“Willem Reiman”

Mis salata, Villem Reimani elulugu tunneme pealiskaudselt või koguni vähe. Tema auks 1932. a. Tartu Toomemäele püstitatud ja punaste poolt hävitatud ausamba kohtki püsis aastakümneid tühi. Alles 2004. aasta suvel ausammas taastati. Kolga-Jaani rahvas on oma õpetaja mälestuse eest oma ümbruses küll kõige elavamalt hoolitsenud. Reimani teadusliku pärandi uurimise jätkamiseks loodi Kolga-Jaanis koguni Villem Reimani Kolleegium. Kolleegiumi esimeseks algatuseks on sellesinase August Palmi koostatud Reimani eluloo teise trüki ettevalmistamine ja täiendamine mõningate lisadega.

Autori saatesõna 27. novembrist 1937 esitrükile iseloomustab teost võrdluses senitehtu ja eelseisvaga nõnda: “Villem Reimani elulookirjutamise esimese astme või kontsentri moodustavad Johan Kõpu, Villem Ernitsa, Peeter Põllu, Friido Toomuse jt. kirjutised. Teist süvenemisastet või kontsentrit esindab käesolev käsitlus, mis ka veel ei ole lõplik, sest esitab vaid peajooni ja on nii-öelda suurest laastust löödud. Asjaolude taust puudub siit hoopis, ta tööde uurimuslik ja hindav läbitöötus erialade kaupa jääb siin tahtlikult poolikuks, niisamuti on kõigis muudes peatükkides ainult kõige aktuaalsemat jõutud ette tuua. Reimani eluloo viimisteldu esitus ja ta töö lõplikum hindamine jääb kolmanda ning viimase kontsentri – suurmonograafia – teemaks, mis seisabki Eesti Kirjanduse Seltsi lähemate aastate töökavas.”