“Eesti rahva kultuuripüüdlused ühe inimpõlve vältel”
Eesti rahvusliku liikumise tegelane, arst ja riiginõunik HEINRICH ROSENTHAL sündis 7. juulil 1846 Tartus saksastunud eestlasest rätsepmeistri pojana. Ta abiellus Johann Voldemar Jannseni tütre Eugeniega ja pöördus ilmselt just tänu sellele tagasi eesti rahva rüppe. Rosenthal õppis Tartu kreisikoolis ja gümnaasiumis, lõpetas 1971.a Tartu ülikooli arstiteaduskonna, oli õpingute ajal ka eesti üliõpilaste koondajaid ja Eesti […]
“Eesti raskejõustiku isa Gustav Boesberg”
Aastail 1952-1972 oli ta “Jõu” Kesknõukogu instruktor, organiseerimise osakonna juhataja ning Kõrgema Sporidmeisterlikkuse Kooli direktor. 1971-1974 oli Eesti Tõsteföderatsiooni esimees. 1973-1979 tööta Eesti Spordikomitee tõstmise vanemtreenerina, aastail 1985-1992 oli Tallinna 54. keskkooli direktor. Seejärel töötas kuni 1997. aastani Tallinna Haridusameti koolide inspektorina. 1997. aastast on ta Eesti Spordiveteranide Liidu peasekretär. Raamatus on pühendus.
“Eesti saatuse keerdsõlmes”
Mälestusi elust, võitlusest ja vangipõlvest. Nõukogude orjalaagri joonis tagakaanel end. poliitvangi Ju. Belowi poolt. Selles raamatus kirjeldab autor ajajärku, mis algas märtsis 1944, mil pealetungivad nõukogude armeed sundisid tema perekonda koos paljude teiste kaasmaalastega lahkuma kodukohast Sinimägede lähistel. Kirjeldatav ajajärk lõpeb 37 aastat hiljem, mil autorit koos abikaasaga sundis nõukogude võim lahkuma mitte ainult oma […]
“Eesti tänase muusika loojaid”
Sarjas eesti tänapäevaheliloojate loominguportreedest on seni ilmunud “Kuus eesti tänase muusika loojat” (1970) ja “Kaheksa eesti tänase muusika loojat” (1979). Et mitte segi ajada esimese kogumikuga, on käesoleva helilooja elu ja loomingu ülevaateid, kelle tegevus algas sõjajärgseil aastail ja on kestnud tänaseni. Nimetatud heliloojate puhul on antud töö esmakordne katse hõlmata nende loomingut, anda sellele […]
“Eestile”
Kirjastusel SE&JS on au esitleda raamatut, mis kahtlemata on haruldane. Läinud viiekümne aasta jooksul oli Eesti diplomaat Ernst Jaakson ainus inimene kogu maailmas, kes oli n.-ö. kehastunud reaalsus Eesti Vabariigist. Kuidas kõik päriselt oli, sellest ongi käesolev raamat. Nähtusena üsnagi ebatavaline, sest Jaaksoni mälestused heiastuvad dokumentide ja ajaloo valguses ning saavad ka ise neiks – […]
“Eestile”
Eesti diplomaatia grand old man Ernst Jaakson sündis 11. augustil 1906 Riias Hiiumaalt pärit laevakapteni pojana. Algkoolis käis ta Riias ja Peterburis, hiljem õppis Riia reaalkoolis ja saksa gümnaasiumis, Läti ülikooli majandusteaduskonnas, Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, San Francisco ülikoolis ja New Yorgi Columbia ülikooli majandusteaduskonnas, mille lõpetas 1934.a. Aastail 1919-1926 oli Jaakson Eesti Vabariigi Riia konsulaadi […]
“Eestimaa poeg võõras armees”
Selles raamatus on ühe Eestimaa mehe mälestused elust ajateenijana Nõukogude Armees, Venemaa avarustel, eelmise sajandi 50-ndate aastate lõpus ning pärast ajateenistust miilitsana Lääne-Virumaal, Kundas. Mälestuskilde lugedes ei usugi kohe, et sellist elu elati ning sel moel mõeldi alles viiskümmend aastat tagasi. Need tol ajal noored inimesed on meie isad-emad, vanaemad-vanaisad. Kuulakem nende lugu… Mälestuskillud on […]
“Eino Baskin. Naer läbi pisarate”
Näitleja ja lavastaja Eino Baskin on 80 eluaasta jooksul nullist üles ehitanud kaks teatrit, teinud säravaid rolle nii teatri- kui ka estraadilaval ning lavastanud ülimenukaid tükke. Aastaid publikut naerutanud mehe eraellu aga on jätkunud hoopis nukramaid toone. Ta on pidanud matma nii abikaasa kui ka pisitütre. Pärast infarkti vaakus ta 47 päeva elu ja surma […]
“Eks ta ole. Kurt Vonnegut: elu”
Kurt Vonnegut on üks väheseid Ameerika kirjanduse suurmeistreid, selline, kelleta Ameerika kirjandus kui selline oleks oluliselt vähem väärt kui praegu. Charles Shields kogus selleks elulooraamatuks materjali viis aastat, vesteldes sadu kordi Vonneguti enda, tema laste, sõprade ja naabritega, ning põhjaliku ettevalmistustöö tulemus on ka selgelt näha: Vonneguti keeruline, tihti vasturääkiv, kuid väga põhimõttekindel isik avaneb […]
“El Greco”
Hakkan kirjutama niisugust El Greco elulugu, mis puhkeb sõnavalingutena, mis lähtub enamasti inspiratsioonist ja mida juhib selgeltnägija pilk. Olen ladunud pasjanssi tema piltidega, et tabada tema horoskoobi endeid, et jõuda ühe või teise lauseni, mis võiks olla võtmemärgiks El Greco seletamisel. See on isemoodi viis kirjutada elulugusid, kes teab, kas just kõige tulusamgi, et manada […]
“Elada! Mul oli vähk. Ma sain terveks”
Sakslanna Eva-Maria Sandersi (sünd. 1958) raamat on ühe noore naise vapustav lugu sellest, kuidas ta suutis võidelda teda tabanud vähihaigusega ning terveks saada. Selle raamatuga soovib ta edasi anda oma teadmisi ja kogemusi nendele, keda sama haigus on tabanud.
“Elizabeth Taylor”
Elizabeth Taylor – Hollywoodi viimane diiva. Bel Airi tänaval lamasid varase hommikupäikese kahvatus aprillivalguses. Patrull liikus ringi nagu tavaliselt, et ükski sissetungija ei saaks häirida ilusate ja rikaste und. Piserdusseade niisutas hinnalist inglise muru, seisusesümbolit, mida selles ümbruses pidi igaüks võimeline olema endale lubama, et mitte mõjuda “väljaspool” seisjana. Kõik tundus olevat normaalne. …
“Ellen”
Esimene maailmasõda Eesti naise mõtteis. Ellen Koppeli 1914. aasta päevik Potsdami õpingupäevilt Ajalehe Olevik ajakirjanike Marie ja Karl Koppeli tütar Ellen Koppel viibis 1914. aastal, I maailmasõja puhkemise ajal Saksamaal Potsdamis, kus õppis Sanssouci keisrilossi ümbritsevates aedades aiandust. Oma igatsused ja mõtted pani 21-aastane Tartu neiu kirja päevikusse, kust saame lugeda sõjakoledustest, kohtumistest Saksa keisriga, […]
“Elu hariduse radadel”
Tuntud haridus- ja riigitegelase Aleksander Veiderma (1888-1972) mälestusteraamat peaks oluliselt täiendama suhteliselt nappi memuaarkirjandust eesti koolihariduse ajaloost. Oma mälestuste ülesmärkimist alustas Veiderma pärast vangistusest vabanemist 1954. aastal. Need meenutused kannavad meid läbi 19. sajandi lõpu külaelu Läänemaal, ülikooli-aastate Peterburis, kooliõpetaja ameti ning Vabadussõja Eesti Vabariigi haridus- ja ühiskonnaelu keskpunkti.
“Elu ja mälestusi”
Jakob Liiv (1859−1938) oli luuletaja, kirjanik, näitekirjanik; oli olnud ametikandja (Rakvere linnapea), seltskonnategelane, vallakirjutaja, raamatukaupmees, teemajapidaja ja kooliõpetaja. Kõik, kes temaga kokku puutusid, ütlesid üksmeelselt, et hea mees oli. Tema loomingut iseloomustati ilusate arvudega: pidanud 500 kõnet, kirjutanud 50 raamatut, teinud üle 50 aasta kirjanikutööd. Viimasel elukümnendil püüdis ta oma mälestusi kirja panna ning 1936 […]
“Elu jälg. Tuntud eestlaste elulood”
««Elu jälg» on järg aasta varem ilmunud raamatule «Elu jõud». Raamatus on seekord neli kangelast: Lia Laats, Kalmer Tennosaar, Toomas Sulling, Allar Levandi. Usun, et seekord õnnestus teistmoodi koondada raamatusse erinevate elualade tunnustatud ja tuntud inimeste suureks kujunemise teed. Elu viimase pika intervjuu andnud Lia Laats ja Kalmer Tennosaar püsivad minu mälus ääretult elujõuliste inimestena. […]
“Elu jõud. Tuntud eestlaste elulood”
Kalju Kiisk, Valve Kirsipuu, Jaan Talts, Helgi Sallo, Voldemar Kuslap, Ivo Linna. “Elu jõud. Tuntud eestlaste elulood” jäädvustab kuue tunnustatud inimese elu nii, et nad ise räägivad om senise elu loo. Meenutuslikud fotohetked otsis iga tegelane isiklikust kogust. Kahtlemate väärib igaüks selle raamatu kuuest isiksusest eraldi, ainult tema elule ja tööle pühendatud raamatut. “Elu jõud” […]
“Elu mu noorusaja Eestis ja Soomes”
Ikka paistab seesama päike Olen mõelnud, et tuleb teha kõik nende eesmärkide saavutamiseks, mida on võimalik saavutada. Aga kui eesmärk on lootusetult kättesaamatu, tuleb osata loobuda. Siis sünnib loobumisest jõud. … Olen mõelnud, et olen loomult puu. Võime puu kombel uues kohas juurduda aitab inimest. Pärast seda, kui ühendus Pälluriga muutus võimatuks ja kui seejärel […]
“Elu nagu etendus. Siberi ja Kremli kaudu Rootsi kuningriiki”
Enn Tõugu (snd 1935) on eesti vanema põlvkonna arvutiteadlane, akadeemik, emeriitprofessor, kes on üle neljakümne aasta olnud seotud Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudiga. Saatus on teda viinud asumisele Venemaale Kirovi kanti, laagri lastekodusse, kuid edaspidi ka Kremlisse rahvasaadikute kongressi saadikuks, Rootsi kuningriiki professoriks ning tagasi Eestisse küberkaitset korraldama. Sellest, ühtlasi tema lähedastest ja inimestest, kellega ta […]