkimise üle ning eelkõige ületama raamatu […]
“Veidrad armastuslood”
LR kuldsari kuue kümnendi lemmikud 4 Milan Kundera on sündinud Tšehhoslovakkias. Alates 1975. aastast elab ta Prantsusmaal. “Veidrate armastuslugude” lühilood pärinevad aastatest 1958-1968 ja autor on öelnud, et leidis just neid kirjutades oma õige tooni, “iroonilise kõrvalpilgu maailmale ja omaenese elule”, ning temast sai romaanikirjanik. Kundera jutustab mõnuga, kuidas tema tegelased mängivad armastuse mänge ja […]