I. Raamat
Ei mingist seiklushimust näha võõrast maad, ei mingist kaalumata kergemeelsusest jätnud kümned tuhanded eestlased maha oma kodumaad, ei mingist sisemisest tahtest tulnud nad siia Saksamaale. Kas peaksime nüüd muutuma inimesteks, kes ei taha ega julge enam midagi tulevikult oodata?
Ei! Kuigi ma olen pidanud läbi elama oma lootuste täieliku kokkuvarisemise, kuigi meie unistusteloss ei ole osutunud kuldakendega hooneks, vaid osale meist – majaks, kuhu hirm vahib sisse uksest ja aknast; osale – muldonniks Sarmaatia lagendiku määramatus piinapõrgus; osale – pagulase murest ja koduigatsusest täidetud toakeseks. Eesti rahvas on jagatud kolme võõrasema vahel – hirmu, vägivalla ja kodutuse vahel.
Me siiski usaldame tulevikku!
– Väino Kaldma
II. Raamat
Makarov käsutas meid rivisse ja püstoliga ähvardades sundis mehi akendest välja ronima ning vastasmajja minema. Esimesed, kes kõrgele aknale suutsid ronida, jäidki sinna või kukkusid surnuna aknast alla, sest Saksa snaiprid olid aknaavad tule alla võtnud. Niimoodi sai surma mitu meest. Depoos algas ähvardav sumin, eesti keeles öeldi väga ränki sõnu Makarovi aadressil. Keegi enam aknale ei roninud, lastagu kas või kõiki ükshaaval maha … Makarov nägi, et lugu muutub ähvardavaks, pealegi ei jõua ju nii mitte keegi vastasmajja. Ta loobus oma “aktsioonist” ja kutsus komandöri nõupidamisele.
Pärast seda hakkas roodukomandör Aasa ise meeste vastasmajja minekut organiseerima. Selleks tuli otsida ohutumaid võimalusi kui akendele ronimine.
– August Kondoja
(tegemist on mahakantud raamatukogu raamatuga)
Ülevaated
Pole ühtegi ülevaadet.