“Vene impeerium ja rahvuslus”

Moderniseerimise strateegiad

See raamat räägib paljurahvuselise Vene maailmariigi kaasajastamise strateegiatest hilise impeeriumi perioodil mõisteloo, metodoloogia ja historiograafia kontekstis. Valitseva eliidi vaatepunkt taotles ühtlustatud ja keskustatud riiki, kõikjal Vene mõju ja kohaloleku tugevdamist ning alahindas mitmekesisust. Mittevene rahvuslikud liikumised ääremaadel arendasid oma eripärast keeleliskultuurilist identiteeti ja taotlesid üha rohkem iseotsustamise õigust, mis saigi saatuslikuks Romanovite impeeriumile.

Raamatus on mitmesuguse päritoluga tekstide analüüsi ning Balti ja läänekubermangude näidete abil kirjeldatud, kuidas kajastusid etnilised vahekorrad mõistekeeles ja ajalookirjutuses, milline oli valitsuse rahvuspoliitika ja venestuse kuvand kohaliku eeliidi kujutluses läbi aegade. Vaatluse all on poleemilised küsimused venestuse olemusest ja tagajärgedest Eesti hariduselus, kodanikuühiskonna tekkest, rahvusliku liikumise periodiseerimisest ja kaasaegse euroopaliku eesti rahvuse kujunemisest.

Üksikasjaliselt on jälgitud Vene semstvo alternatiivi Balti omavalitsuse reformimise kavades.

Raamat on täiendus ja järg teosele “Ida ja lääne vahel. Eesti-Vene suhted 1850-1917” (1998), mis pälvis riigi teaduspreemia.