“101 Eesti arheoloogilist leidu”
Siia raamatusse on koondatud Eesti 101 arheoloogilise leiu lood. Kaugelt üle miljoni meie muuseumites hoitava leiu hulgas moodustavad need vaid väikese osa, ent nende lugude abil oleme püüdnud näidata, kuidas arheoloogid esemeid uurivad, kuidas saadakse teada esemete vanus ning kasutusviisid, kuidas jõutakse vaid mõne leiu järgi tõlgendusteni ammu kadunud ühiskondade ja inimeste kohta. Arheoloogia, nagu […]
“Arheoloogiga Eestimaa teedel”
Viimaste aastate arheoloogilise uurimistöö tulemused kinnitavad, et Eesti ajalugu on ümmarguselt kümme tuhat aastat pikk. Kui igale sajandile pühendada üks lehekülg, võiks kogu selle ajaloo mahutada ühe raamatu kaante vahele, mille maht oleks sada lehekülge. Ainult viimased seitse lehekülge selles raamatus oleksid koostatud dokumentide, ürikute ja muude kirjalike allikate põhjal, ülejäänud üheksakümmend kolm lehekülge tuleks […]
“Eesti ajaloo probleeme”
Eest NSV Teaduste Akadeemia korrespondentliikme Artur Vassara 70. sünniaastapäevale pühendatud teaduskonverentsi ettekannete teesid, Tallinn, 18. nov. 1981 Sisukord: E. Jansen Artur Vassar ajaloolasena L. Jaanits Neoliitilised kultuurivaldkonnad Eestis ja Lätis K. Kaplinski Tallinna käsitöölised 15.-16. sajandil T. Karjahärm Talumaa sundväljaostu reformikatse Balti kubermangudes 1915.-1916. aastal O. Karma Kunda 1883. aasta streigist J. Kivimäe Voorimehed suurkaupmehe […]
“Eesti esiajalugu”
Autorid: L. Jaanits, S. Laul, V. Lõugas, E. Tõnisson. Laiale lugejaskonnale määratud ning rikkalikult illustreeritud (ligi 300 kaarti, fotot ja skeemi) koguteos, uusim ja ainus täielik kokkuvõte senise arheoloogilise uurimistöö tulemustest Eesti NSV-s. Autorid on jälginud Eesti muistse elanikkonna majanduse, ühiskondlike ja etniliste suhete ning kogu muistse kultuuri arengut. Eesti esiajalugu on seejuures käsitletud seostatuna […]
“Henriku Liivimaa kroonika”
Saateks Käesoleva tõlkega tehakse eesti lugejale kättesaadavaks Läti Henriku Liivimaa kroonika. See meie maa ja rahva ajaloo seisukohalt ainulaadse tähtsusega eesti XIII sajandi vabadusvõitluse heroilistraagiline kirjeldus ilmus esmakordselt eesti keeli a. 1881-1883 Jaan Jungi tõlkes, mis nüüd muidugi on täiesti vananenud ja avalikkusele kättesaamatu. 1941. aasta sõjasuvel Tartu kaitsel langenud noorel, väga andekal klassilisel filoloogil […]
“Hõbevalge”
Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest … Sõnaga hõbevalge, ka valge ja valgus, tähistati meie muistsetes loitsudes ohvrit, mis haldjate, vaimudele või jumalatele pühendati. Lennart Meri tõi “Hõbevalgega” ohvri kogu Eesti altarile. Raamatu ilmumise tähendust on raske ülehinnata. Kurja petmiseks olid “Hõbevalge” 1976. aasta väljaandes Heinz Valgu suurepärased veidi karikatuursed illustratsioonid, mis jätsid raamatust pisut […]
“Hõbevalgem”
Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest Teos on sisuliseks täienduseks 1976. aastal ilmunud «Hõbevalgele». autor esitab muinaskreeka teadlase Massalia Pythease uurimisreisi matemaatilise lahenduse ning osutab dokumentaalse esseistika laadis sellest tulenevale järeldustele, mis puudutavad eesti keelt, rahvaluulet ja kombestikku, nende vanimaid kajastusi kirjasõnas ja maakaartidel ning Läänemere ja siseveeteede osa Põhja-Euroopa rahvaste ja kultuuride lähendamisel. (Raamat […]
“Kastellist kindluseks. Kuressaare linnus-kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses”
Arhitektuuriajalooline monograafia hõlmab Kuressaare linnus-kindluse 600 aasta pikkust ehituslugu 14.-19. sajandini, tuginedes aastatel 2010-2014 toimunud mahukatele arheoloogilistele uuringutele. Uued andmed korrigeerivad olulisel määral senist ettekujutust Kuressaare linnuse tekkest ja arengust ning selgitavad uusaegsete kindlustuste arengulugu. Rohkem kui 200 värvifoto, skeemi ja joonisega illustreeritud raamat annab põhjaliku ülevaate Kuressaare piiskopilinnuse kujunemisest, kesk- ja uusaegsetest kaitserajatistest ja […]
“Kui Lembitu kutsus …”
Kroonika on avatud, ammu möödunud sündmused taas silme ette manatud. Loendamata rida sõjakäike, põletatud külasid, röövitud varandusi, tapetud inimesi. See oli seitse ja pool sajandit tagasi, 13. sajandi algul Eestis. Sõdu oli siin ennegi peetud. Sellest kõnelevad varasemad teated vene leetopissides ja skandinaavia saagades. Sama tunnistavad ka üle kogu maa rajatud arvukad linnused. Ent veel […]
“Läbi aastatuhandete”
Käesolev raamat jõudis lugejani esmatrükis kümme aastat tagasi, aastal 1963. Otsustades lühikese ajavahemiku järgi, mille jooksul raamatu tiraaž läbi müüdi, võttis Nõukogude Eesti lugeja raamatu vastu huviga. Tunnustuseks autoreile oli 1970. aastal raamatu avaldamine soome keeles (“Halki vuosituhansien”. Virosta kääntänyt Pekka Sarvas. Helisingin Yliopiston Arkeologian Laitos, Moniste N:0 1, Helsinki 1970), millega raamat lülitati Helsingi […]
“Maa jääb paigale”
Eesti ilukirjanduse aegumatu korüfee värske ja kompromissitu käsitlus Põhjasõja-aegsetest sündmustest Tartumaal pakub pilguheitu ühte tumedamatest peatükkidest meie rahva kujunemisloos. Katkuepideemiast puutumata jäänud orbude heitluste kaudu, kes kahe vaenuväe vahelises halastamatus sõjatormis endale eluõigust välja võitlevad, jutustab Arvo Valton meile elutruu ja hingekriipiva loo igipüsiva maakamara ja end sellega sidunud vähem või rohkem püsitute inimeste eriskummalisest […]
“Minevikult tänapäevale”
Peamiselt pildiraamat. Sisukord: Saateks. Muistsed asulakohad. Linnused. Matmispaigad. Ohverdamiskohad. Väikeselohulised kultusekivid. Muud muistised. Muistsed esemed. Peit- ja aardeleiud.
“Muinas-Tallinna otsimas”
Esimene kirjalik teade Tallinna kohta pärineb aastast 1219: misjonärina Liivimaale rännanud preester Henrik, Eesti ja Läti varase ajaloo tähtsaima allika autor, märgib, et suure väega Rävalasse seilanud taanlased „asusid Lyndanisesse, mis oli varem olnud revalaste linnus, ja lammutades vana linnuse, hakkasid teist, uut ehitama”. Võib niisiis öelda, et see daatum tähistab ühtlasi Tallinna astumist Euroopa […]
“Muinasaja loojang Eestis”
Raamatus käsitletakse algallikate põhjal eestlaste võitlust saksa ja skandinaavia feodaalsete vallutajate vastu 13. sajandi alguskümnenditel. Lisaks Läti Henriku kroonikale, mille kriitikas on esile toodud uudseid momente, on kasutatud seni vähetuntud allikaid ja käsikirjalisi uurimusi. Vallutussõda on vaadeldud laial rahvusvahelisel foonil.
“Muistsed asulad ja linnused I”
Arheoloogiline kogumik. I osa Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Eesti ja vene keeles. Sisukord: Toimetuselt. От редакции. S. Tarakanova (Moskva), O. Saadre, Tallinnas 1952.-1953. aastal teostatud arheoloogiliste kaevamiste tulemusi. С.А. Тараканова (Москва), О.В. Саадре, Результаты археологических раскопок 1952-1953 годов в Таллине. H. Moora, Muistsete linnuste uurimise tulemustest Eesti NSV-s. Х.А. Моора, О результатах исследования […]
“Muistsed laevad, iidsed paadid”
Eesti meresõidu ja veeliikluse ajalugu on pikk. Kui pikk? Kas oleme maa- või mererahvas? Kas ja millal oli meie viikingiaeg? Kas Sigtuna hävingus oli eestlaste käsi mängus? Milline nägi välja meie muinaslaev ja kus asusid eestlaste muinassadamad? Kas on neid leitud? Kui palju küsimusi! Ent kroonikad on napisõnalised. Kas on üldse võimalik vastata ja kes […]
“Muistseid lahingupaiku otsimas”
800 aastat Eesti muistsest vabadusvõitlusest. Uurimislood Raamat on sündinud mitmeaastase huvitegeuse tulemusena. See on lühike lugude ja hüpoteeside kogu, mis on kujunenud peaasjalikult ajaloo- ja kirjandusallikate, ajaloosündmuste kronoloogiate ning mitmesuguse kartograafilise materjali analüüsi alusel. Lugude kirjutamisel ei ole autor järginud rangeid teadusliku uurimistöö koostamise kriteeriume, kuigi autoril oli tugev uurimuslik taotlus. Ühtaegu on kogu faktimaterjali […]
“Saaremaa Stonehenge”
On öeldud nii, et megaliitkultuur on üks eeldusi, mille põhjal määratleda kultuurrahvast. Hoolimata sellest, et kuulume jääajajärgsesse ühtsesse Põhjala kultuuriruumi, ei peeta tõsisemate jälgede otsimist megaliitkultuurist, rääkimata millestki nii eksklusiivsest kui muinasobservatooriumid, Eestis siiski kuigi mõttekaks tegevuseks. Ja seda vaatamata asjaolule, et megaliitkultuur ulatus meie lähialadele Skandinaavias ja meist möödagi ning et jäljed sellest on […]
“Taanlaste ristisõda Eestis”
13. sajandi alguses jõudsid Euroopas ja selle ääremaadel juba sajandeid kestnud ristisõjad Eestisse. Kristuse nimel saabus siiamaile võitlema sõdalasi Taanist ja Saksamaalt ning Eesti muudeti jõuga osaks läänekristlikust maailmast. Levinud legendi kohaselt langes ühes nende ristiretkede ajal peetud lahingus taevast alla taanlaste rahvuslipp Dannebrog, valge ristiga punasel taustal. Kuid mis selle ristisõja käigus õieti aset […]
“Teekond maailma ääreni”
Kuidas kreeklane Pytheas oma imelisel teekonnal 2300 aastat tagasi Eestimaalt Ultima Thule avastas. Raul Talvik on arstiteadlane ja anestesioloogia emeriitprofessor. Eesti taasiseseisvumise järel oli ta Eesti perearstide väljaõppe organiseerija ja üks praeguse perearstisüsteemi alusepanijaid. Ta on ka Eesti esimese suurhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi üks loojaid ning selle esimene juhataja. Huvi tehnoloogia vastu viis 1990. aastate […]
