1939. aasta külmal veebruarihommikul seisab Viini raudteejaamas kuuskümmend last. Nad viiakse natside tagakiusamise eest Rootsi, vabadusse. Nende hulgas on kolmeteistaastane Otto Ullman, Josefi ja Elise ainuke laps. Tema vanemad, kes püüavad natslikus Viinis ellu jääda, otsustavad pojale iga päev kirjutada, kuni pere taas kohtub..
Rootsist saab Ottost sulane, kes liigub ühest talust teise.
Seitsmeteistkümneselt satub ta mõisahärra Kampradi juurde Smalandi. Perekond võtab juudi põgeniku vastu, ehkki ei varja, et pooldab “onu Hitlerit”. Perepoeg Ingvarist ja Ottost saavad sõbrad. Kui Ingvar astuab mööblikaubamaja IKEA, on Otto selle esimesi töötajaid.
See kõik on tegelikult toimunud…
Ajakirjaniku ja kirjaniku Elisabeth Asbrinki raamat põhineb Ottole saadetud krijadel. Autor on uurinud Rootsi peapiiskopi initsiatiivil toimunud salajase lastetranspordi tausta ja näitab, et sõjaaegne Rootsi põgenikepoliitika oli tihedalt seotud tööturu vajadustega. Ta maalib pildi, mida rootslased parema meelega unustada sooviksid – see on pilt juute vihkavatest ja natside suhtes leplikust Rootsist.
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.